Arutelu:Tartu Rahu Põlistamise Selts

Liigutan viitamata ja reklaamina kirjutatud osa siia. Probleemne on ka artiklis olev viide erakogus olevale dokumendile. Kui see pole avalikult kättesaadav ja selle sisu ei kinnita mõni usaldusväärne sekundaarne allikas, siis ei saa seda kasutada. Jääb ka segaseks, kas või millal selts vahepeal likvideeritud oli. --Minnekon (arutelu) 12. august 2021, kell 23:22 (EEST)

TRPS seab oma ülesandeks, tuginedes ka praegu kehtivale Tartu rahulepingule ja rahvusvahelise õiguse normidele, saavutada Riigikogus 20. juunil 2005 vastu võetud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse tühistamine. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiir nii maal kui ka merel peab kulgema ainult vastavalt Tartu rahulepingule, mida pole kehtetuks tunnistanud ükski rahvusvaheline õigusakt.

Eesti-Vene piirileping on oma praegusel kujul Eesti põhiseadusega vastuolus vähemalt seitsmes punktis. Kõige olulisem — põhiseaduse § 122 lõige 1 ütleb, et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste piirilepingutega. Teised riikidevahelised piirilepingud määravad maismaapiiri Lätiga ja merepiiri Soomega. Uue piirilepinguga loovutataks 2993 ruutkilomeetrit riigi territooriumist ja uus piirijoon erineks Tartu rahulepinguga kehtestatud piirijoonest 95 protsendi ulatuses. Põhiseadus ütleb territooriumi kohta, et Eesti territoorium on ühtne ja jagamatu.

Oma sihtide saavutamisel kasutab TRPS kõiki Eesti Vabariigi seadustega lubatud meetodeid ja vahendeid (koosolekud, seminarid, loengud, trükised, esinemised meedias jne), äratamaks isamaalisust ja ohutunnet, ühistegevuse eesmärgil kontaktide loomist teiste Nõukogude okupatsiooni all kannatanud riikide ja rahvastega (Läti, Soome, Jaapan jt) ning rahvusvahelist õigust tundvate juristide kaasamist oma tegevuse toetamiseks.