Hispaania haldusjaotus

Allikas: Vikipeedia

Hispaania haldusjaotus artikkel Hispaania territoriaalsest halduslikust jaotusest. Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja munitsipaliteetideks. Lisaks on igal provintsil õigus moodustada 3. järku haldusüksusi ehk comarcasid.

Hispaania praegune haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alljärgnevas tabelis on toodud Hispaania autonoomsed piirkonnad ja autonoomsed linnad koos pealinnadega:

Nimi Pealinn
Andaluusia Andaluusia Sevilla
Aragón Aragón Zaragoza
Astuuria Astuuria Oviedo
Baleaarid Baleaarid Palma de Mallorca
Flag of the Basque Country.svg Baski Vitoria-Gasteiz
Castilla-La Mancha Castilla-La Mancha Toledo
Castilla-León Castilla-León Valladolid
Ceuta Ceuta
Extremadura Extremadura Mérida
Galicia Galicia Santiago de Compostela
Kanaari saared Kanaari saared Las Palmas de Gran Canaria
Kantaabria Kantaabria Santander
Kataloonia Kataloonia Barcelona
La Rioja La Rioja Logroño
Flag of the Community of Madrid.svg Madriid Madrid
Melilla Melilla
Flag of the Region of Murcia.svg Murcia Murcia
Navarra Navarra Pamplona
Flag of the Valencian Community (2x3).svg Valencia Valencia

Provintsid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hispaania provintsid

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

197. aastal eKr., Rooma Impeeriumi okupatsiooni ajal, jagati Pürenee poolsaar kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: Hispania Ulterior ja Hispania Citerior.

Pürenee poolsaare haldusjaotus I-III sajandini pKr.[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bética

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Astigitanus Astigi Écija
Cordubensis Corduba Córdoba
Gaditanus Gadir Cádiz
Hispalensis Hispalis Sevilla

Pluss eritsoon Tarraconensise ja Astigitanuse vahel.

Tarragonense

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Asturum Asturica Augusta Astorga
Braccarensis Bracara Augusta Bragança
Caesaraugustanus Caesaraugusta Zaragoza
Carthaginensis Cartago Nova Cartagéna
Cluniensis Clunia Coruña del Conde
Lucensis Lucus Augusti Lugo

Lusitania

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Emeritensis Emerita Augusta Mérida
Pacensis Braccara
Scalabitanus Scalabis

11. sajandi Hispaania poliitiline jaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Kristlikud kuningriigid: Galicia, Astuuria, León, Castilla, Navarra, Aragón koos kahe krahvkonnaga: Sobrarbe ja Ribagorza ning Kataloonia krahvkonnad.
  2. Muladiidide taifad: Albarracín, Alpuente, Badajoz, Córdoba, Lérida, Mértola, Niebla, Santa María de Algarbe, Sevilla, Silves, Zaragoza ja Toledo
  3. Berberite taifad: Algeciras, Arcos, Carmona, Granada, Málaga, Morón ja Ronda
  4. Slavoonide (Eslavones) taifad: Almería, Denia, Tortosa ja Valencia

13. sajandi Hispaania haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

13. sajandi Hispaania (välja arvatud iseseisvad kuningriigid-krahvkonnad: Aragón, Baleaari saared, Kataloonia ja Valencia) oli jagatud adelantamientodeks. See oli haldusüksus, mis sai oma nime kuberneri ehk adelantado järgi.

Adelantamientod: Andaluusia, Castilla, Cazorla, Galicia, León, Astuuria, Mayor de la Frontera ja Murcia.

Ainus adelantado, kes ei olnud ametisse nimetatud kuninga poolt oli Cazorla adelantado. Tema nimetas ametisse Toledo peapiiskop.

16. sajandi Hispaania haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

16. sajandil oli Hispaania territoorium jagatud esimest korda provintsideks. Provintside pealinnnad olid "ciudades con voto en Cortes" ehk hääleõigusega linnad cortesis – Hispaania parlamendis.

Territoriaalne haldusjaotus oli järgmine:

Provintsid:

  • Navarra Kuningriik
  • Baskimaa kolm provintsi: Álava, Guipúzcoa ja Vizcaya
  • Ávila, Burgose, Córdoba, Cuenca, Granada (lisandus 1506), Guadalajara, Jaén, Kanaari saared, León, Madrid, Murcia, Salamanca, Segovia, Sevilla, Soria, Zamora, Toledo ja Valladolid. 13. oktoobril 1613. aasta cortesi lisandus uus linn Santiago de Compostela uue provintsi Galicia pealinnana (varem oli Galicia ala Zamora provintsi koosseisus) ja 1650. aastal lisandusid cortesi linnad Ciudad Real ja Palencia koos provintsidega.