Arutelu:Kihelkond

Loendites tuleb välja kirjutada näiteks "Kose kihelkond". Võib ka sõna "kihelkond" ära varjata, näiteks "Kose". Muidu lähevad asulad ja kihelkonnad segamini. Andres 12:17, 10 Nov 2004 (UTC)

Maakonna lingid on punased, sest nimed on valed. Harjumaa asemel tuleks kirjutada "Harju maakond". Iseasi on see, et kas neid linkidena vaja on. Oleme kokku leppinud, et pealkirju linkideks ei tee. Kui käsitleda maakonnanimesid alapealkirjadena tuleks neilt nurksulud ära võtta. Siim 15:03, 10 Nov 2004 (UTC)

Miks on kategooriaks "Eesti maakonnad". Kihelkond ei ole ju maakond. Siim 15:20, 10 Nov 2004 (UTC)

Kihelkondade nimekiri. On olemas muinaskihelkonnad-13.sajani kihelkonnad-14.16.sajandil moodustatud kihelkonnad-17.sajandi kihelkonnad- ja hilisemad muudatused, kuni 1925 aastani välja. Oleks vaja kihelkonnad ka ajlooliselt maakonna piirides sorteeride, et tekkiks ülevaade ajaloolisest arengust. Kui oled nõus teen õhtul ära. Ootan arvamust.Akra 14. jaanuar 2006, kell 11.12 (UTC)

Jah. Sel juhul tuleks iga perioodi kohta teha eraldi nimekiri. Kui mõni kihelkond ei eksisteerinud kogu perioodi vältel, siis ka märkida, millise perioodi vältel ta eksisteeris. Raskus on veel selles, et ka jaotus maakondadeks on aja jooksul muutunud. Andres 14. jaanuar 2006, kell 12.22 (UTC)

Kõik õige. Muutusi on "parjalt". Teeme need nimekirjad vastavalt eesti praegusele haldusjaotusele. Mudu läheb arusaamine hoopis keeruliseks. Akra 14. jaanuar 2006, kell 16.01 (UTC)

Akra, Sa ei ole ju veenvalt põhjendanud oma arusaama maakonnanimedest. Andres 18. jaanuar 2006, kell 18.19 (UTC)

Artikli lõpp, kus on kõiki kihelkondi igal ajastul (sh ka muinasajal) liigitatud 9 ajaloolise maakonna järgi, on jama.

Mina teeks vähemalt seal kaks muutust: - Pärnumaa muinasaja jätaksin välja ja liigutaks vastavad muinaskihelkonnad Läänemaa ja Viljandimaa alla. Pärnumaa on ju üsna uus moodustis, mida enne uusaega olemas ei olnud. Muinasajal kuulusid sealsed alas Sakalamaa ja Läänemaa alla. - Sama lugu Võrumaaga - Võrumaa loodi ju alles 1783.a. reformiga ja enne seda on seda piirkonda vaadeldud alati Tartumaa (Ugandi) koosseisus. Rääkides nt keskaegsetest Tartumaa kihelkondadest, tuleb vaadelda ka hilisema Võrumaa alasid

Valdopraust, 16.8.2006, 15.01 UTC

Arutelulehel allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ .

Palun tee ümber.

Võib-olla tuleks rühmitada mitte maakondade, vaid kõigepealt perioodide kaupa. Samuti oleks tarvis tähestikulist loendit koos ajamäärangutega. Andres 16. august 2006, kell 15:03 (UTC)

Kihelkondade (koguduste) kohta 20. sajandi alguses on selline raamat: Die evangelisch-lutherischen Gemeinden in Russland. Eine historisch-statistische Darstellung. Band 2. Der Livländische, Estländische und Kurländische Konsistorialbezirk. Herausgegeben vom Zentral-Komite der Unterstützungs-Kasse für evangelisch-lutherische Gemeinden in Russland. St. Petersburg, 1911. Annab ülevaate koguduse suurusest, kirikuõpetaja ja köstri sissetulekutest kihelkondade kaupa jne. --Improvisaator 4. märts 2009, kell 10:09 (UTC)

Siia tulevad lingid ka näiteks artiklitest Å kihelkond ja Ronneby vald, aga siin on räägitud ainult Eesti kihelkondadest. Adeliine 2. august 2009, kell 18:05 (UTC)

Tuleb rääkida ka teistest. Andres 3. august 2009, kell 06:47 (UTC)

Nõus. Siit tulenev probleem: Samuti on mõistlik kihelkondade järgi liigitada mõisaid jt ajaloolisi objekte. See kehtib reaalselt ikkagi Eesti kohta, kus peale luteri kiriku teistel kihelkondi ei olnud. Juba Latgale aladel leiame me domineeriva katoliikluse ja selle kihelkondade kõrval piirkonna lääneosas reaalselt toimiva luteri usu oma kihelkondadega. Sama kehtib ka Väike-Leedus, kus valdavalt luterliku elanikkonna kõrval oli siiski leedulaste seas ka palju katoliiklasi. Valgevenes on asjalood veel komplitseeritumad. - Melilac (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 09:52 (EET)[vasta]

Ok, korrigeerisin, nii et vastab rahvusvahelisele terminile. Kontrollisin, Pihkva ümbruses olid kihelkonnad reaalselt olemas ka õigeusu kirikul. Nii et kes on nüüd tark mees ja teeb ära Setu alade kihelkondliku jaotuse???-Melilac (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 18:08 (EET)[vasta]

--- Alempoisi kohta - "maakonda ühendamata kihelkond". Kust ilmus lagedale arvamus, et eestlaste kihelkonnad pidid olema maakonda ühendatud? Enne tuleks selgeks teha, kas "maakond" oli lihtsalt puhtalt geograafiline "terra" või haldusala moodi "provincia". Kui lihtsalt "terra", siis peame tõdema, et mingeid kihelkonnast suuremaid haldusüksusi enne piiskoppide valitsusalasid meil polnud. Kui aga "provincia", siis võime küll fantaseerida, milline küll see osariikide värk välja nägi, kuid fantaasia wikisse ei kõlba. Artikkel vajab redigeerimist ja võib-olla ka kaheks löömist: muinaskihelkondadeks ja kirikukihelkondadeks. Praegune on liialt kohmakas ja segane. Passenberg, 16.01.2012

Teises lõigus on sisu asendatud, kuid viide on jäetud samaks. Andres (arutelu) 23. mai 2012, kell 13:09 (EEST)[vasta]

ma yritasin tagasi pöörata, jättes alles lisanduse. võib-olla pole nyyd viitamine päris korrektne. -- Ohpuu (arutelu) 23. mai 2012, kell 15:16 (EEST)[vasta]

Siit on midagi välja jäetud. Andres (arutelu) 30. mai 2012, kell 20:36 (EEST)[vasta]

pöörasin tagasi, nii et väljajäetud osa oleks sees, lisasin vahepeal lisatu. redaktsioonid peaksid olema lepitatud. -- Ohpuu (arutelu) 30. mai 2012, kell 22:30 (EEST)[vasta]

Kuulge, velled, lõpuks sain lugeda Taani hindamisraamatut, see, mis seal kirjas, pöörab upakile kogu muinaskihelkondade jutu, s.t. praegune artikkel vanema aja kohta ei kõlba mitte kuskile. Kogu häda on selles, et kirjutajad ja ümberkirjutajad ajasid lootusetult sassi kiligunda, kilegund ja kylægundi.

Meie seostame kiligundat muinaskihelkonnaga ja kylægundi külakonnaga, justkui külakonnad ühinesid kihelkondadeks, andsid ülikute poegi pantvangideks jne jne.

Ent sõna küla esineb LCDs neljal eri viisil, mõnikord samal lehel: kylæ, kilæ, culæ, kulæ.

Lähme edasi: Uomentakæ on Kilegund Hæriæ Keykeli parochias, Repelkylægund asub Hæriæ Jeelleth parochias, Ocrielæ on kylægund Waskjæl parochias, veel üks Repelkylægund on Uironia Toruestæuæræ parochias (hilisem Kadrina), Maum, Alentagh ja Askælæ, Læmund on kylægundad ja Lemmu on kylagund Kactækylæ parochias.

Kirjapilt on segane, ent suures nimistus kylægund ruulib.

Hæriæs on Taani Hindamisraamatu järgi kolm kiligundat. Lahtikirjutatuna on aga tegemist ühe kilegundiga ja kahe kylægundiga. Arvud sobivad. Uironias on viis kiligundat. Lahtikirjutatuna aga viis kylægundi ja üks kylagund. Miski on siin liigne. Ehk jäi mõni kahe silma vahele. Aga väikse nimistu kiligunda on suures nimistus raudselt lahti kirjutatud kylægundana, külakonnana.

Järeldus: kihelkondi-kihlakondi koos oma ülikute pantvangideks vahetatud poegadega polnud nagu olemas. Polnud ka gislalagi, gislelere ja muud välismaist, kuid kaunist.

Kiligunda polegi muu kui välismaalaste poolt vildakalt kirja pandud külakond, vana hääldusega küläkunda. Uurali keeles tähendas see majarahvast, tänases kõnepruugis klanni, kogukonda, kommuuni.

Kuigi mul on kole kahju armsaks saanud kiligundaga ja Raul Vaiksoo kena kaardiga hüvasti jätta, pean seda tegema, kui vaid keegi seletaks, kuidas saab võrgus olla kaks Viki "Kihelkonda" korraga. Kirill 1

Ma kahtlustan, et sellist asja nagu külakond ei ole olemas. Taivo 11. detsember 2012, kell 00:29 (EET)[vasta]

No tere talv! LCD suure Eestimaa nimistu (1220) seitse kylægundi (loe: kü-lä-kund) ja lisaks kilegund ja üks kylagund. Nii on, kuigi ka mulle selline kodukootud värk ei meeldi. Tõsi, väikses nimistus (1230) on kõik kiligundad, kuid see ongi sihuke paraadvärk, Eestist kaugel ja väljamaalaste poolt kirja pandud, see-eest ilus. Kuid mis parata.

Hæriæ kylægundasid oli LCDs mainitud vaid kolm: Uomentakæ, Repel, Ocrielæ. Väikse nimistu mainitud 3 kiligundat oleks seega olemas. Samas Hæriæs oli kuus (kiriku)kihelkonda-parochiat: Haccriz, Juriz, Kaykel, Jeelleth, Kussala, Waskjæl. Need võisid senise arusaama järgi küll tekkida kiligundade-muiunaskihelkondade poolitumise teel. Normaalne, kui poleks üht aga. Kui midagi poolitatakse, siis uued tükid on poolitatud maast igal juhul väiksemad. Meil siin on aga vastupidi: oletatav ärapoolitatud kiligunda (nt Ocrielæ) on väiksem, kui tema poolitamisel tekkima pidanud tükk ehk Waskæla parochia.

Ja ka muudel juhtudel oli kiligunda (pigem kylægund) ikka VÄIKSEM kui kirikukihelkond (kylægund IN parochia).

Uironias-Virus oli teine(?) Repelkylægund, mis asus (In parochia) Toruestæuæræ (Torvastvere, hilisem Kadrina kirikukihelkond). Lennarti hõbevalge luule ei pea hästi paika, sest Jõelähtme ja Kadrina vahele jääb tükk maad.

LCD Eestimaa väikses nimistus kuulus Virusse 5 kiligundat. LCD suures nimistus on Virus 6 kylægundi. Need on lisaks Viru Repelile kylægundid Maum (Maumi parochias), Alentagh, Askælæ, Læmund ja Lemmun (viimane Kactsekylæ parochias). Üks on liigne (Læmund ja Lemmun kõlavad küll kahtlaselt ühtemoodi, kuid külad on erinevad, neid aetakse sageli sassi), ent see pole praegu tähtis. Tähtis on see, et kiligunda vastab kylægundile ehk külakonnale ja mingist kihelkonnast-kihlakonnast pole siin haisugi. Vabandage, et kirjatükk on veidi segane, artiklis püüan hoolsam olla. Vaata ja uuri hoolega LCD Eesti väikest nimistut (mis maakonnas mitu kiligundat) ja suurt nimistut (külade jaotus külakondade, parohhiate ja peremeeste vahel) http://books.google.ee/books?id=Qn1yPeT901gC&pg=PA543&lpg=PA543&dq=kiligunda&source=bl&ots=4yPj5iyY-W&sig=1QPt898kbleQ-AFQFGsct5N5_1w&hl=et&sa=X&ei=5BbGUOmJEabd4QTLkoAg&ved=0CGsQ6AEwCTgK#v=onepage&q=kiligunda&f=false Kirill

Aga kõik ülaltoodu on originaaluurimus ja põhineb ühe vikipeedia kaastöölise isikupärasel allikalugemisel. --Õli (arutelu) 13. detsember 2012, kell 12:43 (EET)[vasta]

Seda muidugi. Kuid siin on olemas allikad (minu teada Viki tegemise üks põhitingimusi), seejuures üsnagi auväärsed.

Kõige vanem -1219-1220 - on Taani hindamisraamatu nn "Suur Eestimaa nimistu" - külade-peremeeste loetelu. Seal on tegemist kylægundadega (v.a. kaks pisierandit, kyla- ja kile-). Kui ei usu, lugege ise läbi, viide on olemas. Kui te oskate kylægundat lugeda kuidagi teistmoodi kui küläkunda, annan alla.

Järgmine - 1230 - on Taani hindamisraamatu nn "Väike Eestimaa nimistu". Seal on üles loetud Eesti maad (nüüdissõnastuses maakonnad) ja neis olevad kiligundad. Hæriæs on neid sama palju kui kylægundi. Uironias on kiligundi ühe võrra vähem kui kylægundi. Ega Te ometi arva, et kõrvuti kylægundidega olid meil ka kiligundad?

Henriku Liivimaa kroonika koosneb kahest osast: esimene on kirja pandud teiste jutu järgi, teine on edasi antud Henriku enese silmade läbi. Henriku kroonika olevat kirjutatud 1224-1227, mis on küll vaidlustatav, kuid lugejale näib tõene. Seega Henriku kroonika on kirjutatud veidi hiljem kui Suur Eestimaa nimistu ja veidi varem kui Väike nimistu. Henrik kasutab eestlaste kogukondlik-territoriaalsete üksuste kirjeldamisel sõna kiligunda.

Peale Eesti- ja Liivimaa on sõna kiligunda tuttav ka Kuramaal: Aliswangis, Thargolae ja teised on vanades ürikutes kirjas kui kiligundad.

See on kõik, mis teadaolevates vanemates ürikutes leidub. Ja seni olen ma nn isikupärasest allikaväänamisest hoidunud, üksnes allikafakte ette ladunud.

Ja alles nüüd järeldan: nimevorm kylægund on vanem kui kiligunda. Hæriæs (nüüd Harjus) oli Suuremas ja vanemas nimistus kolm kylægundi, Väiksemas ja hilisemas kolm kiligundat. Uironias (nüüd Virus) oli Suuremas ja vanemas nimistus kuus kylægundi, Väiksemas ja hilisemas viis kiligundat (ehk mängiti maapiire ümber?).

Siit tuleneb, et kiligunda on vana eesti kylægundi (küläkonna) eurooplaste mugandatud nimevorm. Kui võõrapärasest sõnast kiligunda veel annab kuidagi kihelkonna (kihlakonna) meisterdada, siis küläkonnast küll mitte.

Näib, et muinaskihelkondi polnud olemaski, need mõeldi alles nüüd välja, ennevanasti olid küläkonnad. Sõna kihelkond (ikka kirikukihelkonnana) tuli käibele hiljem, parochia ehk Kirchspieli maakeelse vastena.

Eksimuste vohamise põhjus: 1. Henriku Liivimaa kroonika muutus kättesaadavaks alles 1982, enne seda pääses ligi vaid eestiaegsetele ümberjutustustele. 2. Taani Hindamisraamat muutus kättesaadavaks alles hiljuti (Leidsin Google Bookist 2012), enne seda oli näidatud vaid reprot Väiksest Eestimaa nimistust (Eesti rahva ajalugu, Eesti maarahva ajalugu jms) ning külade nimesid ümber jutustatud.

Jutt käib siin tavalisest ajaloolasest, kirjanikust ja huvilisest, kelle pimedas kobamise ühisponnistuste tagajärjena sündis ilma müüt "Maakonda ühinemata muinaskihelkondadest" ja muu sarnane luule.

Kirill, 13.12.12.

Palun tõsiselt, võtke hoogu maha. Kui eristada kilikunda ja külakonda, siis tuleb eristada Saaremaal veel kelichontasid, nagu 1228. aasta läänistamiskirjas. LCD nimistutes pole koostamise aastaid antud, need on oletuslikud. Henriku kroonika on korduvalt välja antud, 1740 ladina keeles, 1747 Arndti saksakeelses tõlkes ja 1881–1884 Jaan Jungi eestikeelses tõlkes. LCD faksiimile avaldas esimest korda Friedrich Georg von Bunge 1853 ja Paul Johansen 1933 (Die Estlandliste des Liber Census Daniae, mitte 2012!!!!). --Õli (arutelu) 14. detsember 2012, kell 12:03 (EET)[vasta]

--- Täitsa nõus. Bunget paraku ei tea, häbi mulle, Johanseni kõik tsiteerivad, kuid pole lugenud, pealegi on olemas ka vapper viiking Saggara-Saks, kelle luule kõrval on vähemasti külanimed enam-vähem ehtsad jne Mind kui kiligunda-fänni paneb imestama muu: kui asjatundjad on tutvunud faksiimilega (kui on, muidugi), siis miks nad pole märganud külakonna-kylægundi-kiligunda ahelikku, vaid hakkasid kohe peale kiligunda-kihelkonna seoste konstrueerimisega? Tegemist on ju täitsa erinevate tüvedega, külakonna-kylægundi-kiligunda mugandus vastab kõikidele reeglitele, gisla-kihla-kiligunda on aga absurdikas.

Ehk teisiti: Suur Eestimaa nimistu oli sisuliselt vastvallutatud maade revisjon, kirja pandud üsna põhjalikult. Milleks aga kirjutada kylægund? Mungad-revidendid ise küll sellist eksootilist mõistet välja ei mõelnud. Keeletundlikumad kirjutasidki kylægund, paar venda aga kila-kola. Kümme aastat hiljem tuli mängu kokkuleppeline kili-gunda. Sama teed läks ka Henrik või tema ümberkirjutajad. Gottfriedi Kelichontas - viis Saaremaal ja seitse Maritimas (quinque kelichontas in Osilia et septem in Maritima),esinevad rööbiti Henrikuga ja LCDga väikse nimistuga. Kelichonta hääldatakse kelihhonta või hädapärast ka kelikonta, kusjuures honta-konta on meile juba tuntud gund-kund-kond.

On aga öeldud, et Kilegunde on einmal auch Kelichonta (Das Herzogthum Estland unter den Königen von Dänemark, see Friedrich Georg von Bunge), pidin Teie juhatusel üles otsima.

Heitkem pilk külanimedele: siin on nii kylæ, kilæ, culæ, kulæ, kyl. Kui kylægundist sai lühikese ajaga kiligunda, siis sama hästi võis ta moonduda ka kelihhondaks-kelikondaks.

Paistab, et kogu asi peitub eri ürikute usaldusväärsuses. Suur Eestimaa nimistu on kõige põhjalikum ja kõige vanem ja see annab punkte juurde arengule küläkonna-kylægundi-kiligundale (vahest ka kelihhondale). Teised allikad ei ole nii põhjalikud ja on veidi nooremad, mis seab arengu gisla(lagh)-kihlakond-kihelkond-kelihhonda-kiligunda mitte nii tõsiselt võetavaks.

Muide, ei LCD ega muud allikad ei välista, et võimalikest muinaskihelkondadest said parochiad (maakeeli ikka kihelkonnad), LCD külakonnad aga kuulusid nende koosseisu. Aga siis tuleb päris palju nimesid ümber tõsta ja midagi korrapärast luua. Häda on vaid selles, et kui kiligunda on tuletatud küläkonnast, siis miks pole mitte kuskil vihjet (muinas)kihelkonnale? Ärme unustame Occhamit: olemusi ärgu paljundatagu ilma vajaduseta. Ent siiski: Kihelkonna kihelkond Saaremaal on saksa keeli Kirchspiel Kielkond ja kirikumõis Pastorat Kielkond. Mitte kiligund, kiligond ega kelichonda. Paneb kukalt kratsima. Kirill, 14.12.12

Katkine link[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://www.lvva.gov.lv/index.php?1&175&view=view-publication&pub_id=16
- In Kihelkond on 2013-06-24 11:41:32, 404 Not Found
- In Kihelkond on 2013-07-06 07:51:53, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:52 (EEST)[vasta]

Katkine link 2[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://www.lvva.gov.lv/index.php?1&175&view=view-publication&pub_id=17
- In Kihelkond on 2013-06-24 11:41:32, 404 Not Found
- In Kihelkond on 2013-07-06 07:52:03, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:52 (EEST)[vasta]

Katkine link 3[muuda lähteteksti]

Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.

http://www.lvva.gov.lv/index.php?1&367&view=view-publication&pub_id=18
- In Kihelkond on 2013-06-24 11:41:32, 404 Not Found
- In Kihelkond on 2013-07-06 07:52:14, 404 Not Found

--MastiBot (arutelu) 6. juuli 2013, kell 10:52 (EEST)[vasta]

Mis selle artikliga toimub?[muuda lähteteksti]

Mulle jääb mulje, nagu seda artiklit kasutataks aeg-ajal kellegi originaaluurimuse mustandina. Kas keegi, kes teemas natuke targem kui mina, võiks vaadata üle, mis siin tüki aja jooksul toimunud on, kas on midagi olulist kaotsi läinud, ja midagi ette võtta, toimetada, artikkel kaitsta vms. Adeliine 13. juuli 2013, kell 12:17 (EEST)[vasta]

Jah, praegu on siin originaaluurimus. Andres (arutelu) 16. juuli 2013, kell 21:30 (EEST)[vasta]

"Muinaskihelkond" ja seotud arutelu üle toodud[muuda lähteteksti]

Kuna meil pole eraldi artiklit "muinaskihelkond" (suunab artiklisse "kihelkond"), siis selle mõistega seotud arutelu leiab muu hulgas siit: Kategooria arutelu:Eesti muinaskihelkonnad--Bioneer1 (arutelu) 11. september 2013, kell 20:08 (EEST)[vasta]

Nüüd on muinaskihelkond olemas. Kas see artikkel siin pretendeerib olema ühisnimi muinas- ja kirikukihelkonnale või ikkagi ainult kirikukihelkonnale nagu esimese lause ja teiste keelte linkide järgi võiks arvata? Mina jätaksin siia kirikukihelkonna teema, see on muinaskihelkonnaga seotud, aga hoopis erineva sisuga mõiste ühtekokku panemiseks.Minnekon (arutelu) 19. september 2014, kell 01:26 (EEST)[vasta]

Jah.

Aga kas mitte kirikukihelkond ei eksisteerinud veel pärast halduskihelkonna kaotamist? Sel juhul oleks tarvis vist eraldi artiklit.

Tuleb läbi vaadata lingid siia ning suunata vajaduse korral muinaskihelkonnale. Andres (arutelu) 21. september 2014, kell 06:27 (EEST)[vasta]

Minu meelest on või on olnud kihelkonnad ka teistes maades, näiteks Taanis vist sogn. Andres (arutelu) 21. september 2014, kell 06:29 (EEST)[vasta]

Kirikukihelkond ehk parochia ehk see kihelkond, millena kihelkond ametlikult eksisteers (näiteks Anna kihelkonda ei saa mu meelest millegi teistsugusena käsitleda) on olnud roomakatoliku kirikus ja luteri kirikus, õigeusu kohta ei tea. Osades maades eksisteerivad ilmselt edasi ka. Leedu keeles nt. parapija. Eesti kihelkond on mingil teadmata põhjusel omandanud mingi müstilise sügavama tähenduse. - Melilac (arutelu) 31. jaanuar 2015, kell 10:05 (EET)[vasta]

Venemaal on praegugi kihelkonnad olemas, kuigi erinevalt tsaaririigist lubatud ainult õigeusu kirikule. Tsaaririigi aegadest - kui usuvahetusliikumine aset leidis, kas siis mitte Eesti aladele ka õigeusu kiriku kihelkonnad ei tekkinud?-Melilac (arutelu) 19. veebruar 2015, kell 18:21 (EET)[vasta]

arutelu kirikukihelkonnaga seonduvalt jäi vist pooleli. Leidsin Wikidatast ka eraldi andmeüksuse wikidata:Q13358519--Estopedist1 (arutelu) 26. november 2016, kell 14:54 (EET)[vasta]

Külakonna-kiligunda-kihelkonna algupära väljaselgitamine[muuda lähteteksti]

Terviseid Andresele. Pühendasin terve talve külakonna-kiligunda-kihelkonna algupära väljaselgitamisele. See ei ole mitte mingi originaaluurimus, see on katse vabastada Vikipeedia viimase kahe sajandi pahnast. Meeldib see sulle või mitte, kuid alguses oli külakond, kuni mitmekümne külaga iseseisev omavalitsus või haldusüksus oma senjööridega. Külakonnast sai õige ruttu kiligunda. Sõna kihelkond tuleb Jeesusega kihlatud kirikukogukonnast. Kirill, 7.03.15.

Mille alusel Sa selle välja selgitasid? Andres (arutelu) 7. märts 2015, kell 15:05 (EET)[vasta]

Intervikide probleemid[muuda lähteteksti]

Intervikistamisega on kindlasti probleeme. Mõned küsitavused: võru viki mainib soome viki fi:kihlakunta, mille ma sealt ära võtsin, sidudes eesti viki "kihelkonnaga" ja sellega kaasa tuleva Wikidata kogumiga--Estopedist1 (arutelu) 5. juuli 2015, kell 16:44 (EEST)[vasta]