Arutelu:Ainuraksed

Nende nimetuste algloomad, ka ladinakeelsete osas on pikk arutelu artiklis Protistid ([1]) --Dj Capricorn 27. jaanuar 2009, kell 16:31 (UTC)

---

Ehitustüübi ja taksoni kohta peaksid olema eraldi artiklid. Ja kust see üldse on võetud, et ehitustüüpi nimetatakse ainurakseteks? Andres 31. jaanuar 2009, kell 10:32 (UTC)

Praegu on siin suur segadus. Andres 31. jaanuar 2009, kell 10:33 (UTC)

seda on üldse väga raske objektiivselt käsitleda, tuleks varustada arvukate viidetega. Praegu võib sellele panna ka "vaidlustatud" märke--Dj Capricorn 1. veebruar 2009, kell 14:53 (UTC)

Ütle kõigepealt, kust on võetud, et ehitustüüpi nimetatakse ainurakseteks? Kas on märgitud ka sünonüüme? Siis saab edasi minna. Milleks vaidlustada? Asi tuleb korda teha. Andres 1. veebruar 2009, kell 14:58 (UTC)

hetkel pole küll anda autoriteetset allikat, kus seda nõnda defineeritakse, kuid teadustekstides peetakse ainuraksetest organismidest rääkides silmas ju ainurakseid (üherakulisi) organisme (mis ka eestikeeles kõlab loogiliselt). Kõik varasemad allikad ENE, EE, TEA entsükl. aga räägivad hõimkonnast, mis reaalselt võttes on vananenud jamps, lihtsalt didaktiliselt paremini haaratav. Võin aga mainida, et eesti praegused asjatundjad selle teema üle vaidlevad--Dj Capricorn 1. veebruar 2009, kell 15:13 (UTC)

TEA ei räägi hõimkonnast, vaid alamriigist. Meil on tarvis lihtsalt asjade vahel vahet teha. Teen ettepaneku rääkida ainuraksete all taksonist (alamriigist või hõimkonnast Protozoa, ka algloomad), ja ehitustüüp suunata üherakuliste organismide alla. Kui tarvis, võime hiljem ka ümber teha, aga peaasi, et mõisted oleksid selgelt eristatud. Andres 1. veebruar 2009, kell 15:20 (UTC)

siin küsimuses tuleks minu meelest mängu võtta ka protistid, mis enamikus ongi ühe rakulised organismid. Ainurakseid ja protiste kui kahte taksonit vist küll eristada pole mõtet. Näiteks TTSS loeb protiste ja ainurakseid (taksonid) sünonüümseteks.

Protistide mõiste on ainuraksete mõistest kindlasti erinev. Teine asi on see, et me peame protistide mõistet täpsustama. TTSS ei pruugi olla usaldusväärne.

Võtame kõigepealt ette ainuraksed ja üherakulised organismid ning teeme lingid korda. Siis vaatame protiste. Andres 1. veebruar 2009, kell 15:45 (UTC)

Ka vanasti ei harvatud ainuraksete alla näiteks baktereid. Andres 1. veebruar 2009, kell 15:21 (UTC)

bakterite introduktsioon on muidugi asjakohane viide, see teeks asja veel keerulisemaks, lähtudes ehitustüübist. Praegu vaadeldakse artiklis ainuraksetena üksnes eukarüootseid organisme. Aga võimalik, et siin tuleb appi võtta laiem ja kitsam mõte, küll, aga ei tohiks siin Vikipeedias olla selle esmamainimine--Dj Capricorn 1. veebruar 2009, kell 15:36 (UTC)

Miks? "Üherakuline organism" tähendab ühest rakust koosnevat organismi. Ainuraksed aga arvatakse loomade hulka. Andres 1. veebruar 2009, kell 15:45 (UTC)

Hinnangud

Üldiselt peaks küsima selles küsimuses abi mõnelt eksperdilt, kuid ma oletan, et nemadki ei oska adekvaatseid ja üheseid vastuseid anda--Dj Capricorn 1. veebruar 2009, kell 15:58 (UTC)

Jah, aga see segadus siin tuleb kiiremas korras kõrvaldada. Meil peab olema mõistete vahel selge vahe. Vajaduse korral saab hiljem korrektiive teha. Andres 1. veebruar 2009, kell 16:03 (UTC)

Mu meelest tuleks artikli materjal põhiosas liita artiklisse protistid, suunates 'ainuraksed' ühtlasi sinna. Osa materjali võib minna ka artiklisse mikroorganismid. Kuna 'ainuraksed' on käibelt kadunud, ent varasemalt oluline taksoninimetus, siis praegu välditakse seda nimetust, kui räägitakse hulkraksete vastandist, kasutades tol puhul pigem üherakuline organism. Vastavalt artiklile hulkrakne organism tuleks siis teha üherakuline organism (kuigi ingliskeelses vikis on 'unicellular' suunatud artiklisse 'microorganisms'). Kk 1. veebruar 2009, kell 21:05 (UTC)

viimane kommentaar näib olevat väga asjalik. Lahterdades "Hulkraksed organismid" ja "üherakulised organismid" on tõesti vist kõige objektiivsem lahendus. Sellest võiks ka lähtuda. Korrektiive saab vajadusel ka hiljem teha. --Dj Capricorn 1. veebruar 2009, kell 21:18 (UTC)

Niisiis kõik see, mis puudutab üherakulisi organisme vastandina hulkraksetele, tuleb üle viia artiklisse üherakuline organism.

Milline materjal läheks artiklisse mikroorganismid?

Mulle tundub, et ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) peaks artiklina taksonist jääma eraldi, sest seda on vaadeldud loomade alamriigina või hõimkonnana, protiste aga on vaadeldud ka nii, et nende hulka loomi üldse ei kuulu. Andres 1. veebruar 2009, kell 21:59 (UTC)

Obsoleetsest taksonist võib ju teha artikli, kuid esialgu võib seda mainida ka artiklis Protistid. Üleüldse peaks praeguse pealkirja (käesoleva artikli) muutma "üherakulised organismid". Küll aga jääb mind häirima ikkagi bakterid, kes on ju ka üherakulised--Dj Capricorn 2. veebruar 2009, kell 07:14 (UTC)

Nii nagu ajalehest Sirp ja Vasar pole eraldi artiklit, vaid sellest kirjtatakse artikli Sirp all, on ka varem kasutusel olnud liigiülastest taksonitest enamasti juttu (kui üldse) nendes artiklites, mis praegu kehtivaid taksoneid käsitlevad. See on tähtis üldine küsimus. Oleksin Andresega nõus, kui võtta vastu üldine otsus, et võiksid olla artiklid ka paljudel muudel puhkudel neist üksustest, mis praegu ei kehti (näiteks nagu ongi Tartu oblast, Antsla rajoon, Uue-Vändra vald). Ainuraksete puhul väärib tähele panna, et neid - tihti ühtesid ja samu liike - käsitleti nii botaanika kui zooloogia kursustes. Bakterite kohta on eesti keeleski kasutusel olnud nimetus lagutaimed (vt Botaanika I, lk. 30, 1970). Artikkel üherakulised organismid poleks aga taksoni, vaid ehitustüübi nimetus, ja vastav artikkel (nagu ka artikkel mikroorganismid) peaks puutuma nii üherakulisi prokarüoote kui protiste. Hulkraksete organismide artikkel peaks aga nimetama, et ka bakterite seas leidub hulkrakseid (nt. mõned tsüanobakterid). Kk 2. veebruar 2009, kell 08:15 (UTC)

Kindlasti väärivad artikleid ka vananenud mõisted, rääkimata asjadest, mis on lakanud olemast. See on vajalik kas või vanade tekstide mõistmiseks.

Kui aga mingi asi muudab nime või võetakse sama mõiste kohta kasutusele uus termin, siis pole põhjust teha eraldi artikleid, sest asi või mõiste on ikka sama, ainult nimi on teine. Minu meelest selles asjas Vikipeedias põhimõttelisi lahkarvamusi pole.

Minu meelest on otstarbekas teha vananenud taksonite kohta eraldi artiklid, mis keskenduvad taksonitele kui niisugustele. Sellisel viisil oleks esitus selgem. Peale selle, ainurakseid (nagu ka näiteks vetikaid) saab põhimõtteliselt vaadelda ka organismide rühmana, isegi kui selline rühm enam klassifikatsioonis ei figureeri.

Huvitaval kombel on TEA entsüklopeedias ainuraksetest juttu, kusjuures neid käsitletakse loomade alamriigina traditsioonilises koosseisus. Siis ju on mõni Eesti teadlane, kes neid ikka veel taksonina võtab. Andres 2. veebruar 2009, kell 08:49 (UTC)

Või siis kasutasid vanu materjale ja ei konsulteerinud teadlastega uute seisukohtade teadasaamiseks. - Melilac (arutelu) 29. detsember 2014, kell 22:56 (EET)

Minu meelest ei ole bioloogide seas süstemaatikas kunagi üksmeelt. Vanemad teadlased kalduvad vana süstemaatika juurde jääma. Andres (arutelu) 5. jaanuar 2015, kell 19:35 (EET)

Lahendused

Sirvides veel TTSSi leidsin ka märksõna Protozoa (eesti keelde tõlgitud algloomad ja ainuraksed) on phylum of unicellular or acellular animals. Mistõttu näiteks siin võiks rääkida siis ikkagi sellest (ütleme siis) reaalselt kadunud taksonist (hõimkonnast TTSSi kujul), saades näiteks viidata suhteliselt autoriteetsele allikale. Märksõnale "ainuraksed" võib teha ka täpsustuslehe, märkides siis Kasutaja:KK poolt toodud märkused, ja viidates sealsel lehel siis protistidele ja hõimkonnale (ainuraksed, algloomad), mida eelmainitud kommentaaris TTSSi kujul on viidatud. --Dj Capricorn 2. veebruar 2009, kell 18:41 (UTC)

Minu meelest tuleks TTSSi definitsioonis parandada sõna "animals" (sõnaks eukarüoodid), bioloogilises mõttes algavad loomad ju käsnadest. Võib-olla olen ma liiga kitsalt sellest aru saanud--Dj Capricorn 2. veebruar 2009, kell 18:41 (UTC)

Et siis alamtaksoneid täpsemalt piiritleda, tuleks näiteks TEA poolt antud taksonid kirja panna--Dj Capricorn 2. veebruar 2009, kell 18:42 (UTC)

---

'Ainuraksed (ladinakeelne üldnimetus Protozoa) on organismide ehitustüüp, mis hõlmab üherakulised (eukarüootsed) mikroorganismid.

Mõnes käsitluses nimetatakse ainurakseteks üherakulisi heterotroofseid protiste, nimetades samas autotroofseid üherakulisi organisme vetikateks. Siiski tekitavad selles jämedas kaheks jaotuses segadust kahe toitumistüübi vahepealsed vormid.

Tõstsin selle siia, sest ma ei osanud seda ülejäänud tekstiga seostada. Andres 3. veebruar 2009, kell 13:30 (UTC)

Definitsioonist

Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu arvatakse enamasti heterotroofse (mõnel juhul ka autotroofse (miksotroofse eluviisi) ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid,

heterotroofiat jt võiks ehk (põhimõttelisteks) toitumistüüpideks nimetada. Kas autotroofia alla on pandud ka miksotroofia - see pole lauses selgelt väljendatud. --Dj Capricorn 3. veebruar 2009, kell 19:15 (UTC)

Jah, toitumistüüp oleks vist õigem.

Peaks vist "autotroofse" ära jätma. Andres 3. veebruar 2009, kell 19:18 (UTC)

: Leidsin loengumaterialidest definitsiooni: Algloomad on fagotroofsed protistid. --MärgRätik 25. juuni 2011, kell 14:17 (EEST)

Mitmetähenduslik "algloomad"

Artikli päisesse tuleks panna ka, et "algloomad" võivad tähendada ka Protiste--Bioneer1 13. detsember 2010, kell 09:21 (EET)

Pane siis, kui see nõnda on. Andres 13. detsember 2010, kell 10:53 (EET)

---

Kas ainult algloomad on ainuraksed?--MärgRätik 11. oktoober 2011, kell 16:11 (EEST)

Palun selgita seda küsimust. Andres 11. oktoober 2011, kell 22:47 (EEST)