Buxtehude

Buxtehude
Pindala	76,7 km² (2017)
Elanikke	40 919 (31.12.2022)
Koordinaadid	53° 29′ N, 9° 42′ E
	Valla asend Stade kreisis

Buxtehude (ametlikult Hansalinn Buxtehude, saksa Hansestadt Buxtehude, alamsaksa Hansestadt Buxthu) on linn Este jõe ääres Põhja-Saksamaal Alam-Saksimaal Stade kreisis.

Linna pindala on 76,49 km². 31. detsembril 2017 elas seal 39 782 inimest.

See on Hamburgi metropolipiirkonna osa ja ühendatud linna S-Bahn kiiresse transiitvõrku.

Buxtehude on keskmise suurusega linn ja suuruselt teine omavalitsus Stade kreisis (Landkreis). See asub Altes Landi lõunapiiril Hamburgi liidumaa lähedal. Läände jäävad Horneburgi ja Stade linnad ning lõunas on kaasatud külasid, kus on enamasti kõrge kvaliteediga elamud, näiteks Ottensen ja Apensen.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Varajased asustusmärgid on Daenseni klapptool pronksiaja tumulusest Daenseni lähedalt ja Ovelgönne leivarull Rooma-eelsest Põhja-Euroopa rauaajast, mis leiti Ovelgönne liivsavikaevandusest.

959 – esimest korda on mainitud asustust Este jõel. Buochstadoni mõis anti Magdeburgi kloostrile. Varsti rajati sadam, Hude.
1135 – esimest korda on mainitud asulat Buchstadihude, viidates kaubanduse edukusele kai ääres.
1180 – Saksimaa hertsogiriik, kuhu Buchstadihude kuulus, vallutati ja kaotati. Buxtehudest sai osa Bremeni peapiiskopkonnast, äsja vahetult keisrile alluvaks tõstetuna sai sellest üks paljudest Saksimaa hertsogiriigi järglasriikidest. Sellegipoolest jäi Buxtehude kiriklikult Verdeni piiskopkonna osaks, kuni katoliiklus reformatsiooniga kukutati ja piiskopkond aastast 1644 täitmata jäi.
1197 – kaks kuninglikku uusasukat asutasid küla lähedal benediktlaste kloostri. Tänu viljakale pinnasele ja osalisele osalemisele Lüneburgi soolatehases kasvasid jõukus ja rahvaarv.
1280 – Bremeni vürstlik piiskop Giselbert korraldas asula kaitsmist kaitsemüüride ja kindlustustega, sealhulgas 5 zwingerit, 7 kaitsetorni ja 3 linnaväravat.
1328 – esimest korda on mainitud raekoda ja asulale anti täielikud linnaõigused, mis baseeruvad Hamburgi õigusel. Sealt alates on Buxtehude omavalitsuslik ja kiirelt kasvav kauplemiskeskus.
1485 – tohutult rikas "Master Halepaghen", Hamburgi bürgermeistri nõbu ja juhendaja, suri ja annetas oma vara linnale stipendiumiteks ja heategevuslikel eesmärkidel.
1542 – Buxtehude linnanõukogu võttis oma valdustes vastu luterluse.
1600 – Hansa Liidu kaubandus vähenes ja kõige olulisem kauplemisvaldkond oli kariloomad. Stade kõrval on Buxtehude ainus ületuskoht Elbe jõel.
1645 – Buxtehude alistus Rootsi armeele ja kaotas oma iseseisvuse. Kaubandus ja elanikkond vähenesid märgatavalt.
1648 – Bremeni peapiiskopkond muudeti Bremeni hertsogkonnaks, mida esialgu valitseti personaalunioonis Rootsi ja aastast 1715 Hannoveri krooniga.
1769 – klooster hävitatati sekulariseerimise tõttu.
1823 – hertsogkond kaotati ja selle territooriumist sai Stade regiooni osa.
1837 – ühendustee läbi linna elavdab äri ja kaubandust.
1845 – valitseb tööstusbuum, kus endise kloostri maale ehitati paberivabrik.
1945 – elanike arv on 14 000. Enamik eluasemetest Hamburgis on varemetes ja rahvas põgeneb eeslinnadesse ning ümberkaudsetesse linnadesse ja küladesse nagu Buxtehude.
1958 – Buxtehude on osa Hamburgi ülesehitamise plaanist pärast sõda ja saab seega valitsuselt tõhusat rahastust.
1972 – Alam-Saksimaa liidab 9 naaberküla linnaks, muutes Buxtehude struktuuri ja moodustades rohkem kui 30 000 elanikuga kobara.
1983 – vanalinnast saab jalakäijate tsoon.
1985 – sõpruslinnaks saab Blagnac (Prantsusmaa).
1990 – Ribnitz-Damgarten endises Saksa Demokraatlikus Vabariigis saab teiseks sõpruslinnaks.

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

1881. aastast on Buxtehudes oma raudteejaam R50 liinil Hamburgist Cuxhavenisse. 2007. aasta lõpus lisati see liin S-Bahn Hamburg kiirtransiitsüsteemi.

1928. aastast on ka teine raudteeliin läbi Buxtehude, EVB (Eisenbahn- und Verkehrsbetriebe Elbe-Weser, Zeven) Hamburgi äärelinnast Bremerhavenisse Põhjamere rannikul. Este jõgi ühendab linna põhja pool olulise Elbe jõega. Ajalooliselt kasutati seda ühendust kaupade saatmiseks väikesesse sadamasse, mis on endiselt olemas, kuid on muutunud linna arengu ja aggradatsiooni tõttu vähem kättesaadavaks.

Suur maantee, mis valmib 2012. aastal, hakkab ühendama linna Hamburgiga.

Ettevõtted[muuda | muuda lähteteksti]

Buxtehudes asuvad mitmed suured ettevõtted (s.t., et Buxtehudes on tootmiskohad või peakorterid):

Airbus S.A.S, äriline õhusõidukite tootja
Unilever, Inglise-Hollandi ettevõte isikliku hügieeni ja toiduainete sektoris
KID-Systeme GmbH, Buxtehudes baseeruv lennukikabiinide elektroonika tarnija
INTERPANE, Saksa isolatsiooniklaasi tootja
Harros Krämerladen, suur Saksa supermarketifirma
Pioneer Hi-Bred, USA-s asuva keemiatootja DuPont allüksus, seemnete arendaja ja eksportija
Nord Kalksandsteinwerke, Saksa lubjaliivatelliste ja muude ehitusmaterjalide tootja
Niederelbe Schifffahrtsgesselleschaft (NSB), eSaksa konteinerlaevandusettevõte
Implantcast GmbH, Saksa ortopeediliste implantaatide tootja, näiteks kunstlik puusad ja põlved

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Buxtehudet nimetati mõnikord "maailma muinasjutupealinnaks", millist epiteeti ta jagab näiteks Kasseliga. Vendade Grimmide lugu "Jänes ja siil" on määratud sellesse linna. Pealegi kasutatakse nime mitmetes saksa juttudes. Seega väidavad mõned inimesed, et Buxtehude linna tegelikult ei eksisteeri. Saksa keele ütlus "...nach Buxtehude jagen" ("jälitama kedagi Buxtehudesse") tähendab, et keegi läheb kaugele.

Muuseumid[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkondliku ajaloo ja kunsti muuseum

Turism[muuda | muuda lähteteksti]

Buxtehudel on hea maine sooja ja sõbraliku linnana, säilitades oma kultuurilist ja piirkondlikku pärandit, eitamata tulevikku. Lisaks ilusale vanalinnale on suurepärased kohad külastamiseks Sankt Petri (Püha Peetruse) peakirik ja Zwinger. Altes Landis, mis asub Buxtehude kõrval, ja lähedalasuva Elbe jõe ääres on suurepärased võimalused jalgrattatuuriks või pikaks matkaks. Buxtehudet saab kasutada ka ekskursiooniks lähedalasuvatesse linnadesse Hamburgi ja Bremenisse.

Huvitatud külastaja jaoks toimuvad igal aastal mõned üritused:

Buxtehuder Pistennacht

Pistennacht on sündmus, kus baarid, restoranid ja klubid vanalinnas on kogu öö avatud. Kesklinna lava ja mõned üksikud kohad pakuvad elavat muusikat.

Pfingstmarkt Neukloster

Pfingstmarkt on laat Põhja-Saksamaal piki riigimaanteed B73. Seda peetakse alati kristlikel nelipühadel (saksa: Pfingsten) täpselt 50 päeva pärast lihavõtteid Buxtehude lähedal. Seal on 135 eksponenti paljude sõitudega, sealhulgas vaateratas ja autodroom, samuti loteriikioskid, suupistekioskid ja söögikohad. 2004. aastal tuli laadale 140 000 külalist võrreldes 10 000-ga 1904. aastal ja 100 000-ga 1970. aastatel.

Altstadtfest

Nagu Pistennacht, toimub kesklinnas ka Altstadtfest (vanalinna festival). Igal aastal juuni esimesel nädalavahetusel muutub kogu vanalinn elava muusikaga mitme lavaga peoks. Pühapäeva hommikul toimub Flethi ümbruses linna suurim kirbuturg. Altstadtfesti puhul on linn kaunistatud oma kohalikes värvides sinine ja kollane.

Weinfest

Vinum on igal aastal Buxtehude vanalinnas toimuva veinipeo moto. Üheks nädalavahetuseks pühendub linn veinikultuurile ja paljudele avatud veinimaitsmise ja meelelahutuse kioskitele.

Jõuluturg

Jõuluturgu peetakse detsembris vanalinnas, kus esile on tõstetud hõõgveini- ja praevorstikioskid. Nädalavahetusel enne jõule toimuvad St. Peteri väljakul ka kontserdid.

Transport[muuda | muuda lähteteksti]

Buxtehudet teenindab S-Bahn Hamburg jaamadega Buxtehudes ja Neuklosteris.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Blagnac, Prantsusmaa, aastast 1985
Ribnitz-Damgarten, Saksamaa, aastast 1990

Linnas sündinud[muuda | muuda lähteteksti]

Hermann Blumenthal (1903–1941), germanist ja raamatukoguhoidja
Stefan Studer (1964–), jalgpallur ja funktsionäär
Michael Stolle (1974–), teivashüppaja
Nils Winter (1977–), kaugushüppaja
Alexander Nouri (1979–), jalgpallur ja treener

Buxtehudega seotud isikud[muuda | muuda lähteteksti]

Nicolaus Rohlfs (1695–1750), matemaatik ja astronoom
Heinrich Brüning (1836–1920), 1864–1871 Buxtehude linnapea
Arnold Lyongrün (1871–1935), akadeemiline maalikunstnik, Staatliche Kunstgewerbeschule Hamburg õpetaja, elas ajutiselt Buxtehudes
Wilhelm Beiglböck (1905–1963), Arstide protsessil süüdi mõistetud arst, alates 1952. aastast Buxtehude haigla siseosakonna peaarst, suri seal
Jürgen Kurbjuhn (1940–2014), jalgpallur, suri seal
Stefanie Melbeck (1977–), käsipallur