Arutelu:Peeter Suure merekindlus
Kas "Merekindlus" peab ikka suure tähega olema? Sel juhul on teine variant kindlasti vale? Andres 16. juuni 2008, kell 06:22 (UTC)
kas Hiiumaa militaarsed ehitised kuuluvad ka kõnealuse Peeter Suure Merekindlus hulka? Militaarne Hiiumaa. Peeter Suure merekindlus--Hendrix 30. detsember 2008, kell 13:41 (UTC)
http://infoart.iip.net/history/navy/artc0149.htm
Моонзундская позиция Штаб Моонзундской позиции о. ЭзельÖsel а) Отдельная морская бригада Штаб бригады, штаб, обоз, команды: службы связи, хозяйственная, подрывная и пулеметная, 1-я и 8-я роты 1-го морского полка о. Эзель Штаб, лазарет, команды: пулеметная, подрывная, связи, конно-разведочная, нестроевая, 1-я и 8-я роты 2-го морского полка о. Эзель Штаб, команды: пулеметная, подрывная, связи и конно-разведочная, 1-я и 8-я роты и ротные околотки 3-го морского полка о. Эзель 3-я конно-пулеметная батарея о. Даго Штаб, 1-я и 8-я роты 4-го морского полка о. Даго Dagö 1-я, 2-я и 4-я пулеметные ездящие батареи артиллерии сухопутного фронта морской крепости Императора Петра Великого о. Эзель б) Артиллерия 1-я позиционная батарея, 1-я батарея отдельного морского артиллерийского дивизиона, 2-я легкая батарея отдельного морского дивизиона, 3-я батарея отдельного морского артиллерийского дивизиона, 1-й и 2-й тяжелые дивизионы артиллерии сухопутного фронта, легкая 100-мм батарея сводной роты 3-го полка артиллерии сухопутного фронта морской крепости Императора Петра Великого и 75-мм батарея о. Эзель в) Аренсбургский пограничный конный дивизион Штаб дивизиона г. Аренсбург 1-я сотня со штабом о. Даго 2-я, 3-я и 4-я сотни со штабами и пулеметная команда дивизиона о. Эзель г) 107-я пехотная дивизия Дивизионный лазарет о. Эзель 425-й пехотный Каргопольский полк Штаб и команды полка: пулеметная и связи, 1-й, 2-й и 3-й батальоны и нестроевая команда о. Эзель 426-й пехотный Повенецкий полк Штаб, полковой лазарет, хлебопекарня и команды: пулеметная, нестроевая, связи, полицейская и музыкантская, 1-й, 2-й и 3-й батальоны о. Эзель
- viidatud lingil on minul näha ainult mingid kriksadullid. Aga tekstist saan aru, et Hiiumaa ehitised kuuluvad küll Peeter Suure merekindluse koosseisu.--Hendrix 30. detsember 2008, kell 14:55 (UTC)
Tõstan ajutiselt kaitseehitiste nimekirja siia, et hiljem tagasi panna. Mõtlen kuidas oleks paremini süstematiseerida teemat.--Lohusalu 3. juuni 2009, kell 09:30 (UTC)
Merekindluse kaitseehitised koosnesid:
- Suurupi rannakaitsepatarei nr 1 Harku vald Suurupi küla;
- Suurupi rannakaitsepatarei nr 2 IV-234/50[1] ja Suurupi rannakaitsepaterei nr. 2 helgiheitja varjend - Harku vald Suurupi küla;
- Suurupi rannakaitsepatarei nr 3 ja Suurupi rannakaitsepatarei nr. 3 helgiheitja varjend - Harku vald Suurupi küla;
- Kakumäe rannakaitsepatarei nr 4 Kakumäe. [2] Kakumäel (Kakumae poolsaare tipus, Kakumäe tee 250);
- Aegna dessandi- ja õhutõrje patarei nr. 10 (Aegna saare lääneosas, Külalahe kohal)
- Paljassaare rannakaitsepatarei nr 12 [3]Paljassaarel (Paljassaare lääneneemel, loodetipust u. 100 m);
- Miidurand rannakaitsepatarei nr 13 [4]Haabneeme alevikus, Miiduranna poolsaarel;
- Aegna rannakaitsepatarei nr 14/Aegna dessanditorje patarei nr. 14 [5] Aegnal;
- Aegna rannakaitsepatarei nr 15 [6]Aegnal (Aegna saare loodeosas);
- Peeter Suure Merekindluse Hüüru patarei Saue vald Hüüru küla;
- Peeter Suure Merekindluse mere- ja maarinde ühendkomandokeskus Harku vald Viti küla;
- Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod (Tallinna linn - Astangu tänava, Paldiski maantee ja Kadaka tee vahel paeklindis);
- [1]
- Peeter Suure Merekindluse garnisoni üleajateenijate elamud (Tallinna linn Erika tänav 2 ), Kopli tänav 78, Kopli tänav 78A;
Viited[muuda lähteteksti]
- ↑ Suurupi. Береговая батарея №2. Морская крепость Петра Великого.http://milind.livejournal.com/24277.html
- ↑ Береговая батарея №4. Морская крепость Петра Великого http://milind.livejournal.com/15483.html, http://milind.livejournal.com/23631.html
- ↑ Paljassaare. Морская крепость имени Петра Великого. Батарея номер 12 http://milind.livejournal.com/15862.html, http://milind.livejournal.com/44363.html, http://milind.livejournal.com/56648.html
- ↑ Береговая батарея №4. Морская крепость Петра Великого http://milind.livejournal.com/15933.html, http://milind.livejournal.com/25685.html, http://milind.livejournal.com/45990.html
- ↑ Aegna. Морская крепость имени императора Петра Великого. Батарея номер 14, http://milind.livejournal.com/22629.html
- ↑ Aegna. Береговая батарея №15 http://milind.livejournal.com/21574.html
See teema läheb hiljem Merekindluste Baas
Merekindlus Teise Maailmasõja eel ja ajal[muuda lähteteksti]
1930-ndatel aastatel arendasid Eesti ja Soome välja ühise Nõukogude Liidu vastase kaitsestrateegia - Soome lahe sulustrateegia. Eesti-Soome suurtükipositsioonid koosnesid lahe kitsuse mõlemale kaldale paigutatud keskmise- ja suurekaliibriliste rannakaitsesuurtükkide risttulest, mida juhiti ühise tulejuhtimisevõrgustiku abil. Tulejuhtimise andmed anti vastaskalda suurtükkidele mööda Soome lahe põhjas olevat merekaablit. Samal ajal oli suurtükkide tuld võimalik juhtida ka raadio teel. Nii juhiti Aegna ja Naissaarelt Mäkiluoto suurtükkide tuld ja vastupidi. Soome poolel olid soomustornidesse paigutatud ning elektriliselt juhitavad 12-tollised [305 mm] kaheraudsed suurtükid. Mäkiluotol ja Kuivasaaril oli kokku neli suurtükki. Mäkiluoto kindluse suurtükituli ulatus kuni Naissaare ja Aegnani. Kuivasaari (2x152, 1x254, 1x305) kahurite tuli aga kuni Eesti rannikuvetes oleva Keri saareni.
Kolmekümnendate aastate keskel paigutati Mäkiluotole veel kaks 8-tollist [203 mm] suurtükki, mille laskekaugus ulatus Soome lahe keskkohani. Soome suurtükipositsioone tugevdati 1934.-1936. aastal Rönnskäri saarele paigutatud 6-tolliste [152 mm] suurtükkidega, mille ülesandeks oli lisaks sulu tugevdamisele kaitsta ka Mäkiluoto kindlust. Helsingi lähedal olnud Katajaluoto, Rysäkäri ja Isosaari kindlustes oli kokku kaksteist 10-tollist [254 mm] rannakaitse suurtükki, mille tulesektor lõikus Aegna saarel olnud 305 mm suurtükkide tulega. Lisaks neile oli neist ida pool asunud Villingi kindluses veel neli samasugust suurtükki. Seega oli Soome lahelt Läänemerre pürgivaid laevu Helsingi lähistelt võimalik tulistada kokku kuueteistkümnest 10-tollisest suurtükist.
Eesti poolel oli Aegna saarel neli 12-tollist [305 mm] suurtükki, millede tuli ulatus Mäkiluoto saare lähistele. Lisaks neile olid Aegnal veel neli ja Naissaarel seitse 8-tollist [152 mm] suurtükki, millede laskekaugus oli 20 kilomeetrit, seega kuni Soome lahe keskele. Kolmekümnendate teisel poolel paigutati Naissaarest lõuna pool asunud Suurupi kindlusesse veel kolm 9,2-tollist [234 mm] suurtükki, millede laskekaugus ulatus kuni 24 kilomeetrini. Seega keskendusid Soome ja Eesti rannakaitse kindlused sõja korral Soome lahe kitsusele, sulgedes mõlemal pool lahte asunud kindlustest suurtükitulega väljapääsu Läänemerele. Selleks oli neis kindlustes kokku kaheksa 305 mm, kuusteist 254 mm ja neli 234 mm suurtükki, millised võisid 5-6 minuti jooksul välja tulistada kuni 1000 mürsku.
Merekindlus või merekindlus[muuda lähteteksti]
Minu meelest peaks sõna 'merekindlus' siin nimes olema väikese algustähega. Mis teised arvavad? --Amherst99 1. august 2011, kell 13:44 (EEST)
- juuni 2016 leht teisaldati Peeter Suure Merekindluse alla, väites, et see on pärisnimi. Ma kahtlen selles. Kas analoog pole nt X linnamägi? ENEs on ka väikese tähega --Estopedist1 (arutelu) 30. juuni 2016, kell 18:13 (EEST)
- See tuleks tagasi parandada. Vt Arutelu:Peeter Suure Merekindluse peapositsioon. 90.190.58.171 30. juuni 2016, kell 18:31 (EEST)
Moonsundi operatsioon[muuda lähteteksti]
Ma tõin artiklis oleva ruwiki lingi siia: (Моонзундская операция; Moonsundi operatsioon). See on vist sama mis Operatsioon Albion. Ja kasutajalehtede linke me artiklitesse ei pane--Estopedist1 (arutelu) 5. oktoober 2018, kell 20:36 (EEST)