Arutelu:Serbia-horvaadi keel

Ma toimetann ma ponnistann ma vikipeediat arendann.

Tead, lase ikke lõpetada enne kui tuled toimetama.--82.131.22.89 12. veebruar 2010, kell 17:54 (UTC)

Kui töö on parajasti pooleli, siis kasuta oodake-malli. Andres 12. veebruar 2010, kell 18:09 (UTC)

Tead ole kena ja ära käsuta teisi, palun.

Tulin korra siia hunnikusse ja kohe karistati.

Eks tuhnige rõõmsalt edasi.

Ma ei ela teie avataarias, ei tunne teie malle ega ei kavatse selle vikipedoloogia juure igaveseks jääda. --82.131.22.89 12. veebruar 2010, kell 18:13 (UTC)

Mis karistamist Sa silmas pead? Andres 12. veebruar 2010, kell 18:46 (UTC)

on lõunaslaavi keel või murderühma

No anna abi! --62.65.218.241 14. veebruar 2010, kell 21:48 (UTC)

Tegin paranduse.

Esituses tuleks selgelt eristada a) kirjakeele ja b) murderühma kohta öeldavat. Andres 14. veebruar 2010, kell 21:54 (UTC)

Eks andke aga agu ja muudkui eristage. See on ju niigi ülemäära pikk ja sisukas lehekülg.

--82.131.21.144 15. veebruar 2010, kell 09:23 (UTC)

Jah, tõsi ta on:-) Andres 15. veebruar 2010, kell 10:12 (UTC)

---

LINGUAE järgi on "serbohorvaadi keel" vananenud, aga ÕS-is on ainult "serbohorvaadi keel". Andres 17. veebruar 2010, kell 12:43 (UTC)

---

19. sajandi eelne rikkalik lõunaslaavi vaimulik, ametlik ja rahvalik kirjandus loodi paljudes reeglistamata kohalikes kõne- ja kirjakeeltes, mida nimetati illüüri , slaavi , slavooni, bosnia, serbia või horvaadi keeleks.

Kaks esimest linki on halvad. Kas kolme viimase puhul võib kõneks olevat samastada praeguste niisuguste nimedega keeltega? Andres 18. veebruar 2010, kell 17:40 (UTC)

Armas sõber, Taivo

Mul on täiesti ükskõik, mida vikipeedias kirjutatakse, aga

"Järgneb keele seisukohast ebaoluline vikipeediline autoriteetide perse taha pugemine:"

ja

"Järgneb keele seisukohast ebaoluline autoriteetidele perse pugemine:"

ei tähenda päris ühte ja sama. --62.65.219.70 18. veebruar 2010, kell 21:35 (UTC)

Ma kirjutasin lihtsalt autoriteetidele pugemisest. Ma võtsin selle tagumiku-sõna välja ja ma ei soovita seda isegi peidetuna kasutada. Taivo 18. veebruar 2010, kell 21:59 (UTC)

Tunnen kaasa sellele, kel pole perset. Las situb läbi küljeluie.

See selleks, aga ma eemaldasin selle loba mitte seepärast, et seal kellelegi poetaks, mida ma otseselt ei märganud, vaid hoopis seepärast, et toda kirjutanud vikipedoloogid vehkisid nagu tavaliselt mingite tsitaatidega, mis ei tõesta tegelikult midagi muud, kui et selle või teise seisukoha pooldaja on nii öelnud ja paistab, et selle keeletüli õigustamiseks on öeldud rohkem, kui keegi jaksab lugeda. --62.65.219.70 18. veebruar 2010, kell 22:14 (UTC)

Praegu on see jutt peidetud. Kas kustutaks siis üldse ära? Taivo 18. veebruar 2010, kell 22:31 (UTC)

Muide, puhtisiklik küsimus ja sa ei pea vastama, aga kui sul on täiesti ükskõik, mida vikipeedias kirjutatakse (vt ülalt), miks sa siin siis pärast südaööd kirjutad? Taivo 18. veebruar 2010, kell 22:31 (UTC)

Veedan teie kulul aega (olulisema tegevuse kõrvalt).

Eks teised võivad päeval tööaega varastada. --62.65.219.70 18. veebruar 2010, kell 22:42 (UTC)

Kallis Andres

", kes võis selle leida ka Slovakkia keelemehe Pavol Jozef Šafáriku ..."

tähendab seda, et too Sloveen ei pruukind seda ise välja mõelda vaid vehkis Slovaki päält maha, kui sa ikke pihta põle saand. Kes su emakeele õps oli?--62.65.219.70 18. veebruar 2010, kell 22:59 (UTC)

Mina ei ole seda kohta puutunud. Andres 18. veebruar 2010, kell 23:03 (UTC)

Ja seal ei ole nii kirjas, nagu Sa tsiteerid. Andres 18. veebruar 2010, kell 23:05 (UTC)

Vaata vasakule: http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Serbia-horvaadi_keel&action=historysubmit&diff=1896959&oldid=1896803 --62.65.219.70 18. veebruar 2010, kell 23:07 (UTC)

Seal oli enne "selle võis leida ka" ja samamoodi ka pärast minu parandust. Andres 18. veebruar 2010, kell 23:20 (UTC)

Tõlgitud oli:

Teadaolevalt esimesena tarvitas serbohorvaadi keele mõistet Sloveenia keeleteadlane Jernej Kopitar 1836. aastal, kes võis selle leida ka Slovakkia keelemehe Pavol Jozef Šafáriku

>

Keegi ninatark teab paremini, et:

Teadaolevalt esimesena tarvitas serbia-horvaadi keele mõistet sloveeni keeleteadlane Jernej Kopitar 1836. aastal. Selle võis leida ka slovaki keelemehe Pavol Jozef Šafáriki 1837 avaldatud käsikirjast "Slovanské starožitnosti".

Aga mul jumala savi.

Kusjuures lihtsalt eemaldati ega asendatud ühegi teie kalli malliga. Kust te teate, et sel lobal mingi tõepõhi all on.

Te ei teeni seda vettki ausalt välja, mis te kalli leivaisa pajukis on. Ja mis valemiga seukste teadmistega üldse õnnestus sinna pugeda?--82.131.90.78 19. veebruar 2010, kell 12:07 (UTC)

Meil ei ole sellist malli. Malli nimi on "lisa viide". Küllap oleks pidanud asendama. Muide, kahtlase jutu võib ka üldse tõlkimata jätta. Andres 19. veebruar 2010, kell 13:39 (UTC)

Kas siin on midagi valesti:

Teadaolevalt esimesena tarvitas serbia-horvaadi keele mõistet sloveeni keeleteadlane Jernej Kopitar 1836. aastal. Selle võis leida ka slovaki keelemehe Pavol Jozef Šafáriki 1837 avaldatud käsikirjast "Slovanské starožitnosti". Andres

No maa ei tia, kes sääl tegelikult mida ja kust leidis, aga algupärandi mõte oli, et:

Teadaolevalt esimesena tarvitas serbia-horvaadi keele mõistet sloveeni keeleteadlane Jernej Kopitar 1836. aastal. Selle ta võis leida ka slovaki keelemehe Pavol Jozef Šafáriki 1837 avaldatud käsikirjast "Slovanské starožitnosti".

Mitte, et see üldises mõttes oli kuskilt leitav.

On ikke pisut vahet kah kuda midagi sõnastada.

Kui sõrmed sügelevad, siis võiks andmesisestajaks hakata.

Ja miks te ise ei viitsi midagi tõlkida vaid tulete teiste selga liugu laskma?--82.131.90.78 19. veebruar 2010, kell 15:35 (UTC)

Võib-olla küll, et algupärandis oli teistsugune mõte, aga mina seda kohta ei muutnud.

Mina tõlgin muidu küll, aga kõike ei jõua. Andres 19. veebruar 2010, kell 20:04 (UTC)

Muide, kahtlase jutu võib ka üldse tõlkimata jätta

See, et ideoloogiline vastane märkis midagi kahtlust äratava viitega, ei tähenda, et see jutt iseenesest on kahtlane, aga tore oleks ju kui keegi kunagi ka viitaks, millesse ma eesti viki toimetajate puhul küll väga ei usu. --82.131.90.78 19. veebruar 2010, kell 15:39 (UTC)

Ma ei saa aru. Kui viide on kahtlane, siis teda pole tarvis.

Noh, meil on tõesti suurem osa asju viitamata. Aga kui näiteks tõlgitakse teisest vikist, kus viiteid ei ole, siis ei olegi millelegi viidata. Aga ei saa öelda, et meil üldse ei viidata. Andres 19. veebruar 2010, kell 20:04 (UTC)

Ma väga vabandan, et nii hilja vastan, aga ma olin nii kohutavalt plokeeritud, et varem kuidagi ei saand.

Lihtsalt tõlkides ma pole küllalt pädev otsustama, mis seal kahtlasem on. Vikipeedia pole niikuinii ju mingi usaldusväärne allikas. Teie ise ju kehtestate kah siin omi tõdesid.

Aga häid pühi minugi poolest. --62.65.224.23 24. veebruar 2010, kell 19:18 (UTC)

Ei noh, selge see, et on raske otsustada, mis on kahtlane. Lihtsalt kui miski tundub kahtlane, ei pea seda tingimata teisest vikipeediast üle võtma. Vikipeedia ei olegi iseenesest usaldatav allikas, tarvis on linke usaldatavatele allikatele.

Mis tõdesid me siin kehtestame?

Häid pühi Sullegi! Andres 24. veebruar 2010, kell 19:22 (UTC)

---

Seda, et võib olla kõlaka tasemel jutt, aga olen kuulnud, et horvaadid ise just ei arva, et nad mingit serbo...t puhuvat. Nende horvaadi keel ja Jugoslaavias räägitav serbia keel pidavat olema täiesti erinevad. Viidata ei oska millegile paraku.

See on tõsi küll, et nad nii arvavad. Andres 9. september 2010, kell 15:17 (EEST)

aga äkki keegi arvab, et meie räägime ka soomeeesti keelt. Ma mõtlen, et võiks siis ju siis olla wikis nii serbia kui horvaadi keele lehekülg eraldi.

Kui ka serbia-horvaadi keelt enam väga ei kasutata, on ja oli ta sellisena ikkagi samuti olemas. Ka serbia ja horvaadi keelelst on vastuoluta eraldi artiklid juba olemas. Pikne 13. september 2010, kell 19:37 (EEST)