Guadalajara provints

Allikas: Vikipeedia
Guadalajara provints

hispaania Provincia de Guadalajara

Guadalajara provintsi vapp
Guadalajara provintsi vapp
Guadalajara provintsi lipp
Guadalajara provintsi lipp

Pindala: 12 214[1] km²
Elanikke: 237 800 (2008)
Keskus: Guadalajara
Guadalajara provintsi asendikaart

Guadalajara provints [gadalahh'ara] on provints Hispaanias, Castilla–La Mancha autonoomse piirkonna viiest provintsist põhjapoolseim.

Provints piirneb põhjast Castilla-Leóni piirkonna Segovia ja Soria provintsiga, idast Aragóni piirkonna Zaragoza ja Terueli provintsiga ning lõunast Cuenca provintsiga. Itta jääb Madrid.

Provintsis on neli looduspiirkonda: Kesksüsteem, La Alcarria, La Campiña ja Ibeeria süsteem.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Guadajara provintsi aastane keskmine temperatuur on +10,0 °C, jaanuaris +2,5 °C, augustis +19,0 °C.[1]

Aastas sajab keskmiselt 524 mm, sealhulgas jaanuaris 34 mm ja augustis 24 mm. Aastas paistab päike keskmiselt 2488 tundi, sealhulgas jaanuaris 131 ja augustis 320 tundi.[1]

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirkonnas on säilinud märke eelajaloolisest inimtegevusest. Kaks olulisimat neist on Casaresi koobas ja keldi-ibeeria asundused. 2. sajandist eKr on teada roomlaste kohalolek. Tänu neile valmis ühendustee Ercavica ja Sigüenza vahel, mis läbis Cifuentest.

Läänegoodid rajasid provintsi Recópolise linna, mis oli üks vähestest linnadest, mille nad Hispaaniasse rajasid.

Mauride ülemvõimu ajajärk oli palju rikkalikum, jättes ajalukku kindlusi ja andes palju kohanimesid.

12. sajandi lõpus vallutas Kastiilia kuningas Alfonso VI praeguse provintsi idaosa. 13. sajandil ühendas Aragóni kuningas Alfonso I Molina ja Sigüenza Aragóni krooni alla.

Keskajal rajati provintsi mitu kindlust, näiteks Molina, Sigüenza ja Jadraque. Koos arhitektuuriga puhkes õitsele muugi kultuur. Ajalukku on jäänud selle provintsi kaks kirjandusteost: "Hea armastuse raamat" (Libro de Buen Amor) ja eepos "Laul minu Cidist" (El Cantar del Mío Cid). Viimane kajastab Rodrigo Díaz de Vivari seiklusi.

15. sajandi õitsengu ajal olid mõjukad aadlisuguvõsad Mendozad, Ucedased jt. Sel ajal rajati palju ehitisi, näiteks Infantado, Cogolludo ja Pastrana paleed.

17. sajand tõi kaasa kultuurilise languse. Mendozad asusid elama Madridi.

18. sajandi keskel üritas Fernando VII elavdada majandust ja laskis ehitada kuningliku tekstiilivabriku. Carlos III aga paigutas Guadalajara linna riigi keskarhiivi.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Guía Oficial de Campings. TURESPAÑA. Secretaría de Estado de Comercio y Turismo, Ministerio de Economía. Madrid 2003

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

40.83333333-2.5