Hispaania haldusjaotus

Hispaania haldusjaotus artikkel Hispaania territoriaalsest halduslikust jaotusest. Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja munitsipaliteetideks. Lisaks on igal provintsil õigus moodustada 3. järku haldusüksusi ehk comarcasid.

Hispaania praegune haldusjaotus

Galicia

Navarra

Madriid

La Rioja

Aragón

Kataloonia

Valencia

Castilla–La Mancha

Extremadura

Portugal

Castilla-León

Astuuria

Kantaabria

Baski

Murcia

Andaluusia

Ceuta

Melilla

Prantsusmaa

Baleaarid

Kanaari
saared

Vahemeri

Biskaia laht

Atlandi
ookean

Andorra

Atlandi
ookean

Gibraltar (UK)

Alljärgnevas tabelis on toodud Hispaania autonoomsed piirkonnad ja autonoomsed linnad koos pealinnadega:

Nimi Pealinn Andaluusia Sevilla Aragón Zaragoza Astuuria Oviedo Baleaarid Palma de Mallorca Baski Vitoria-Gasteiz Castilla-La Mancha Toledo Castilla-León Valladolid Ceuta Extremadura Mérida Galicia Santiago de Compostela Kanaari saared Las Palmas de Gran Canaria Kantaabria Santander Kataloonia Barcelona La Rioja Logroño Madriid Madrid Melilla Murcia Murcia Navarra Pamplona Valencia Valencia

Provintsid

 Pikemalt artiklis Hispaania provintsid

Ajaloost

197. aastal eKr., Rooma Impeeriumi okupatsiooni ajal, jagati Pürenee poolsaar kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: Hispania Ulterior ja Hispania Citerior.

Pürenee poolsaare haldusjaotus I-III sajandini pKr.

Bética

Ladinakeelne nimi	Pealinn (lad.)	Linn tänapäeval (hisp.)
Astigitanus	Astigi	Écija
Cordubensis	Corduba	Córdoba
Gaditanus	Gadir	Cádiz
Hispalensis	Hispalis	Sevilla

Pluss eritsoon Tarraconensise ja Astigitanuse vahel.

Tarragonense

Ladinakeelne nimi	Pealinn (lad.)	Linn tänapäeval (hisp.)
Asturum	Asturica Augusta	Astorga
Braccarensis	Bracara Augusta	Bragança
Caesaraugustanus	Caesaraugusta	Zaragoza
Carthaginensis	Cartago Nova	Cartagéna
Cluniensis	Clunia	Coruña del Conde
Lucensis	Lucus Augusti	Lugo

Lusitania

Ladinakeelne nimi	Pealinn (lad.)	Linn tänapäeval (hisp.)
Emeritensis	Emerita Augusta	Mérida
Pacensis	Braccara
Scalabitanus	Scalabis

11. sajandi Hispaania poliitiline jaotus

1. Kristlikud kuningriigid: Galicia, Astuuria, León, Castilla, Navarra, Aragón koos kahe krahvkonnaga: Sobrarbe ja Ribagorza ning Kataloonia krahvkonnad.
2. Muladiidide taifad: Albarracín, Alpuente, Badajoz, Córdoba, Lérida, Mértola, Niebla, Santa María de Algarbe, Sevilla, Silves, Zaragoza ja Toledo
3. Berberite taifad: Algeciras, Arcos, Carmona, Granada, Málaga, Morón ja Ronda
4. Slavoonide (Eslavones) taifad: Almería, Denia, Tortosa ja Valencia

13. sajandi Hispaania haldusjaotus

13. sajandi Hispaania (välja arvatud iseseisvad kuningriigid-krahvkonnad: Aragón, Baleaari saared, Kataloonia ja Valencia) oli jagatud adelantamientodeks. See oli haldusüksus, mis sai oma nime kuberneri ehk adelantado järgi.

Adelantamientod: Andaluusia, Castilla, Cazorla, Galicia, León, Astuuria, Mayor de la Frontera ja Murcia.

Ainus adelantado, kes ei olnud ametisse nimetatud kuninga poolt oli Cazorla adelantado. Tema nimetas ametisse Toledo peapiiskop.

16. sajandi Hispaania haldusjaotus

16. sajandil oli Hispaania territoorium jagatud esimest korda provintsideks. Provintside pealinnnad olid "ciudades con voto en Cortes" ehk hääleõigusega linnad cortesis - Hispaania parlamendis.

Territoriaalne haldusjaotus oli järgmine:

• Aragóni Kuningriik
• Kataloonia Krahvkond
• Mallorca Kuningriik
• Valencia Kuningriik
• Castilla Kuningriik:

Provintsid:

• Navarra Kuningriik
• Baskimaa kolm provintsi: Álava, Guipúzcoa ja Vizcaya
• Ávila, Burgose, Córdoba, Cuenca, Granada (lisandus 1506), Guadalajara, Jaén, Kanaari saared, León, Madrid, Murcia, Salamanca, Segovia, Sevilla, Soria, Zamora, Toledo ja Valladolid. 13. oktoobril 1613. aasta cortesi lisandus uus linn Santiago de Compostela uue provintsi Galicia pealinnana (varem oli Galicia ala Zamora provintsi koosseisus) ja 1650. aastal lisandusid cortesi linnad Ciudad Real ja Palencia koos provintsidega.