Bob Marley

Allikas: Vikipeedia
Robert Nesta Marley
Bob Marley kontsert Zurich 05.30.1980
Bob Marley kontsert Zurich 05.30.1980
Info
Sündinud 6. veebruar 1945
Surnud 11.mai 1981 (36.a)
Stiil(id) Ska, rocksteady, reggae
Pill(id) Vokaal, kitarr, klaver, saksofon, suupill, löökpillid, sarv
Tegev 1962–1981
Bob-Star


Robert Nesta Marley (6. veebruar 194511. mai 1981) oli Jamaica reggaelaulja, laulusõnade autor, kitarrist ja rastafari. Bob Marley- esimene reggae superstaar. Võttes sihiks luua ,,mustanahaline rokitäht, kes on sama suur nagu Jimi Hendrix, andis Blacwell Bob Marley and The Wailersile 4000 naelsterlingit ansambli Islandi debüütalbumi, 1973.aasta Catch a Fire salvestamiseks. Varasemad albumid tegid neist kultusbändi, mis sai tuge Eric Claptonilt (kes tegi kaveri loole ,,I Shot the Sheriff ) ja The Rolling Stonesilt (kes võttis eks-wailer Peter Toshi oma plaadimärgi tiiva alla). Rahvusvaheline edu tuli 1975.aastal ,,No Woman No Cry kontsertesitusega ja jätkus 1976.aastal albumiga Rastaman Vibration. Kuni U2 tulekuni oli Marley Islandi suurima läbimügiga artist ja tema postuumne 1984.aasta kogumik Legend on U2 The Joshua Tree müügiga sammu pidanud. Marley edu avas Islandi uksed teistele artistidele, kelle hulgas olid Steel Pulse ja Toots & the Maytals - ja muutis reggae, mille levik piirdus algul Jamaicaga, rahvusvaheliseks furooriks.


Lapsepõlv/Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nesta Robert Marley sündis väikeses Nine Mile'i külas Saint Anni vallas, Jamaical. Ta oli taimetoitlane. Hiljem vahetas Jamaica migratsiooniametnik tema eesnime ja keskmise nime. Tema isa Norval Sinclair Marley (sündis 1895), oli saksa päritolu jamaikalane, kes elas Liverpoolis. 18-aastase jamaikalanna Cedella Bookeriga (sündinud 1926) abielludes oli Norval mereväe kapten ning istanduse järelevaataja.

Bob Marley ja The Wailers (Aiapidu, London, 1980-06-07)Rahvas kastis end vette

Haigus ja surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juulis 1977 avastati Marleyl nahavähk. Pärast albumi "Uprising" välja andmist 1980. aasta mais tegi bänd suure tuuri Euroopas, kus toimus ka nende läbi aegade suurim kontsert, kui Milanos mängiti sajale tuhandele inimesele. Pärast Euroopa turneed läks Bob Ameerikasse, kus Uprising Tour jätkus ja bänd esines kahel korral Madison Square Gardenis. Varsti pärast seda hakkas mehe tervis tunduvalt halvenema, vähk oli levinud üle terve keha. Tuur katkestati. Marley läks ravile Josef Isselsi Baieri kliinikusse. Kaheksa kuud hiljem polnud ravi tulemusi andnud ja Bob Marley sõitis tagasi oma kodumaale Jamaicale. Lennul Saksamaalt Jamaicale leppis ta oma haigusega ja mõistis, et sureb. Tema seisund halvenes veelgi ja pärast lennuki maandumist Miamis viidi ta haiglasse. Bob Marley suri 36-aastaselt Cedars of Lebanoni haiglas Miamis 11. mai hommikul 1981. Surma põhjus oli vähi levimine kopsudesse ja ajju. Mehe viimased sõnad oma pojale Ziggyle olid: "Rahaga ei saa elu osta" ("Money can't buy life"). Matused toimusid 21. mail 1981 Jamaical. Marley maeti oma sünnikoha lähedal asuvasse kabelisse.

Albumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • The Wailing Wailers (1965)
  • Soul Rebels (1970)
  • Soul Revolution (1971)
  • The Best of The Wailers (1971)
  • Catch a Fire (1973)
  • Burnin' (1973)
  • Natty Dread (1974)
  • Rastaman Vibration (1976)
  • Exodus (1977)
  • Kaya (1978)
  • Survival (1979)
  • Uprising (1980)
  • Confrontation (1983)

Tuntumad hitid on "I Shot the Sheriff", "No Woman, No Cry", "Exodus", "Could You Be Loved", "Stir It Up", "Jamming", "Redemption Song", "One Love"; koos Wailersiga "Three Little Birds"; ning postuumselt välja antud "Buffalo Soldier" ja "Iron Lion Zion". Kogumikalbum "Legend", mis anti välja 1984. aastal, kolm aastat pärast Marley surma, on enim müüdud reggae-album läbi aegade (on saanud kümme korda plaatinaplaadi tiitli), mida on müüdud üle 25 miljoni koopia.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]