Arvprogrammjuhtimine

Allikas: Vikipeedia
CNC tööpink
Wasino CNC-pink

Arvprogrammjuhtimine ehk APJ ehk CNC on tööpinkide ja masinate tähtedest ja numbritest koosneva programmiga juhtimine. Tänapäeval toimub arvprogrammjuhtimine põhiliselt G-koodi kasutades.

Arvprogrammjuhtimise olemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänapäeval kasutatakse arvprogrammjuhtimist masinaehituses ja metallitööstuses väga laialdaselt. Esimesed arvprogrammjuhtimisega algelised seadmed loodi 1950. aastatel lennukitööstuses. Need olid kohmakad ja programmid vajasid mahukat matemaatilist ettevalmistust. Tänapäeval toodetakse mitmesuguseid eriotstarbelisi arvprogrammjuhtimisega tööpinke. Pingitootjad on välja arendanud APJ-pinkidele moodultehnika, mis võimaldab koostada eri otstarbega ja erinevate detailide töötlemiseks ette nähtud tööpinke. Tänapäeval on selliste pinkide märksõnadeks tootlikkus, paindlikkus ja kvaliteet. Kuid areng jätkub. Uued kiiremad protsessorid, täpsemad andurid ja muundurid võimaldavad infot üha kiiremini töödelda. Juba praegu on võimalik pingi mälus salvestada palju erinevaid programme ja detailide jooniseid.

APJ pingi juhtsüsteemide liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

CNC juhtpaneel Siemens

Juhtsüsteem on APJ tööpingi põhiosa. Selle kaudu realiseeritakse aga mõnikord ka luuakse juhtprogramm. Juhtsüsteeme liigitatakse erinevate tunnuste alusel. Liigitamist järgmiste tunnuste alusel:

1. Juhtsüsteemi tüübi järgi. Juhtsüsteemi tüüp määrab ära, kuidas toimub liikumine ühest punktist teise. Eristatakse:
  • Täisnurkne juhtsüsteem- liikumine toimub paralleelselt või risti koordinaattelgedega.
  • Positsioonjuhtimine- liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas juhtprogrammis määratud punktis; lõikeriista liikumisel trajektoori ei kontrollita.
  • Lineaarne juhtsüsteem- liikumine toimub mööda sirget programmis määratud punktide vahel.
  • Kontuurjuhtsüsteem- Liikumine ühest punktist teise toimub täpselt mööda trajektoori, mis vastab kirjeldatud kontuurile. Liikumist kontrollib kasutatav interpolaator. Kui juhtsüsteem kasutab lineaarinterpolaatorit siis selle juhtsüsteemi abil saab sooritada ainult lineaarliikumist.
2. Interpolaatori tüübi järgi eristatakse:
  • Interpolaatorita (tänapäeval esineb harva).
  • Lineaarse interpolaatoriga.
  • Kaarja interpolaatoriga.
  • Kõrgemat järku funktsioone kirjeldava paraboolinterpolaatoriga.
3. Programmeerimise võimaluste järgi eristatakse:
  • Töö absoluutses koordinaadistikus.
  • Töö suhtelises koordinaadistikus.
  • Töö universaalses koordinaadistikus.
4. Programmi lause kuju järgi eristatakse:
  • Fikseeritud pikkusega
  • Ilma adressaatideta.
  • Adressaatidega.
  • vaba pikkusega.
  • Kombineeritud struktuuriga (kombinatsioon neljast loetletud variandist).
5. Informatsiooni kodeerimise koodi järgi:
  • ISO 7-bitine kood- kasutusel eriti laialdaselt Euroopas, kuid ka mujal väljaspool USA-d
  • EIA- kood- levinud põhiliselt USA-s
6. Juhtprogrammi infokandja järgi:
7. Korrektsioonide andmise võimaluste järgi:
  • Pole võimalik.
  • On võimalik korrigeerida lõikeriista pikkust, asendit või selle variante.
  • Lõikerežiimide korrigeerimise võimalused. Antakse tavaliselt protsentides, mille ulatust on võimalik korrigeerida.
  • Kasutatavad spetsiaalrežiimid.
  • Alamprogrammide kasutamise võimalus.
  • Koordinaatide peegeldamise ja asendamise võimalus.
  • Ekvidistandi automatiseeritud arvestamise ja korrigeerimise võimalus.
  • Mitmesugused keerme lõikamise ja korrigeerimise võimalused.
8. Töörežiimi järgi:
  • Info sisestamise režiim.
  • Info väljastamise režiim.
  • Info korrigeerimise režiim.
  • Poolautomaatne töörežiim.
  • Automaatne töörežiim.
  • Graafiline interaktiivne režiim.
9. Juhtsüsteemi mälumaht sõnades või megabaitides.
10. Juhtsüsteemi diskreetsus, juhtsüsteemi minimaalne ja maksimaalne võimalik nihutus diskreetsuse ühikutes.

4 Juhtsüsteemi tüüpi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Juhtsüsteemi tüüp määrab ära kuidas toimub liikumine ühest punktist teise. Erinevate juhtsüsteemide erisused on järgmises tabelis.

APJ pinkidel kasutatavate juhtsüsteemide tüübid
Juhtsüsteemi tüüp Tööriista trajektoor Tööriista kontakt detailiga Rakendusala
Täisnurkne juhtimine Interpolaatorit ei kasutata, liikumine paralleelne koordinaattelgedega Lõikeriist on pidevas kontaktis detailiga Silindriliste pindade treimine, freesimine paralleelselt telgedega
Positsioonjuhtimine Interpolaatorit ei kasutata. Liikumine tugipunktide vahel toimub lühimat teed mööda. Tööriist on kontaktis detailiga ainult töötlemise positsioonis Puurimine, punktkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel
Lineaarne juhtimine Ülekande vahetamisega või lineaarse interpolatsiooniga Lõikeriist on pidevas kontaktis detailiga Kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine
Kontuurjuhtimine Ring või kõrgemat järku interpolaatoriga Tööriist on pidevas kontaktis detailiga Kujupindade treimine ja freesimine, kontuuride töötlemine, gaas ja laserlõikamine, traaterosioontöötlemine

Programmeerimise viisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

On olemas mitu erinevat juhtprogrammi koostamise meetodit. Need on järgmised:

  • Käsitsi juhtprogrammi koostamine. On kõige vanem, kõige töömahukam ja kõrget kvalifikatsiooni nõudev meetod. Juhtprogramm kirjutatakse käsitsi paberile ja viiakse perforaatori abil perfolindile, mida APJ pink kasutab programmikandjana. Muudatused programmis nõuavad uue perfolindi ettevalmistamist ja sisestamist. Tänapäeval leiab selline meetod vähe kasutamist.
  • Programmeerimine editor režiimis arvutis. APJ pingi juhtsüsteemi püsimällu viiakse juhtprogramm online režiimis. Lihtsustub programmi muutmine. Töötlemisprotsessi on võimalik paremini simuleerida.
  • Õpetav programmeerimismeetod. Programmeerija liigutab tööriista, seadme teekonnamõõtsüsteem mõõdab trajektoori ja koordinaadid salvestatakse juhtsüsteemi mällu. Detailide valmistamiseks ebatäpne. Leiab rakendust värvimisrobotite töö programmeerimisel.
  • Kõrgema programmeerimiskeele kasutamine. See on APJ pingi juhtsüsteemist sõltumatu programmeerimismeetod. Vajab postprotsessorit, mis genereerib programmi konkreetse APJ pingi juhtsüsteemile sobivaks.
  • Graafiline interaktiivne programmeerimine. APJ pingi operaatoripuldilt sisestatakse detaili geomeetriainfo, määratakse kindlaks tehnoloogiarežiim ja pingi juhtsüsteem ise genereerib juhtprogrammi. Kasutatakse keskmise keerukusega detailide töötlemise programmeerimiseks.
  • CAD/CAM programmeerimine. Detaili joonis on CAD keskkonnas. CAM keskkonnas lisatakse tehnoloogiainfo ja genereeritakse juhtprogramm. Kasutatakse keeruliste detailide töötlemiseks.

Arvjuhtimisprogrammi ülesehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

STEP-NC control scania.jpg

Arvjuhtimisprogramm koosneb lausetest, programmi algust ja lõppu tähistavatest sümbolitest. Laused koosnevad sõnadest. Sõna omakorda koosneb adressaadist ja arvsõnast. Kui arvsõna ees puudub miinusmärk, loetakse tema väärtus positiivseks. Lauses on kindel sõnade järjekord. Mõned sõnad võib lausest ära jätta, kui neid on programmis eelnevalt kasutatud ja nad kehtivad vaikimisi.

Juhtprogrammi lause koostis on reglementeeritud DIN-normidega. Tänapäeval on juhtprogrammi koostamisel kasutusele võetud spetsiaalne keel CL DATA (Inglise: Cutter Location Data). Programmi struktuur on järgmine:

%PM[Programmi nimi],[kommentaar]

N01 [Lause number 01. Näiteks N17 G01 X19 Z4.80 F300 S150 T3 on lause. Tähed lauses on adressaadid ja numbrid arvsõnad]

N02 [Lause number 02.]

N03 [Lause number 03.]

Lause numbrid ei pruugi kasvada alati ühe ühiku võrra. tavaliselt võetakse lausete numbrite kasvamise sammuks 5 ühikut. Seda selleks, et sellisel juhul on võimalik alati kahe lause vahele kirjutada kolmandat lauset. Seega võiks järgmine lause olla näiteks:

N08 [Lause number 08. Laused 04, 05, 06 ja 07 on praegusel juhul tühjad laused ning neid pole vaja märkida.]

N13 [Lause number 13.]

Adressaatide jaotust gruppidesse näitab järgmine tabel:

Juhtprogrammis kasutatavate adressaatide jaotus gruppidesse (esimene eelistus). DIN 66 025-1: 1983–01
Lause number Ettevalmistavad funktsioonid Koordinaatteljed ja pöördenurgad Interpoleerimisparameeter Ettenihe Spindli/lõikeriista pöörlemissagedus Lõikeriista number ja korrektsioon Abifunktsioon
N G X, Y, Z, U, V, W, P, Q, R, A, B, C I, J, K F S T M
Juhtprogrammis kasutatavad adressaadid ja nende eelistused. DIN 66 025-1: 1983–01
Sümbol Tähendus
A Pöördenurk ümber X- telje
B Pöördenurk ümber Y- telje
C Pöördenurk ümber Z- telje
D Lõikeriista funktsioon (teine)
E Ettenihke funktsioon (teine)
F Ettenihke funktsioon (esimene)
G Ettevalmistav funktsioon
H Määramata
I Interpoleerimise parameeter või X- telje suunaline samm.
J Interpoleerimise parameeter või Y- telje suunaline samm.
K Interpoleerimise parameeter või Z- telje suunaline samm.
L Määramata
M Abifunktsioon
N Lause number
O Määramata
P X-telje suunaline paigutus (kolmas)
Q Y- telje suunaline paigutus (kolmas)
R Kiirpaigutus või Z- telje suunaline paigutus (kolmas)
S Spindli/lõikeriista pöörlemissagedus (pealiikumise funktsioon)
T Lõikeriista funktsioon (esimene)
U X- telje suunaline paigutus (teine)
V Y- telje suunaline paigutus
W Z- telje suunaline paigutus (teine)
X X- telje suunaline paigutus (esimene)
Y Y- telje suunaline paigutus (esimene)
Z Z- telje suunaline paigutus (esimene)

Juhtprogrammis on tavaliselt ka mitmesuguseid juhtsümboleid ja märke. Juhtsümbolid tähistavad programmi algust, lausete lõppu, võimaldavad programmi töötlemisel märgitud osade vahelejätmist ja programmi kommentaaride lisamist jne. Juhtsümbolid ja märgid on esitatud järgmises tabelis.

APJ pingi juhtprogrammi koostamisel kasutatavad juhtsümbolid ja märgid
Sümbol Nimetus Tähendus
HT Tabulatsioon Liikumine juhtprogrammi vaatamisel sammu võrra.
LF Lause lõpp Määrab juhtprogrammilause lõpu.
 % Programmi algus Märgib juhtprogrammi algust (kasutatakse ka andmekandja peatamiseks tagurpidi lugemisel)
( Avanev sulg Tähistab, et järgnevat informatsiooni arvjuhtimisseade ei töötle.
) Sulgev sulg Tähistab, et järgnevat informatsiooni arvjuhtimisseade töötleb.
+ Pluss Matemaatiline märk
Miinus Matemaatiline märk
. Punkt Eraldab arvu täis ja murdosa
/ Vahele jätmine Tähistab, et järgnevat informatsiooni kuni lause lõpuni töödeldakse või ei töödelda sõltuvalt juhtpuldil oleva lüliti asendist. Kui märk seisab sõna "lause number" ees, kehtib ta kogu lause kohta.
 ; Juhtlause Tähistab programmi juhtlauset.

Ettevalmistavad funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ettevalmistavad funktsioonid määravad arvjuhtimissüsteemi töörežiimi. Ettevalmistavad funktsioonid on esitatud järgmises tabelis.

APJ pingi juhtprogrammi koostamisel kasutatavad ettevalmistavad funktsioonid DIN 66 025-1: 1988–01
Funktsiooni tähis Rühm Nimetus ja kirjeldus
G00 a Kiirpaigutus
G01 a Lineaarne interpolatsioon.
G02 a Ringinterpolatsioon, liikumine päripäeva.
G03 a Ringinterpolatsioon, liikumine vastupäeva.
G04 Paus
G06 a Paraboolinterpolatsioon
G08 Kiirendus
G09 Pidurdus
G17 c Käik XY- tasapinnal.
G18 c Käik XZ- tasapinnal.
G19 c Käik YZ- tasapinnal
G33 a Keermelõikamine
G34 a Suureneva sammuga keermelõikamine
G35 a Väheneva sammuga keermelõikamine
G40 b Korrektsiooni tühistamine.
G41 b Lõikeriista raadiuse korrektsioon. Vaadates ettenihke suunas on ekvidistant toorikust vasakul. Kasutamine ühes lauses. Kaare töötlemisel tuleb tuleb ringinterpolatsiooniga korrektsioon eelnevalt sisse viia.
G42 b Lõikeriista raadiuse korrektsioon. Vaadates ettenihke suunas on ekvidistant toorikust paremal. Kasutamine ühes lauses. Kaare töötlemisel tuleb ringinterpolatsiooniga korrektsioon eelnevalt sisse viia.
G43 b Lõikeriista asendi korrektsioon, positiivne. Programmeeritud koordinaatide väärtusele lisandub teljesuunaline positiivse väärtusega korrektsioon.
G44 b Lõikeriista asendi korrektsioon, negatiivne. Programmeeritud koordinaatide väärtusele lisandub teljesuunaline negatiivse väärtusega korrektsioon.
G53 f Nihutuse tühistamine.
G54 f Nihutus
G55 f Nihutus 2.
G56 f Nihutus. Võimalik on programmeerida uus lähtepunkt kõigi telgede suhtes. Mõningates juhtsüsteemides ainult Z- telje suunas.
G57...G59 f Nihutus
G70 d Toll-mõõtsüsteem. Mõningates juhtsüsteemides pole kasutatav.
G71 d Meetriline mõõtsüsteem, mõõtmed millimeetrites. Võetakse juhtsüsteemi sisselülitamisel vaikimisi.
G74 Pöördumine lähtepunkti. Kehtib aktiivses lauses.
G79 Tsükli G81...G89 aktiveerimine, kehtib koos aktiveeritud tsükliga.
G80 e Standardtsükli tühistamine
G81...G89 Standardtsüklid, on juhtsüsteemis üheselt määratletud.
G90 Absoluutne koordinaadistik
G91 Suhteline koordinaadistik
G92 Mälu kasutamine või muutmine. Liikumist ei toimu.
G94 k Eesmärgiks on spindli pöörlemissageduse piiramine või lähtepunkti suhteline nihutus. Funktsioon kehtib ainult ühes lauses.
G95 k Ettenihe pöördele (mm/p)
G96 l Püsiv lõikekiirus, v=const. (m/min). Programmeeritakse koos spindli pöörlemissagedusega lauses, arvestades abifunktsiooni M58.
G97 l Spindli pöörlemissagedus, n (p/min). Tühistab funktsiooni G96.

Abifunktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abifunktsioonid juhtprogrammi lauses annavad käske pingi ajamitele, võimaldades automatiseerida operaatori käsitsitööd. Olenevalt pingi kasutusalast on abifunktsioonid rühmitatud klassidesse vastavalt DIN 66 025-2: 1988–09.

Klass 0: universaalsed abifunktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Universaalsed abifunktsioonid
Sümbol Tähendus
M00 Programmeeritav peatus. Kehtib ühes lauses.
M01 Programmeeritav peatus kinnitusega. Kehtib ühes lauses.
M02 Programmi lõpp. Kehtib ühes lauses. Funktsioon rakendub, kui programm on täidetud. Juhtimine jätkub ettevalmistavate funktsioonide puhul: G01, G17, G40, G71, G80, G90, G94.
M06 Lõikeriista vahetus.Kehtib ühes lauses
M10 Kinnitus
M11 Vabastamine. Tühistab funktsiooni M10
M30 Informatsiooni lõpp
M48 Operaatoripuldilt sisestatav korrektsioon (spindli pöörlemissagedus, ettenihe). Programmi töötlemisel võtab juhtsüsteem operaatoripuldilt käsitsi sisestatud parameetri väärtuse.
M49 Funktsiooni M48 tühistamine.
M60 Tooriku (detaili) vahetus.

Funktsioonid on modaalse toimega, välja arvatud M00, M01, M02, M06, M30, M60.

Funktsioonid M00, M01, M02, M48 ja M60 kehtivad ühes lauses.

Klass 1: freespingid, puurpingid, töötlemiskeskused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abifunktsioonid freespinkidele, puurpinkidele ja töötlemiskeskustele.
Sümbol Tähendus
M03 Spindli pöörlemine päripäeva
M04 Spindli pöörlemine vastupäeva
M05 Spindli seiskamine.
M07 Jahutus nr 2 sisse
M08 Jahutus nr 1 sisse
M09 Jahutus välja
M17 Alamprogrammi lõpp ja üleminek põhiprogrammile.
M19 Spindli seiskamine fikseeritud asendis.
M40 Ajami automaatne sisselülitamine
M41...M45 Kiirusülekande astme 1– 5 valik.
M71...M78 Pöördtöölaua indekseeritud positsiooni 1–8 valik.

Funktsioonid on modaalse toimega ja kehtivad ühes lauses, välja arvatud M05, M09, M19, M71...M78.

Klass 2: treipingid, treimistöötlemiskeskused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Abifunktsioonid treipinkidele ja treimistöötlemiskeskustele.
Sümbol Tähendus
Kuni M51 Vastavuses 1. klassis äratooduga.
M54 Tagapukipinool algasendisse
M55 Tagapukipinool välja detailini
M58 Püsiv pöörlemissagedus välja, annulleerib M59, täidab G96.
M59 Püsiv pöörlemissagedus sisse.
M68 Detail kinnitada
M69 Detail vabastada
M80 Lünett nr. 1 avada (M82 kehtib lünett number 2 kohta.)
M81 Lünett nr. 1 sulgeda (M83 kehtib lünett number 2 kohta.)
M84 Lüneti kaasavedu välja
M85 Lüneti kaasavedu sisse

Funktsioonid on modaalse toimega ja kehtivad ühes lauses.

Klass 3: lihvpingid ja mõõtmismasinad (funktsioonid määramata)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klass 4: gaas-, plasma-, vesijoaga lõikeseadmed, traaterosioonpingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klass 5: adaptiivjuhtimisega seadmed (funktsioonid määramata)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Klass 6: seadmed mitmes koordinaadistikus töötlemisega ja detailide teisaldamise võimalustega[muuda | redigeeri lähteteksti]

APJ pingi koordinaadistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Treimise koordinaadistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Treimine toimub 2D koordinaadistikus. Pikiettenihkeks on Z- telg ja ristiettenihkeks on X- telg. Spetsiaalsed APJ treipingi konstruktsioonid näevad ette detaili töötlemist mitmes erinevas koordinaadistikus.

Freesimise koordinaadistik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püsitsükkel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püsitsükkel kujutab endast mittemuudetavat väikest programmi. Püsitsüklid võimaldavad programmeerida sageli korduvaid operatsioone ühe ettevalmistava funktsiooni kasutamisel ühes või kahes lauses. Erinevad pingitootjad kasutavad püsitsüklite kirjeldamiseks erinevaid ettevalmistavaid funktsioone. Ka erinevad juhtsüsteemid kasutavad sama tsükli väljakutsumiseks erinevaid ettevalmistava funktsiooni tähistusi.

Püsitsüklid treimisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püsitsüklid pikitreimisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püsitsükkel pikitreimisel on modaalne ja talle peab eelnema samasse gruppi kuuluv ettevalmistav funktsioon. Mitme läbimiga töötlemisel tuleb sisestada ainult muutuvad parameetrid. Püsitsükli formaadid on järgmised:

  • Silindrilise pinna puhul: N... G20 X(U)... Z(W)... F...
  • Koonilise pinna puhul: N... G20 X(U)... Z(W)... R... F... (Kus R On X- telje suunaline koonilisus millimeetrites.)

Püsitsüklid ristitreimisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püsitsüklid keerme lõikamisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mitme läbimiga keerme lõikamise püsitsükkel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püsitsükli formaat:

N... G78 P1... Q1... R1...

N... G78 X(U)... Z(W)... R2... P2... Q2 F...

Kus esimeses lauses:

  • P1 ja P2 on arvutuslik parameeter, mis määrab läbimite arvu ja profiili nurga.
  • Q1 On ühel läbimil eemaldatav keskmine kihipaksus mikromeeterites (μm).
  • R1 viimistlusläbimil eraldatav kihipaksus (mm)

Teises lauses:

  • R2 on suhteline koonilisus (silindrilise pinna puhul R=0).
  • P2 on keerme profiili kõrgus millimeetrites.
  • Q2 on esimesel läbimil eemaldatava kihi paksus.
  • F on keermesamm millimeetrites.

Avade töötlemise püsitsüklid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Avade töötlemise püsitsüklid treimisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Püsitsükli formaat:

N... G76. R...

N... G76 X(U)... Z(W)... P... Q... R... F...

Esimeses lauses:

  • R on lõikeriista suhteline tagastumine murdelaastu tekitamiseks millimeetrites.

Teises lauses:

  • X(U), Z(W) on kontuuri nurgapunkti K absoluutsed koordinaadid või teljesuunalise tsükli lähtepunkti suhteline koordinaat.
  • Z(W)... on ava sügavus- sihtpunkti absoluutsed koordinaadid.
  • P... on X- telje suunaline suhteline samm mikromeetrites (μm). P<lõikeriista tera laiusest.
  • Q on Z- telje suunaline lõikesamm mikromeetrites (μm)
  • R... Z- telje suunaline tagastumise samm.
  • F... on ettenihe.

Veel avade töötlemise püsitsüklist:

  • X(U) ja P ärajätmisel on G76 kasutatav puurimistsüklina (puur on positsioneeritud X0 asendis).
  • Soone töötlemisel tuleb jälgida, et P oleks tera laiusest väiksem.
  • Esimesel sammul Z- telje suunalist tagastumist ei toimu.
  • Tagastumise väärtus on alati positiivne.

Avade töötlemise püsitsüklid freesimisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Avade töötlemise tsüklid on G73 ja G89.

Süsteemsed ettevalmistavad funktsioonid on G98/G99.

  • G98... töötlemissügavuse saavutamisel pöördub lõikeriist lähtetasandile.
  • G99... töötlemissügavuse saavutamisel pöördub lõikeriist tagastumise tasandile, mis on määratud R parameetriga.

Kui funktsioonid G98 või G99 on määramata, siis liigub lõikeriist alati tagasi lähtetasandile. G99 kasutamisel peab parameeter R olema alati määratud. G98 puhul võib parameeter R jääda määramata. Parameetril R on erinev tähendus programmeerimisel absoluutsetes (G90) ja suhtelistes (G91) koordinaatides. Absoluutkoordinaatides programmeerimisel (G90) määrab parameeter R tagastumise tasandi kauguste lähtetasandi suhtes.

Tehnoloogilised nullpunktid detaili töötlemiseks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Allpool olevas tabelis on ära toodud tehnoloogiliste nullpunktide tähised ja seletused. Need sümbolid ja tähised pole normeeritud, kuid on laialt kasutuses.

Tehnoloogilised nullpunktid
Sümbol Tähis ja nimetus Selgitus
Pingi nullpunkt.jpg M pingi nullpunkt On jäigalt fikseeritud punkt, mis määrab ära pingi koordinaadistiku alguse.
Detaili nullpunkt.jpg W Detaili nullpunkt Punkt, mille suhtes antakse kõik töödeldavad mõõdud ja fikseeritakse üleminekud teistesse nullpunktidesse.
Pingi ujuv nullpunkt.jpg MR Pingi ujuv nullpunkt Võimaldab ümber määrata pingi nullpunkti koordinaadid, mis omakorda võimaldavad efektiivsemalt kasutada mõõtmissüsteemi.
Spindlisõlme baaspunkt.jpg A Spindlisõlme baaspunkt On seotud pingi nullpunktiga ja võimaldab lihtsustada tooriku (detaili) ülesseadmist.
Lõikeriista koordinaadistiku lähtepunkt.jpg WR Lõikeriista koordinaadistiku lähtepunkt. Treipingi puhul ühtib suporti baaspunktiga.
Lõikeriista vahetuspunkt.jpg N Lõikeriista vahetuspunkt. Sageli kasutatakse ka lähtepunktina.
Lõikeriista programmeeritav punkt.jpg E Lõikeriista programmeeritav punkt Määrab lõikeriista liikumise trajektoori
Juhtprogrammi nullpunkt.jpg C Juhtprogrammi nullpunkt Selle punkti suhtes antakse lõikeriista nihutused. On kasutatav juhtprogrammi genereerimisel.
Juhtprogrammi nullpunkt.jpg T Lõikeriistahoidja baaspunkt Selle punkti suhtes määratakse korrektsioonid.

Tehnoloogia määramine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tehnoloogia määramine treimisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Detaili joonis töötlemisvaruga enne puhastöötlust.


Detaili töötlemise programm treimisel kujutab endast lõikeriista (lõikeriistade) liikumist fikseeritud punktist koordinaatidega määratud kindlasse punkti. Seda lõikeriista punkti, mille liikumist kirjeldatakse, nimetatakse lõikeriista tsentriks. Treimisel on treitera tsentriks treitera tipp. Lõikeriista ja detaili omavahelise suhtelise liikumise tulemusena läbib lõikeriista tsenter teekonna, mida nimetatakse lõikeriista liikumise trajektooriks.

Lõikeriista liikumise trajektoor koosneb:

  • tööliikumistest,
  • tühiliikumistest,
  • abiliikumistest.

Tööliikumised on seotud detaili pinna töötlemisega. Tühiliikumised on seotud lõikeriista positsioneerimisega. Abiliikumised on seotud lõikeriista manipuleerimisega, et detaili töötlemine saaks aset leida.

Detaili töötlemise programmi koostamiseks tuleb kindlaks määrata:

  • Tööpingi koordinaatsüsteem – tööpingi nullpunkt;
  • Detaili koordinaatsüsteem – detaili nullpunkt;
  • Lõikeriista koordinaatsüsteem – lõikeriista nullpunkt.
Töötlemisvaru jagamine läbimiteks koorivtöötlusel.

Töötlemisvaru tuleb jagada kooriv- ja puhastöötluse vahel, määrata lõikeriistad ja tehnoloogilised režiimid. Olgu meil toorik, mille läbimõõt on 78 millimeetrit ja pikkus 152 millimeetrit. Töötlemisvaru otspindades 1 millimeeter ja välispinnal 3 millimeetrit läbimõõdu kohta. Töötlemine toimub kahel paigaldusel.

  • esimene paigaldus- otspinna töötlemine ja välispinna töötlemine läbimõõtu 75 millimeetrit pikkusele 110 millimeetrit.
  • teine paigaldus- otspinna töötlemine ja tooriku koorivtöötlus nelja läbimiga, detaili puhaskontuuri töötlemine koordinaatidega määratud tugipunktide vahel.

Esimesel paigaldusel eemaldame otspinnast 1 mm ja töötleme välispinna läbimõõtu 75 millimeetrit pikkusele 110 millimeetrit. Järgneb teine paigaldus. Toorik seatakse üles töödeldud otspinna järgi. Järgneval koorivtöötlusel eemaldatav töötlemisvaru tuleb jagada läbimite vahel, nagu näha joonisel.


Koorivtöötlusel läbimite tugipunktide määramine.

Seejärel tuleb määrata koorivtöötluse igal läbimil lõikeriista tugipunktid detaili koordinaatides.

Tugipunktid on näha kõrvaloleval joonisel ja tugipunktide koordinaadid on esitatud allolevas tabelis.

Koorivtöötluse tugipunktide koordinaadid.
Tugipunkti tähis Z- koordinaat X- koordinaat (tooriku läbimõõt tugipunktis).
O1 155 66
O2 58 66
O3 155 56
O4 68 56
O5 155 46
O6 74 46
O7 155 36
O8 92 36

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ajakiri Tehnikamaailm 8/2004. Kuidas ise ehitada CNC pinki, lk 68–70.