Arutelu:Hispaania haldusjaotus
praegune sisu oleks vist parem viia "Hispaania ajalooline haldusjaotus" nimelisse artiklisse ja jätta see artikkel praeguse olukorra selgitamiseks. --TarmoK 8. jaanuar 2006, kell 20.44 (UTC)
- Võiks ka nii, et kirjutada alguses praegusest haldusjaotusest ja lõpus Hispaania haldusjaotuse ajaloost. Kui artikli maht kannatab, siis nii on parem, sest teise pealkirja alt ei oskaks naljalt otsida. Andres 8. jaanuar 2006, kell 22.38 (UTC)
- Kui mitu artiklit me otsime ja kui mitmele läheme linkide kaudu(?) Kas oskad otsida selliseid pealkirju: Mehhiko valitsejad 1813–1824 või San Marino kaptenregendid 1501–1700? Neile on lingid ja neid leiab linkide kaudu, samamoodi saab leida ka seda ajaloolist haldusjaotust. Panna vaid siinse artikli algusesse lisa tekst et pikemalt ajaloolisest haldusjaotusest loe xxx-lehel. ning siinsel lehel paari lausega mainida et ajalooliselt on haldusjaotuses toiminud palju muutusi jne. ... sellised "artikli maht kannatab" lähenemised tekitavad rohkem segadust, ühelt poolt on see mõiste erineva tähendusega eri inimestele ja teisalt kui on võimalik selgelt eraldada asju siis on selgem neid käsitleda erinevates artiklites. --TarmoK 9. jaanuar 2006, kell 08.54 (UTC)
- Kui juba, siis oleks parem pealkiri "Hispaania haldusjaotuse ajalugu". Sisuliselt on juttu ju sellest. Pole olemas mingit ühte ajaloolist haldusjaotust.
- jah see pealkiri on täpsem ja kajastab paremini sisu --TarmoK 9. jaanuar 2006, kell 13.39 (UTC)
- Mitteaimatavaid pealkirju kasutataksegi ju ainult juhtudel, kui asju pole mahu- või muudel põhjustel paigutada aimatava pealkirjaga artiklisse.
- Niikaua kui artikkel liiga pikaks ei lähe, pole minu meelest mingit põhjust kirjutada haldusjaotuse ajaloost eraldi artiklis. Andres 9. jaanuar 2006, kell 11.36 (UTC)
- nähtavasti jääme vist igavesti eri arvamusele selle osas et "artikkel liiga pikaks ei lähe" on ebamäärane määratlus ja ei peaks olema argument artiklite koondamisel/eraldi artiklite tegemisel; ja et eraldi käsitletavaid asju kirjutada ühte artiklisse ei ole mõtekas juba tuleviku silmas pidades (linkide ümber tegemine jne) ja ka selguse mõttes (näiteks kas kategooria lehel lugedes "Hispaania haldusjaotus" alt võin leida ka ajaloo või ei(?))
- Samamoodi kui saab Hispaania autonoomsetest ringkondadest (provintsidest, munitsipaliteetidest) "objekti" mõistes rohkem materjali tuleks teha igaühe jaoks eraldi artikkel ja siinsesse artiklisse jääks ülevaade ja sissejuhatus neisse + viide pikemale/põhjalikumale tekstile --TarmoK 9. jaanuar 2006, kell 13.39 (UTC)
- Minagi lähtun sellest, et üldjuhul tuleb ühest asjast või mõistest kirjutada ühes artiklis ja eri asjadest või mõistetest eraldi artiklites. Nii käib iga asja ajalugu selle asja enese juurde.
- Teatud juhtudel tundub aga olevat otstarbekas sellest reeglist praktilisuse huvides hälbida. Näiteks oleks õigustatud kirjutada Hispaania haldusjaotusest artiklis Hispaania. Seal aga ei saa sellest põhjalikult kirjutada, sest muidu läheks artikkel "Hispaania" hõlmamatult pikaks. Sellepärast on meil eraldi artikkel "Hispaania haldusjaotus".
- Linkide ümbertegemise järele minu meelest tungivat vajadust ei ole, sest ka vana lingi alt leitakse sama asja kohta materjali ning lõpuks jõutakse ikka uue lingini.
- Pole võimalik ette näha, millise artiklite spetsialiseerituse astmeni tulevikus jõutakse. Andres 9. jaanuar 2006, kell 14.11 (UTC)
kirjutan hetkel siia selle artikli alguse Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja munitsipaliteetideks.
Ülevaade[muuda lähteteksti]
Hispaania on jaotatud 17-ks autonoomseks piirkonnaks (comunidades autónomas) ja 50 provintsiks. Provintsid omakorda kooosnevad munitsipaliteetidest. ...
Ciudades autónomas ... Plazas de soberanía menores .. comarca
| Autonoomsed piirkonnad – comunidades autónomas | ||
| Nimi | Provintsid | Munitsipaliteete |
|---|---|---|
| Andaluusia | Almería | 102 |
| Cádiz | 44 | |
| Córdoba | 76 | |
| Granada | 171 | |
| Huelva | 80 | |
| Jaén | 97 | |
| Málaga | 100 | |
| Sevilla | 104 | |
| Aragón | Huesca | 202 |
| Teruel | 236 | |
| Zaragoza | 292 | |
| Astuuria | Astuuria | 78 |
| Baleaarid | Baleaaride provints | 67 |
| Baski | Araba | 51 |
| Gipuzkoa | 88 | |
| Biskaia | 112 | |
| Castilla–La Mancha | Albacete | ? |
| Ciudad Real | ? | |
| Cuenca | ? | |
| Guadalajara | ? | |
| Toledo | ? | |
| Castilla-León | Ávila | ? |
| Burgos | ? | |
| León | ? | |
| Palencia | ? | |
| Salamanca | ? | |
| Segovia | ? | |
| Soria | ? | |
| Valladolid | ? | |
| Zamora | ? | |
| Extremadura | Badajoz | ? |
| Cáceres | ? | |
| Galicia | A Coruña | 94 |
| Lugo | 67 | |
| Orense | 92 | |
| Pontevedra | 62 | |
| Kanaari saared | Santa Cruz de Tenerife | ? |
| Las Palmas | ? | |
| Kantaabria | Kantaabria | ? |
| Kataloonia | Barcelona | ? |
| Girona | ? | |
| Lleida | ? | |
| Tarragona | ? | |
| La Rioja | La Rioja | ? |
| Madriid | Madriid | ? |
| Murcia | Murcia | ? |
| Navarra | Navarra | ? |
| Valencia | Alicante | ? |
| Castellón | ? | |
| Valencia | ? | |
| Autonoomsed linnad[küsitav] – Ciudades autónomas | ||
| Ceuta | - | |
| Melilla | - | |
Autonoomsed piirkonnad[muuda lähteteksti]
lühiülevaade autonoomsetest piirkondadest
Provintsid[muuda lähteteksti]
lühiülevaade provintsidest
tabel provintside nimedega tähestiku järjekorras ja pealinnadega + kaart
11. sajandil ei olnud mitte haldusjaotus, vaid poliitiline jaotus. Andres 23. märts 2006, kell 16.43 (UTC)
Kui mingi territoorium on jagatud mitme riigi vahel, siis ei ole ju tegemist haldusjaotusega. Andres 11. mai 2006, kell 19.38 (UTC)
Minu arvates on see niinimetatud ajaloo osa üleliigne, eriti kui sellel puudub mingi ühtne süsteem ja seda on raske mõista. Pealegi, mis väited siin vaidlustatud on? Alts 21. jaanuar 2011, kell 20:58 (EET)
- Miks ajaloo osa on üleliigne? Haldusjaotus ei ole ju kogu aeg ühesugune olnud. Sellega olen nõus, et see osa ei ole praegu hästi kirjutatud. Mis siin vaidlustatud on, see ei selgu, nii et selle märkuse võib vabalt ära jätta. Andres 21. jaanuar 2011, kell 21:24 (EET)
Mul on uduselt meeles, et comarca 'l on eestikeelne vaste ka. Munitsipaliteete võib nimetada valdadeks, tavaliselt nii tehakse. Kui provintsid on 3. järku haldusüksused, siis comarca 'd peaks olema 4. järku. --Andres (arutelu) 23. juuni 2023, kell 22:21 (EEST)