Arutelu:Bidija Dandaron

Eesti keeles kirjutatalse tavaliselt "Bidja Dandaron". Andres 23. november 2006, kell 06:51 (UTC)

Ei vaidle sinuga kuid vaata ise kirjapilti mille vötsin aluseks. Tiibeti Kultuuriselts kirjutab nii,,,,http://www.tibet.ee/etks/toetusprojektid/Bidya_Dandaroni_elulugu.html

Jah, seal on küll Bidya, aga teistes allikates on Bidja, sellepärast ütlengi, et tavaliselt kirjutatakse Bidja. Mul ei ole seisukohta selle kohta, kuidas õige on. Andres 23. november 2006, kell 07:24 (UTC)

Ära minult kysi , mul puudub selles suhtes seisukoht.Sina otsustad , milline versioon on keeleliselt öigem ja läheb seega käibele rahva hulgas.

Ma ei ole praegu pädev otsustama. Andres 23. november 2006, kell 07:32 (UTC)

Kas Sina, Metsavend, tead, et "Bidja" on õigem? Andres 23. november 2006, kell 09:38 (UTC)

Vene keelest lähtudes peaks tegelikult olema Bidija. Bidya on inglispärane transkriptsioon. Kui ka burjaadi nimekuju on Бидия, siis burjaadi keelele lähim keel on mongoli, selle transkriptsiooni järgi oleks samuti Bidija. --Metsavend 23. november 2006, kell 09:50 (UTC)

Kui sellest lähtuda, siis pole ju kumbki õige. Ja kust Sa võtad, et Bidya on inglispärane transkriptsioon?

Andres Herkel kasutabki siin nimekuju Bidija.

Arvan, et nii Bidya kui ka Bidja pärinevad sanskriti nimest Vidyadharma. Kui sanskriti keelt edasi anda Mälli süsteemi järgi, siis peaks olema j.

Arvan, et võiks küll artikli pealkirjaks panna "Bidija Dandaron". Andres 23. november 2006, kell 10:03 (UTC)

pildid[muuda lähteteksti]

	See pilt on eemaldatud artiklist, kuna puudub info pildi kasutusõiguse kohta.

Selle pildi vöiks sellele lehele tagasi panna sest pildi omanikult (В.М.Монтлевич Montelevitsh Snkt,Peterburg Ida Teaduste Instituut) on luba olemas seda kasutada. samuti mis puutub tema materjale . Ta palus ainult panna tema lingi aadress kah sisse,http://pravidya.ru/

,,,,,,, Да, вы можете использовать материалы сайта Pravidya, при этом давая ссылку на сайт и на авторов материала. Успеха Вам. С уважением Владимир Михайлович.

Kasutaja:VanemTao|VanemTao]] 26. november 2006, kell 19:11 (UTC)

Selgitus.

Montelevitsh oli Dandaroni lähedane öpilane ja tema käes on enamus ka teema guru kirjavara, mida ta on välja andnud .

Tema ehitas 2 stuupad Dandaronile nii kodukohta Burjaatias kui laagrisse kus ta hukkus--VanemTao 26. november 2006, kell 19:23 (UTC)

Paluks mitte lisada absurdsusi ,kui artikli olemus on juba eelnevalt paigas. ja konkreetselt budistliku pöhi-olemusega.

Näiteks , mis sisse topiti .....oli burjaadi päritolu vene budoloog ja budistlik vaimulik.,,,,,,,, Ta oli TIBETOLOOG ja MONGOLIST ,mitte BUDOLOOG .Lisaks tegev budist ,

Ei ole mötet sellist lääneliku varjundiga teksti artikli algusse toppida .--VanemTao 28. november 2006, kell 06:54 (UTC)

"Burjaadi päritolu vene" on tõesti imelik: miks "vene"? Saan aru küll, et võib kirjutada "tibetoloog", "mongolist" ja "budistlik vaimulik", aga miks "budoloog" ei sobi? See ju tähendab 'budismi teaduslik uurija'. Andres 28. november 2006, kell 08:06 (UTC)

Mis puutub läänelikkusse, siis me ju kirjutame alati ja peaksimegi kirjutama läänelikult, sest me oleme lääne inimesed. Ja kas budism on oma olemuselt mitteläänelik? Minu meelest on ta mõeldud ka lääne inimestele. Andres 28. november 2006, kell 08:10 (UTC)

Mötetu a-loogiline argument sinu poolt. , Me ei räägi budismi sobilikusest läände ja lääne inimestele , vaid konkreetse isiku iseloomustamiseks ja kirjeldamiseks kasutatavat sönavara, mis peab eelköige lähtuma sellest et vöimalikult täpselt anda edasi asja olemust ja sisu..Kui Dandaron ise enda kohta kirjutab et ta on tibetoloog , siis ta seda ka on ja pole mötet seda muuta budoloogiks, jne--VanemTao 28. november 2006, kell 08:18 (UTC)

Miks minu argument on mõttetu ja aloogiline? Kas "tibetoloog" on vähem läänelik mõiste kui "budoloog"? Need kaks mõistet ei välista teineteist. Ja me ei pea kasutama inimeste kohta ainult sõnu, mida nad ise enda kohta kasutavad. Minu meelest on asja olemus just see, et ta oli budismi uurija; "tibetoloog" ja "mongolist" on pigem kattevari. Andres 28. november 2006, kell 08:35 (UTC)

Võib muidugi võtta ka nii, et sõnad "tibetoloog" ja "mongolist" iseloomustavad tema tegevust teisest aspektist. Andres 28. november 2006, kell 08:36 (UTC)

Möistan kui sekkud teemasse ja parandad artiklites neid kohti kus pöhimötteliselt on midagi valesti , kuid siin tundub see kyll kohatu lisand olevat.

Ja mis budoloog?

Tavaliselt need orientalistid armastavad end nyyd budoloogiks nimetada kes varem tegid koostööd nöukogude vöimuga. --VanemTao 28. november 2006, kell 08:45 (UTC)

Sõna "budoloog" mina siia ei pannud, kuid minu meelest on see õige.

See, kes end budoloogiks armastab nimetada, ei puutu minu meelest üldse asjasse. Andres 28. november 2006, kell 14:18 (UTC)

Budistlik vaimulik on budistide jaoks laama Dandaron budistide jaoks oli ja on eelköige laama , mitte vaimulik. Me ei kirjuta dalai-laama kohta et ta on vaimulik , meretäis vöi vannitäis tarkust.... vaid Dalai ja laama.Sellisel kujul peaks neid möisteid säilitama.--VanemTao 28. november 2006, kell 17:36 (UTC)

Panin "budistlik vaimulik" asemele "laama". Aga artiklis laama tuleb ikkagi kasutada sõna "vaimulik". Selle sõna tähendus ei ole spetsiifiliselt kristlik ega läänelik. Andres 29. november 2006, kell 01:41 (UTC)

Tõstan tausta siia. Tegelikult kuulub see artiklisse "Budism Burjaatias" vms. --Oop 21. veebruar 2010, kell 00:50 (UTC)

19. sajandi algusaastail algas Burjaatia budismis reformide aeg, mille põhjuseks oli Tiibetis erinevaid koolkondi ühendav nn budismi terminoloogia ja mõistete alane liikumine Rime (tiib. ris-med). Seda asus populariseerima Lubsan Sandan Tsõdenov koos enda õpetaja Džajagsen-gegeeniga, kelle juhtida oli Tiibetis (Kumbumi klooster Jampa-ling (sKu-‘bum Byams-pa gling). Neil aastatel Džajagsen-gegeen külastas korduvalt Burjaatiat ja osutas samasugust külalislahkust enda poolt pakkudes tugi ja ajutist peatuspaika Tsongkhapa sünnikohas, milleks oli Tiibetis Kumbumi klooster. Isegi Vene maadeuurija Kozlov peatus seal 1908. aastal veidi aega enda Aasia ekspeditsioonil Džajagsen-gegeeni õpilaste hulgas oli selline ekstravagantne burjaadi tantrist ja guru Lubsan Sandan Tsõdenov kelle jaoks tema teadaolevast elus oli tema õpetaja ainus autoriteet kellega ta üldse arvestas. Seda enam, et Tsõdenov Snkt.Peterburis imperaator Nikolai II saali sisenemisel oli ainus, kes ei kummardunud Vene tsaari ees. Enda gurule Džajagsen-gegeenile olevat Lubsan Sandan Tsõdenov teinud alati temaga taaskohtumisel kolm klassikalist maani kummardust. Viimane kord saabus Džajagsen-gegeen Burjaatiasse aastal 1910. Tal oli eriline suhe Burjaatias Kizinga orus asuvate kloostrite suhtes ja kui ta viimast korda saabus Burjaatiasse palusid burjaadid et ta annaks pühitsuse Vadzrabhairava tantrale, mille peale gegeen vastas, et "kes soovib, järgnegu mulle". Siis küsis "kas venelasi on õpilaste või laamade hulgas?" Vastuseks kõlas "Ei". Džajagsen-gegeen lausus "Kui venelastest budistid ilmuvad siis saate pühitsuse". Enne gegeeni ärasõitu Burjaatiast palusid kohalikud laamad teda, et gegeen järgmises elus sünniks nende hulgas Burjaatias, et neid õpetada enam mõistma Buddha Dharmat. Burjaadid annetasid ärasõidu päeval Džajagsen-gegeenile hadakid ja vedasid teda vankris kolm tiiru ümber kloostri, et auväärne sünniks järgmises elus Burjaatias, mille peale too andis oma nõusoleku. Džajagsen-gegeen suri 1913.aastal.

1917. aasta suvel saabus Burjaatiasse terve laamade delegatsioon, et vedada lapsuke nimega Bidija Dandaron endaga kaasa kohta, kus asub gelukpa koolkonna rajaja Tsongkhapa auks püstitatud Kumbumi klooster. Tiibetlaste visiidi põhjuseks oli, et nad tahtsid tagasi saada enda kloostri eestseisja uut kehastust. Lubsan Sandan Tsõdenov, kes oli algselt juba määratud tulevase dharmaraadža, õpetajaks ütles tiibetlastele resoluutselt ära, kes selle peale kurvalt lahkusid, lootuses paremate aegade ja tuleviku peale. Nad ei teadnud, et nende kloostriülem selles kehastuses ei jõua kunagi Kumbumi ja sureb aastakümneid hiljem kommunistide poolt vanglasse panduna kauges Siberis asuvas vangilaagris.