Arutelu:Rahvusvaheliste organisatsioonide loend

Kummas neist: rahvusvaheliste organisatsioonide loendis või valitsusväliste organisatsioonide loend peaks olema Esindamata Rahvaste Organisatsioon ??? Küsin, kuna paljudel esindamatta rahvastel ei ole valitsust jne. Suwa 30. august 2006, kell 20:53 (UTC)

Kriteeriumiks on see, kas organisatsiooni lõid riigid või üksikisikud. Esindamata Rahvaste Organisatsiooni lõid ilmselt üksikisikud. Seega valitsusväliste organisatsioonide loendis. --193.40.5.245 30. august 2006, kell 21:00 (UTC)

Kuidas on õige selle rahvusorganisatsiooni nimi - kas Ülemaailmne Turismiorganisatsioon või Rahvusvaheline Turismiorganisatsioon? Geonarva 23. september 2007, kell 10:44 (UTC)

Tiit Made annab oma raamatus "Rahvusvahelised organisatsioonid" Ülemaailmne Turismiorganisatsioon. EE 9. köide artiklis "turism" Maailma Turismiorganisatsioon. Seega vast Maailma Turismiorganisatsioon. - Urmas 23. september 2007, kell 10:54 (UTC)

Ühtlustasin siin nimed (artiklite pealkirjad-lingid) ESTERM-i eelisterminite ja EE järgi ehk siis lühendivabale kujule. Teisaldada tuleks EFTA, OPEC, CITES, NAFTA, NATO, SRÜ, UNESCO, UNICEF ja FAO. 195.50.197.54 31. juuli 2009, kell 10:43 (UTC)

Ei ole nõus. Leian, et neil juhtudel, kus lühend on tuntum kui täisnimi, peaks organisatsioon olema otsitav lühendi järgi ja artikli pealkiri peaks olema lühend. See oleks lugejasõbralik.

Täisnimesid kasutatakse ametlikes dokumentideks. Andmebaas, millest Sa lähtud, on mõeldud ametlike dokumentide tõlkimiseks. Andres 3. august 2009, kell 06:21 (UTC)

Mu meelest on ka artikli pealkiri küllalt ametlik, teksti sees võib juba erinevaid nimekujusid (ja mõnel juhul ka lühendeid) kasutada. Ei saa öelda, et kõigi nimetatute puhul on lühend tuntum. Nimetatutest OPEC-i, NAFTA, NATO ja SRÜ puhul ilmselt ütleb lühend laiemale üldsusele sama palju kui nimi ise. EFTA kui minu hinnangul vähemtuntuma puhul pigem on lühend vähetuntum ja leiab seetõttu vähem kasutamist. UNESCO ja CITES-i taga olev nimi jällegi tundub tõesti vähemtuntuv olevat ja seetõttu on UNESCO ka EE-s lühendi all. Samas tundub mulle, et kui ka EE-s tähendab lühendi (või vastupidi nime) kirje all olev viide lehtede lappamist või ka teiste ande otsimist, siis siinsete tehniliste võimaluste juures ei ole ühelgi juhul põhjust lühendile lõivu maksta. Ma pean silmas ümbersuunamisi, mille taga peitub ka vajalik lugejasõbralikkus või pigem otsijasõbralikkus – lugejat vaevalt esikohal olev lühend vaimustab. 195.50.197.51 3. august 2009, kell 08:54 (UTC)

Meil ei ole sellist reeglit ega praktikat, et pealkirjaks peab olema ametlik nimekuju. Isikunimed on väga sageli mitteametlikud. Riiginimed on mitteametlikud. Ka asutuste nimed on pealkirjades sageli mitteametlikud.

Olen kindel, et OPEC-i, NATO ja NAFTA puhul on lühend tuntum kui täisnimi, SRÜ puhul ei pruugi see nii olla. Viimase puhul võib minu poolest ka täisnime kasutada, samuti ÜRO ja ROK-i puhul.

Ka EFTA puhul minu meelest lühend tuntum, et aga organisatsioon ise on vähem tuntud, võib minu poolest kasutada täisnime.

See on küll tõsi, et ümbersuunamine teeb asja lihtsamaks, kuid tuleb arvestada, et 1) väga pikk pealkiri on raskesti haaratav ja ebaülevaatlik, mistõttu seda tuleks võimaluse korral vältida; ja 2) kui täisnimi on harva kasutatav, võib lugeja kergesti segadusse sattuda. UNESCO täisnime ei leia ka näiteks UNESCO Eesti esinduse kodulehelt: nad ise ka ei kasuta seda, sest see on lihtsalt liiga kohmakas. Muide, sel nimel on ka variant ilma sõnata "Organisatsiooni", ja pole kindel, kumb on õige. Andres 3. august 2009, kell 09:27 (UTC)

Ka UNICEF-i puhul pole ma kuulnud, et täisnime kasutataks. Andres 3. august 2009, kell 09:29 (UTC)

Ja kui selles loendis ei arvestata nimede tuntust, siis ei pruugi siit otsitavat üldse leida. Andres 3. august 2009, kell 09:28 (UTC)

Ma ei lootnudki, et mingi reegel on, aga mingi üldisem praktika võiks küll välja kujuneda, et ei tekiks küsimust miks ühel juhul on artikli pealkirjaks nimi ja teisel juhul selle lühend. Kui päris ametlike nimekujusid silmas pidada, ega siis üldiselt saagi rääkida õigest ja valest nimest, kuna paljudel organisatsioonidel pole Eesti või eesti keelega pistmist ja eestikeelne nimekuju on kasutusel ainult eesti keelse teksti arusaadavamaks tegemiseks. Ma kasutasin sõna ametlik tähenduses rangelt asjalik või korralik. Selle eestikeelse ametliku nime võib ka ise välja mõelda, aga kui sellest on laialt levinud vorm juba olemas, siis on parem seda kasutada (ehk siis vorm mille võib leida näiteks eelmainitud andmekogust või EE-st).

NATO, OPEC-i ja NAFTA puhul olen ma eriarvamusel – kui lühendiga midagi seostatakse, küllap on see siis just lühendi taga olev nimi. Siin loendis on nimede taha sulgudesse püütud panna ka lühendid panna, et ka nende abil leitavad oleksid – vastasel juhul jällegi ei leida otsitavat, kui ei teata lühendit.

Pikkad nimed pole tõesti hästi haaratavad. ÜRO allorganisatsioonide puhul seda probleemi veel ei teki, aga CITES-i pika nime asemel võiks tõesti midagi lühemat olla, võib-olla artiklis pakutud "Washingtoni konventsioon" aga miks mitte ka lühem kuju pikast nimest, näiteks "Ohustatud liikidega kauplemise konventsioon". – Nagu eelpool välja oleks pidanud tulema – ise väljamõtlemine kui selline ametlikkust ja leitavust ei mõjuta. 195.50.197.51 3. august 2009, kell 10:26 (UTC)

Nimega segadusse ajada? Seda tuleks ju artiklis mainida nii ehk naa? Pealekauba on see erinevalt lühendist tavaliselt kirjeldav. Lühend oleks samuti artiklis mainitud kui pealkirjaks nimi. See sekundimurdosa otste kokkuviimiseks pole mu arust just küsimus ja jällegi – kui juba segausse, siis miks mitte ka vastupidisel juhul? 195.50.197.51 3. august 2009, kell 10:39 (UTC)

Reeglid kujunevad välja olemasoleva praktika üldistusena; pole mõtet teha reegleid reeglite pärast. Mõtet on ainult lahenduste ühtlustamisel samalaadsete juhtumite puhul.

NATO, OPEC ja NAFTA on eestlase jaoks pigem võõrkeelsed nimed kui lühendid. NAFTA on vähem tuntud ja selle puhul võiks ka eestikeelset täisnime kasutada, aga NATO ja OPEC-i puhul on mul tunne, et pigem mitte. Milleks tuntud lühendid, mida tajutakse nimedena, asendada eestikeelsete täisnimedega, mida harva kasutatakse?

Ise väljamõtlemine on minu meelest ainult selleks juhuks, kui muud võimalust pole. Kui on olemas lühend CITES, mida tajutakse pigem nimega, siis on suupärane nimi juba võtta.

Mida intelligentsem ja kogenum lugeja, seda vähem probleeme pealkiri talle tekitab, aga minu meelest tuleks võimaluse korral ka vähem intelligentsete või vähem kogenud lugejate huviga arvestada.

Lühend ei aja segadusse, kui see on tuntum kui täisnimi. Andres 3. august 2009, kell 11:15 (UTC)

Kas emb-kumb – kasutame pealkirjadena organisatsioonide lühendeid või nimesid – ja mitte läbisegi, ei ole lahenduse ühtlustamine samalaadsete juhtumite puhul?

Suurpärane nimi on hea, aga ta peab eestikeelses kaastekstis olema eestikeelne. CITES kui lühend või võõrkeelne nimi nagu ütled, on pealkirjana ehk artikli kõige silmapaistvama sõnarühmana seetõttu halb ja kui suupärast eestikeelset nime (nimetust) pole või me ei suuda seda välja mõelda, on vähem suupärane nimi parem. 195.50.197.51 3. august 2009, kell 12:24 (UTC)

Need juhtumid ei ole piisavalt samalaadsed, selles asi ongi. Kui võtame ette valmis reeglid, siis ohverdame ühtlustamisele muud kaalutlused.

Kui lühendit tajutakse pärisnimena, siis kaob tõlkimise vajadus ja otstarbekus ära. Pärisnimede tõlkimata jätmine ju ei ole patt. Andres 3. august 2009, kell 12:32 (UTC)