Arved Haug
Arved-Valentin Haug (5. november 1922 Viimsi vald – 18. oktoober 1995 Kuressaare) oli eesti helilooja ja laulja.
Muusikutee[muuda | muuda lähteteksti]
Arved Haug õppis 1947.–1952. aastal Tallinna Muusikakoolis klarnetit ja laulu. 1963. aastal lõpetas Eesti NSV Heliloojate Liidu noorteseminari.
1945. aastast mängis Haug mitmes orkestris ning laulis Eesti Raadio segakooris. Ta mängis saksofoni, kontrabassi, löökpille, klaverit, akordionit, kitarri[1]. Haug töötas aastatel 1961–1986 ENSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonna toimetajana, ta oli ansambli Laine, orkestri Vana Toomas ja ansambli Erfia juht. 1960.–1964. aastal laulis ta Eesti Raadio Meeskvartetis koos Uno Loobi, Kalju Terasmaa ja Eri Klasiga.[2]
Arved Haug kirjutas muusikat estraadietendustele ja lõi üle 400 laulu. Neist paljud on läbi aastate olnud populaarsed, nagu “Hõissa, pulmad!”, “Sepa jutustus”, “Kui kõnnib mannekeen”, “Rannapiiga”, “Selle laulu mina ise luuletasin”, “Mere muusika”, “Saadan oma varju”, “Rahu hällilaul”, “Kodu”, “Ööbiku valss”, “Sel õnnepäeval”, “Lõbus korstnapühkija”, “Lõpp poissmeheelule!”, “Laev lahkub hommikul” jt.
Arved Haug on mänginud telemängufilmis "Näitleja Joller" (muusik) ja mängufilmis "Juhuslik kohtumine" (Hinno). Ta osales Eesti Televisiooni esimeses täispikas muusikalfilmis "Helisev päev" (1960). Arved Haugi 85. sünniaastapäevaks valmis muusikaline dokumentaalfilm "Armuigatsus".[3]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
1985. aastal sai Haug Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetuse.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Arved Haugi vanemad olid Mihkel Eduard Haug ja Magda Auguste Haug. Tal oli kaks venda ja õde.
Tema esimene abikaasa oli Ella Haug (sündinud Niinepuu, 1921–2013) ning nende tütred on Reet Linna ja Eve Haug.
Teine abikaasa oli Juta Haug (sündinud 1926, sünninimi Metsatalu, oli Tallinna Moemaja tippmannekeen ja tantsuorkestri Mickeys solist).
Haugi kolmas abikaasa oli Anne-Reet Margiste[2].
Arved Haug maeti 26. oktoobril 1995 Metsakalmistule.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Reet Linna on isale andestanud. Õhtuleht, 5. november 2002.
- ↑ 2,0 2,1 Genealoogia.
- ↑ Eesti filmi andmebaas.
- ↑ Metsakalmistu.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Arved Haug. Laule / Arved Haug. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn 1969.
- Arved Haug. Laule – Arved Haug. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn 1982.
- Arved Haug. Laule: III valik. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn 1987.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Arvi säras, sest ta armastas inimesi. Kultuur ja Elu, 04.2002.
- Anne Margiste on õnnelik talle loodud laulude pärast. Sakala, 7. november 2002.
- Arved Haug sai tütarde hülgamise andeks alles surivoodil. Õhtuleht, 19. august 2016.
- Näitlejanna Anne-Reet Margiste: Arved Haug oli mu elu armastus. Kroonika, 25. aprill 2018.
- Muusikaline tund. Arved Haug - 70. arhiiv.err.ee.