Boriss Parsadanjan
Boriss Parsadanjan (ka Boriss Parsadanov; 14. mai 1925 Kislovodsk – 14. mai 1997 Tallinn) oli armeenia päritolu Eesti helilooja.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Boriss Parsadanjan lõpetas Gnessinite-nimelise Muusikakooli Moskvas viiuli erialal 1950 ning Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heino Elleri kompositsiooniklassi 1959.
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Parsadanjan oli Eesti Raadio Sümfooniaorkestri viiuldaja 1953–1968, Moskvas Kesktelevisiooni muusikasaadete peatoimetaja asetäitja 1968–1970, EKP Keskkomitee kultuuriosakonna instruktor 1970–1973, Eesti Heliloojate Liidu konsultant 1973–1975 ning Eesti NSV Riikliku Filharmoonia kunstiline juht 1975–1986.
Boriss Parsadanjan suri 14. mai 1997 Tallinnas ja ta maeti 20. mai 1997 Metsakalmistule[1].
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Sassuuni Davith", eepiline poeem sümfooniaorkestrile, 1949
- 1. sümfoonia (pühendatud Bakuu 26 komissari mälestusele), 1958
- 2. sümfoonia, 1962
- keelpillikvartett, 1974
- sonaat viiulile ja tšellole, 1975
- kontsert flöödile ja kammerorkestrile, 1977
- 6. sümfoonia (kontsertsümfoonia sooloviiuliga),1978
- 7. sümfoonia, 1980
- 8. sümfoonia ("Eesti sümfoonia"), 1982
- 11. sümfoonia, 1987
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti NSV teeneline kunstitegelane 1967
- Eesti NSV muusika aastapreemia 1973, 1979 ja 1982
- Eesti NSV rahvakunstnik 1984
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Ta oli abielus Virve Kiplega.