August Ingermann
August Ingermann (17. november 1877 Tarvastu vald, Viljandimaa – 11. mai 1934) oli Eesti sõjaväelane ja politseiametnik.
[redigeeri] Elulugu
August Ingermann omandas hariduse Tartus, 1896. aastal asus ta teenistusse Tartu kreispolitsei kantseleisse, ja sealt siirdus sekretäriks Riia ringkonnakohtu prokuröri abi juurde 1901. aastal, kust viidi üle sekretäriks Petrogradi ringkonnakohtu kriminaaljaoskonda 1915. aastal. Hoolsa teenistuse eest annetati talle Stanislavi orden 1914. aastal.
1916. aastal lähetati A. Ingermann Venemaa Imperaatorliku Armee kaardiväe staabiülema korraldusse ja ülendati sõjaväeametnikuks ning määrati teenistusse käsutusametnikuks staabi luureosakonda. 1917. aastal määrati A. Ingermann staabi uurimisosakonna juhatajaks, kust lasti reservi jaanuaris 1918. aastal.
A. Ingermann astus Eesti Vabadussõja alguses Eesti Rahvaväkke 1918. aasta detsembris ja määrati 2. Diviisi teadetekogumise punkti, 1919. aasta juunis viidi üle Valga teadetekogumise punkti ülemaks. Pärast Vabadussõja lõppu arvati 31. mail 1920 reservi.
1. juunil 1920. aastal astus A. Ingermann Kaitsepolitsei teenistusse ja määrati Kaitsepolitsei Valga jaoskonna ülemaks, kust toodi üle Kaitsepolitsei Tallinna jaoskonna ülemaks 15. jaanuaril 1923. aastal. Tallinna jaoskonna ülema ametikoht nimetati 1. jaanuaril 1926. aastal Poliitilise Politsei Tallinna komissariks, kellena A. Ingermann teenis kuni 25. juunini 1933. aastal.
1933. aastal viidi A. Ingermann üle omal palvel kriminaalkomissariks Viljandi, kus töötas kuni surmani 11. maini 1934. aastal.
[redigeeri] Autasud
- Hoolsa ja eeskujuliku teenistuse eest määrati A. Ingermannile veebruaris 1928. aastal autasu 3 kuupalga suuruses ja juunis 1933. aastal 350 kr ulatuses.
- Teenete eest pealinna poliitilise politsei eeskujuliku ja eduka juhtimise alal annetati A. Ingermannile Kaitseliidu 3. klassi Valgerist ja Kaitseliidu 3. klassi Kotkarist.
