Barbara Brandenburg-Ansbachist

Allikas: Vikipeedia

Barbara Brandenburg-Ansbachist (Barbara von Brandenburg-Ansbach, ka Barbara von Brandenburg-Ansbach-Kulmbach; 24. september 1495 Ansbach23. september 1552 Karlsbad) oli Brandenburg-Ansbachi markkrahvi tütar ning abielu kaudu Leuchtenbergi maakrahvinna.

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Barbara oli markkrahv Friedrich II ja tema abikaasa, Poola kuninga Kazimierz IV tütre Zofia Jagiellonka tütar. Tal oli 10 venda ja 6 õde. Ta abiellus 29. septembril 1510 Leuchtenbergi maakrahvi Georg III-ga (1502–1555). Abielulepingu järgi sai ta abieluvaraks 10 000 kuldnat ning nn hommikukingiks (saksa Morgengabe; peigmehe kink pruudile, mis sai tema isiklikuks varaks) 3000 kuldnat.

1549. aastal palus ta oma arvukatelt sugulastelt andestust, et ta oleks oma poja abielu ülirikka Marck-Arenbergi krahvinna Mechthildega peaaegu sõlminud ilma sugulastelt heakskiitu küsimata.[1] Abielule oli teed sillutanud Barbara vanem vend, Preisimaa hertsog Albrecht; see õnnestus ka sõlmida ning see parandas oluliselt Leuchtenbergi maakrahvkonna rahalist seisu.

Barbara maeti Pfreimdi Maarja Taevassemineku kirikusse. Tema punasest marmorist hauaplaat koos vapi ja graveeringuga asub peaaltari ees.[2]

Järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Barbaral oli oma abielust Georg III-ga järgnevad lapsed:

  • Georg IV (srn 1553), oma isa kõrval kaasvalitseja
  • Ludwig Heinrich (1529–1567), Leuchtenbergi maakrahv; abiellus 1549 Marck-Arenbergi krahvinna Mechthildega (1530–1603)
  • Elisabeth (1537/8–1579); abiellus 1559 Nassau-Dillenburgi Johann VI-ga (1536–1606)
  • Barbara (eluaastad teadmata)

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Barbara Brandenburg-Ansbachist Friedrich II (1460–1535), Ansbachi valitseja Albrecht Achilles (1414–1486), Brandenburgi kuurvürst Friedrich I (1371–1440), Brandenburgi kuurvürst
Elisabeth Baierist, Baieri hertsogi tütar
Anna von Sachsen (1437–1512) Friedrich II (1412–1464), Saksi hertsog
Margarethe Austriast, Ernst Raudse (Habsburgi) tütar
Zofia Jagiellonka (1465–1512) Kazimierz IV (1427–1492), Poola kuningas Jogaila (1351–1434), Algirdase poeg
Sophia Holszanyst (1402–1461), Jogaila viimane abikaasa
Elisabeth von Habsburg (1437–1505) Albrecht II (1397–1439), Saksa kuningas
Elisabeth von Luxemburg, keiser Sigismundi tütar

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Wilhelm Adolf Schmidt: Zeitschrift für Geschichtswissenschaft, Veit und Comp., 1844, lk 74.
  2. Richard Hoffmann, Felix Mader: Die Kunstdenkmäler von Bayern, köide 2, Oldenbourg Wissenschaftsverlag, 1983, lk 87.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Johann Baptist Brenner, Die Landgrafen von Leuchtenberg historisch genealogisch erläutert, an der Tauber, L.M. Beck, 1834, lk 57–58.