Arutelu:Vennastuspidu

Siin võiks kategooriaks olla nt "üliõpilasrituaalid". - Urmas 22. september 2007, kell 20:22 (UTC)

Nii on igatahes Ilmar Tõnissonil kirjas. Kui Tõnissoni väide on vale, tuleks lisada ümberlükkava informatsiooni viide. --Õli (arutelu) 6. veebruar 2013, kell 11:35 (EET)

Tõnissoni tsitaat, sõna-sõnalt:

Arusaadav ju täiesti, mida tähendavad mütsid. Need kehakatte auosad muidugi peavad sümboliseerima meeste kallimaid nende täiuslikus naisuses.

Terav ork ("rapiir") aga kujutab muidugi meest. Kas ta on stehhiva isendi mehisuse kujund või sümboliseerib ta kogu konvendi ühisvõimu ja jõudu – see peenem erinevus juhtub juba iga korporatsiooni kommersikorra erisugususest.

Siit saab aimatavaks, et korporantlik välismärk pole juhuslik, vaid ainusobiv kommersipruugiks. Mütsi tähendust me juba võime pidada aimatavaks. Lindi otstarve selgub, kui meelestada, et ürgselt see pael oli mõõgakandmiseks, seega osa mõõgaks – ja seega osa meessümbolist. Järelikult kannab iga korporant endaga kaasas nii mees- kui naissümbolit (Weininger!). Järelikult sobib see välismärgi moodus nii naistele kui meestele.

Mütse läbi torgates, – eriti kui see sünnib vastastikku vahetatud peakatetega, – omandavad mehed sümboolselt vastastikku üksteise naised – see ongi nende vennastuse ülim ja sügavam mõte.

Teiseks aga on stehhimine hooplev enda jõu demonstreerimine. Mehed omandavad hoogsalt naised – neil on jõudu küllalt purustada hüümen mütsivälja sümboolsel kujul. Huvitav veel märgendada, et neid mütsiauke hoitakse kui pühadusi (tabu!) ja et nende rohkus omanikule on samasuureks auks, kui oleks ta tõesti defloreerinud niimitu näitsikut...

See on teine sümbol, mida väljendab see sorkamis- ehk stehhimiskomme.

Muidugi pole oluline, kuidas seda kommet täpselt teostatakse. Näiteks on mõned naiskorporatsioonid koguni loobunud rapiirist ja laovad kommersil mütsid üksteise peale lauale (ettekujutatava mõõga otsa?). Muidugi säilub ka siin (kuigi esteetilisemal kujul) esialgne sümboolika.

--IFrank (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 13:11 (EET)

Sümbolismi otsimisega ei tasu üle pingutada. Ma arvan, et see on Tõnissoni enda "kultuurantropoloogiline" analüüs, kellelegi ta ju ei viita. Mina ei ole sellist stekkimise "tähendust" küll kusagilt mujalt leidnud. Pigem usun sellist kirjeldust (mitte tõlgendust!):

„"Im 17. und in der ersten Hälfte des 18. Jahrhunderts pflegten Studenten zum Zeichen der Liebe zu einem Mädchen ihre Mütze zu durchstechen. Später diente das Durchbohren des Hutes als symbolische Handlung, die den Abschluss einer Freundschaft zweier Studenten und dem Übergang zum brüerlichen Du bedeutete." (tsitaat saksa üliõpilaslehest Academia 3/2012 lk. 45.)“

Nagu tsitaadist näha, tähistas stekkimine algselt armastust ühe neiu vastu, mingisugusest "naistevahetusest" pole juttugi.--Vihelik (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 13:37 (EET)

Noort Tõnissoni peab uskuma, igas asjas. Ta oli pätsu riigipöörde aktiivne vastane, mitu korda üritati teda aknast välja visata ja lõpuks laskis eriväljaõppega pätsu agent ta maha. Aga tõsiselt öeldes, miks mõnes suhtes peab Tõnissone ja vapse ülistama ja tsiteerima ja mõnes asjas mitte? --IFrank (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 14:08 (EET)

Olen üsna kindel, et siin on tegemist noore Tõnissoni enda "kultuurantropoloogilise analüüsiga". Kui artiklit laiendada, võiks seda ju mainida sümbolismi eraldi käsitlevas alajaotuses (muu üldtunnustatud ajaloo kõrval), kuid artiklisse, mis koosneb põhimõtteliselt vaid definitsioonist, see ei sobi, sest kallutab definitsiooni liialt viltu.--Vihelik (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 14:19 (EET)

Minu arust on eksitav ariklist sisu ära võtta ja viide alles jätta. --IFrank (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 14:28 (EET)

Aga seda pole ju keegi teinud? Viide oli viimases lauses enne punkti, mis tähendab, et see käis vaid konkreetse naiskorporante käsitleva lause kohta. Terve lõigu viitamiseks tuleb viide lisada punkti taha. Viisin defloratsiooni puudutava lause eraldi lõiku, nii et nüüd on hoopistükki mõlemad väited viidatud, elik artikkel paranes.--Vihelik (arutelu) 25. veebruar 2013, kell 14:36 (EET)

et vältida selliseid seiku, tuleks iga lause viidata; alati pole see siiski ratsionaalne--Bioneer1 (arutelu) 26. veebruar 2013, kell 17:03 (EET)

---

Praegusel kujul on määratlus eksitav. Vennastuspidusid kui niisugusi on peetud meesorganisatsioonides aegade algusest, sh keskaegseis gildides ja tsunftides. Yliõpilaste vennastuspidu on muidugi yks oluline osa sest traditsioonist, aga sõna tähendus on laiem. Iseasi, kui artikli pealkiri oleks Landesvater (vms) - aga praegu on sellelt yksnes ymbersuunamine, seda sõna pole siin mainitudki ja suunamine jääb segaseks. --Oop (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 18:51 (EET)

Minu teada ei kasutata üheski Eesti korporatsioonis (välja arvatud vist rõhutatult saksalik Arminia Dorpatensis) saksakeelset terminit Landesvater. Eestikeelne termin on "vennastuspidu". Nt korporatsioon Revelia entsüklopeedias on märksõna Landesvater vikipeedia mõttes ümbersuunamislehekülg: "landesvater – (sks) maaisa, vennastumine saksa korporatsioonides". Samas teoses antakse Landesvateri sisu edasi märksõna "vennastuspidu" all. Kui tuleb artikleid vennastuspidude kohta muudes organisatsioonides (minu teada tsunftides ja gildides neid vennastuspidudeks küll ei nimetatud), küll siis saab täpsustusleheküljel täpsustada. --Vihelik (arutelu) 27. veebruar 2013, kell 19:01 (EET)