CE-märgis

CE-märgis on sertifitseerimistähis, mis kinnitab, et toodet on hinnatud ning see vastab Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) keskkonnakaitse-, tervise- ja ohutusnõuetele. See kehtib nii EMP-s kui ka väljaspool seda valmistatud toodete suhtes, mida turustatakse EMP-s või Türgis. Samuti võib selle leida toodetelt, mida müüakse küll väljaspool EMP-d, kuid mis on seal toodetud või vähemasti selle turu jaoks disainitud. Samas on oluline märkida, et CE-märgis kehtib ainult toodete suhtes, mille puhul on kehtestatud kogu Euroopa Liitu (EL) hõlmavad nõuded.

CE-märgist kutsutakse ka toote passiks EMP-s – selle põhjuseks on asjaolu, et CE-märgistus tootel toetab kaupade vaba liikumist Euroopa Liidus. Teisisõnu peavad kõik riigid lubama CE-märgistusega toote müüki ning seetõttu ei pea ettevõtjad taotlema kõigi 28 liikmesriigi (+ kolme EMP-sse kuuluva riigi) käest eraldi luba toote turustamiseks, mis vähendab selgelt kulusid ja halduskoormust. Viimased vähenevad ka ametiasutuste jaoks, kes peavad juba turul olevaid ja ka sinna tulevaid tooteid kontrollima, tegemata samal ajal järeleandmisi standardite järgimises. Seega annab CE-märgistus vabaduse ja voli ettevõtjatel ning toote turustajatel kaubelda oma tootega igas EMP-sse kuuluvas riigis samu dokumente kasutades.

Tähis "CE" võeti kasutusele 1985. aastal ning on lühend prantsuskeelsest fraasist "Conformité Européenne", mis tähendab "Euroopa vastavus". Märgis koosneb initsiaalidest "CE" ning mõningatel juhtudel ka neljanumbrilisest tunnuskoodist, mille on väljastanud vastavuse hindamise protseduuri käigus vastav Euroopa Liidu üksus.

CE-märgis

Tooted, millel on CE-märgis nõutav

Paljude toodete müügiks EMP-s on vajalik CE-märgise olemasolu, kuid siiski mitte kõikide. CE-märgise nõue on ligikaudu 23 tootekategooria toodetel, nagu näiteks meditsiiniseadmed, mänguasjad, elektriseadmed, masinad, isikukaitsevahendid ja liftid. Edasimüüjatel peavad olema põhiteadmised CE-märgise õiguslike nõuete kohta (sh selle kohta, millistel toodetel on kõnealune märgis kohustuslik). Samuti peavad nad kontrollima nii CE-märgise kui ka tõendavate dokumentide olemasolu, suutma tõendada riigi ametiasutustele, et nad on tegutsenud vajaliku hoolikusega ja et neil on tootja- või importijapoolne kinnitus vajalike meetmete võtmise kohta. Lisaks peab levitaja olema võimeline aitama riigi ametiasutusi nõutava dokumentatsiooni kättesaamisel. Kolmandast riigist imporditavate toodete puhul peab aga importija kontrollima, kas EMP-st väljaspool asuv tootja on järginud vajalikke õigusnorme ning kas nõutavad dokumendid on olemas.

Tootekategooriad, mis nõuavad CE-märgist:

• mänguasjad;
• masinad;
• elektriseadmed;
• elektroonilised seadmed;
• isikukaitsevahendid;
• surveseadmed;
• meditsiiniseadmed;
• aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed;
• in vitro diagnostika meditsiiniseadmed;
• raadio- ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmed;
• lihtsad surveanumad;
• gaasiseadmed;
• liftid;
• väikelaevad;
• plahvatusohtlikus keskkonnas kasutatavad seadmed ja kaitsesüsteemid;
• mitteautomaatkaalud;
• inimeste transportimiseks mõeldud köisteepaigaldised;
• ehitustooted;
• tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks mõeldud lõhkematerjalid;
• kuumaveeboilerid;
• mõõteseadmed.

Nõuded tootele CE-märgise saamiseks

CE-märgistus on tootjapoolne avaldus, et tema toode vastab Euroopa CE direktiivide nõuetele. CE-märgistus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooniga, mille tootja annab välja pärast seda, kui on läbinud volitatud asutuse poolse vastavuse hindamise protseduuri. Tasub aga märkida, et volitatud asutuse poolne sõltumatu vastavushindamine pole aga sugugi kõikide toodete puhul kohustuslik. Enamiku toodete puhul piisab vaid tootja endapoolsest tootekontrollist . Lisaks peab tootja CE-märgise kinnitamiseks tootele koostama tehnilise toimiku, milles tõendab, et tema toode vastab kõigile ELis kehtivatele nõuetele. CE-märgistus ei tähenda aga, et tootja ei pea olema valmis kaitsma seaduslikel alustel oma toote nõuetele vastavust.

Märgise kontroll ja vastavuse presumptsioon

Vastavalt Euroopa CE-märgise direktiividele, peab turu järelevalve üksus kindlustama, et toode, mis kannab CE-märgist, on ka vastavuses direktiivi nõuetega. Kõige olulisemad CE direktiivid koduelektroonika jaoks on madalpinge direktiiv 2006/95/EC, elektromagnetilise sobivuse 2004/108/EC (EMC) direktiiv, ökodisaini direktiiv 2008/125/EC ja energiamärgistuse direktiiv 2010/30/EU. Vastavuse hindamine on küllaltki keerukas eriti ökodisaini ja energiamärgistuse vallas.

Küll aga eeldavad Euroopa CE direktiivide kohaselt Euroopa turu järelevalve asutused, et toode, mis kannab CE-märgistust, ka vastab kehtestatud direktiivide sätetele. Kuid turu järelevalve asutused võivad leida fakte, mis näitavad, et CE-märgistust kandev toode siiski neile ei vasta. Sellisel juhul üldiselt testitakse kõnealuseid tooteid ning kui toode teste ei läbi, on turu järelevalve asutusel alust alustada tõendusprotsessi, et toode ei vasta EL-i seaduse nõuetele. Vahel võivad aga testitulemuste erinevused tuleneda tootja ja turujärelevalve erinevatest testikeskkondadest või muust säärasest tegurist. Sellised juhud vajavad väga tähelepanelikku õigus-tehnilist hindamist ja argumentatsiooni, et lükata ümber turu järelevalve võimalikku kaebust. Seega võib õigus-tehniline hindamine iga kell vastavuse presumptsiooni teesi ümber lükata. Kui toode tõepoolest ei vasta mainitud nõuetele, võib järelevalve üksus keelustada toote turustamise Euroopa turul. Niisiis ei muuda CE-märgistus toodet puutumatuks, kuid annab sellele õiguse vabale liikumisele, kuniks pole tõestust selle ebasobivusest.

Vale CE-märgistamise tagajärjed

CE-märgist ei tohi olla toodetel, mis ei kuulu CE direktiivi alla. Säärane vale märgistamine võib tootjale kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib ettevõtjale määrata trahvi või mõnel juhul ka vanglakaristuse. Kuigi CE direktiivid kuuluvad Euroopa jurisdiktsiooni alla, määravad täpse tagajärje konkreetse riigi õigusaktid. Näiteks Saksa rakendusseaduse kohaselt on vale CE-märgistuse lisamine tootele samavõrdne CE-märgise mitte lisamisega – mõlema teguviisi võidakse määrata trahv kuni 10 000 €. Normide rikkumise õiguslikud ja majanduslikud tagajärjed on aga üldjuhul nii rasked, et enamik õiguskuulekaid ettevõtjaid järgib neid. Kui toodet ei peeta otseseks turberiskiks, võib tootjale siiski anda enne, kui ta peab toote turult eemaldama, võimaluse tagada toote kooskõla kohaldatavate õigusaktidega.

CE-märgistus ja konkurentsiõigus

CE-märgistusest rääkimine on asjakohane ka konkurentsiõiguse raames, puudutades eriti just ebaõiglast konkurentsi. See on samuti iga ELi liikmesriigi enda reguleerida.