Arutelu:Hüdroloogia
Artikli tekst on kopeeritud sõna-sõnalt siit (HTML puhver). Jaan513 16. september 2005, kell 05.51 (UTC)
- Paistab, et kasutaja 82.131.29.81 teisedki kaastööd võivad olla copy-paste nt Molekulaarbioloogia - Ahsoous 16. september 2005, kell 06.27 (UTC)
- Ma kirjutasin alguse ümber, kuid ülejäänud on kommentaaris - kui keegi tahab, kirjutagu ümber ja pangu uuesti sisse. Peep 16. september 2005, kell 11.10 (UTC)
- Kogu see jutt on segane. Hüdroloogiat mõistetakse mitmeti ja pole arusaadav, mis käib hüdroloogia alla, mis mitte. Tegin ka alguse ümber, sest ENE 1. väljaandes oli peaaegu sõna-sõnalt samasugune sõnastus. Andres 16. september 2005, kell 16.49 (UTC)
Väljavõetud tekst:
Näiteks globaalse veeringe küsimused kuuluvad hüdroloogia valdkonda. Samal ajal merevee liikumised (tsirkulatsioon, lained) üldreeglina hüdroloogia alla ei kuulu.
Hüdroloogia on kitsamas tähenduses siseveekogusid ja pinnase- ning põhjavett käsitlev teadus, mis tegeleb sademete ja vee äravooluga ning veevarude haldamisega (pinnase niiskuse ja äravoolu reguleerimine, vee kvaliteet). Hüdroloogia põhiline komponent on siseveekogude füüsika. Tulenevalt vee kvaliteedi küsimustest, hüdrokeemia valdkond kuulub samuti praktilise hüdroloogia alla. Analoogiliselt okeanoloogiaga käsitleb järvesid interdistsiplinaarne teadus limnoloogia, kuhu hüdroloogia kuulub järvede füüsikalisi protsesse uuriva teadusena.
Siit on osa infot välja võetud:
Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis laias mõttes uurib Maa hüdrosfääri, sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju.
Hüdroloogia jaguneb:
- okeanoloogiaks ehk okeanograafiaks ja
- sisevete ehk mandrivete hüdroloogiaks.
Kitsamas mõttes on hüdroloogia siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett uuriv teadus, mis tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Teadusharu peamiseks komponendiks on siseveekogude füüsika. Ehkki järvi uurib limnoloogia, on hüdroloogia limnoloogia abistav teadus, mis uurib järvede füüsikalisi protsesse.
Teadlast, kes selle teadusharu tegeleb, kutsutakse hüdroloogiks.