August Paris
August Paris (28. jaanuar 1888 Luke vald, Tartumaa – 21. märts 1944 Tartu) oli eesti keemik.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
August Paris oli talupidaja poeg.[1]
Lõpetas 1908 Tartu Aleksandri Gümnaasiumi, 1915 Tartu Ülikooli keemia osakonna, keemiakandidaat (1923, TÜ), keemiadoktor (1924, TÜ), väitekiri "Über die Hydratation des Terpene des Terpentinöls zu Terpinhydrat durch Einwirkung von Mineralsäure". 1925–1926 täiendas end füüsikalises ja kolloidkeemias Berliinis Füüsikalise Keemia ja Elektrokeemia Instituudis.[1]
Oli 1915–1918 Moskvas W. K. Ferreini peenkeemiatehase keemik, 1918–1920 keemilise sünteesi osakondade ning laborite üldjuhataja. 1920 naasis Eestisse, oli 1920–1922 TÜ keemia instituudi abijõud ning 1920–1925 Tartu gümnaasiumides keemiaõpetaja, 1923–1925 TÜ anorgaanilise ja analüütilise keemia labori abijuhataja-vanemassistent, 1925–1927 füüsikalise keemia õppetooli dotsendi kohusetäitja, 1927–1929 dotsent ja 1929–1933 korraline professor, 1933–1944 anorgaanilise keemia kateedri professor ning keemia instituudi direktor.[1]
Eriharrastuseks oli muusika (mängis keelpille Vanemuise suures orkestris ja akadeemilises kammerkvartetis, tegeles ka komponeerimisega).[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uuris terpeenide hüdratsiooni mineraalhapete lahustes, kolloidsüsteemide omadusi, komplekssoolade aeglase hüdrolüüsi jmt reaktsiooni kineetikat ja tasakaalu. Oli eestikeelsete keemiaoskussõnade loomise algatajaid. Tegeles ka eestikeelse keemiaalase õppekirjanduse koostamisega. Eriti tuntuks sai tema "Kvalitatiivse analüüsi praktikum. I." (1934), millest 1944–1948 ilmus neli väljaannet. Osales Eesti Kirjanduse Seltsi keemia oskussõnade komisjoni tegevuses, juhtis Akadeemilise Keemia Seltsi (AKS) keemiaterminoloogia komisjoni, oli aastast 1928 AKS-i esimees, 1932–1937 ajakirja Keemia Teated peatoimetaja. Ligi 40 teadustrükist ja aimeartiklit, sh 2 raamatut ja õpikuid.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vennad olid kunstnik ja kunstiajaloolane Rudolf Paris, Tartu Ülikooli apteegi juhataja Herman Paris ja õigusteadlane Eduard Paris. Õde Julie töötas hambaarstina.[2] Tema tütar oli kunstiajaloolane Olga Berendsen.
Mälestuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]
1998. aastal asutas Olga Berendsen oma isa mälestuseks August Parise nimelise stipendiumi. Seda makstakse Tartu Ülikoolis keemiat õppivatele magistrantidele, kelle õpingud on seotud keskkonnakaitsega.[3]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Zur Frage der langsamen Hydrolyse der Kaliumpentachlororutheniats (kaasautor H. Freundlich). // Kolloid-Z. (1926) 40
- Zur Kenntnis der Tixotropie. // Sb der Naturforscher-Gesellsch. (1929) 35
- Über die Eisen- und Aluminiumbestimmungen. // Acta et Commentationes Universitatis Tartuensis (Dorpatensis) = Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli Toimetised, A XXXV (1940) 5
- Keemilise analüüsi praktikum I. Kvalitatiivne analüüs (kaasautor A. Laur). Tartu, 1934
- II. Kvantitatiivne analüüs (kaasautor H. Tamm). Tartu, 1941
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- ↑ Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 79, 9 juuli 1934
- ↑ August Parise stipendium[alaline kõdulink]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, I, 174
- Eesti biograafiline leksikon. Täiendusköide. Tartu, Tallinn, 1940, 235
- Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 228
- Eesti entsüklopeedia 14, 358
- Prof A. Paris (nekroloog). // Postimees (1944) 73
- Past, V. Keemiaosakonna töö algus rahvuslikus Tartu Ülikoolis. August Parise tegevus. // TÜ ajaloo küsimusi XXIII (1989), 36–48
- Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites. Tallinn, 1982 III, 82, 93, 140, 142, 143.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.