Arne Oit

Allikas: Vikipeedia

Arne Oit (3. detsember 192828. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist.

Tehnikateadlane Edgar Oit oli tema vend.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures ning lõpetas 1956. aastal. Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis Du Nord (1947). Aastatel 19471949 kuulus ansamblisse Rütmikud, mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist džässi, 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid džässiimprovisaatoreid akordionil.

Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus 1959. aastal pani aluse võistluskontsertite sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus. 1960. aastast töötas ta ka eelpool nimetatud osakonna inspektorina.

Arne Oit koostas ka mitmeid kogumikke, akordionipalade kogumikke «Tantsurütmis» ja «Kutse tantsule», samuti laulukogumikke "Laulge kaasa!" (1967-1975).

Looming ja tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arne Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning said premeeritud paljude žüriide poolt.

Esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai laul "Meie Mall" esimese preemia. Hiljem auhinnatud lauludeks on "Tsirkus", "Nii kaugel kõik", "Vana meloodia", "Suveöö", "Tuhaväljade tuul", "Lõke Preerias", "Unustuste jõel" jt.

Arne Oit on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, operette ja muusikale. Eriti suure poolehoiu on võitnud tema lastemuusikalid "Väikevend ja Karlsson katuselt" (1967), "Karlsson tembutab jälle" (1972) ja "Tom Sawyeri seiklused" (1972).

Aastal 1972 tunnustati teda A. Aleksandrovi nimelise hõbemedaliga. Aastal 1973 sai ta Eesti NSV muusika-aastapreemia, aastal 1976 (postuumselt) ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia.

Tuntumaid lugusid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heldur Karmo sõnadele[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kevadine lugu (1957)
  • Meie Mall (1959)
  • Lõke preerias (1963)
  • Jamaika hällilaul (1961)
  • Me pole enam väikesed (1970)
  • Minu südames sa elad (1970)
  • Tallinn (1971)
  • Sõprusest sünnivad lilled (1972)
  • Kui ootab sadam (1974)
  • Mis värvi on armastus (1971)
  • Suveöö (1971)
  • Tsirkus (1971)
  • Unustuste jõel (1972)
  • Nii kaugel kõik (1972)
  • Ja elab rõõm (1973)

Arvi Siia sõnadele[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Aknal (1972)
  • Kolumbuslik tuul (1973)
  • Üks kuuendik kogu maailmast (1972)
  • Vana meloodia (1970)
  • Tuhaväljade tuul (1971)
  • Igavene tuli (1972)

Veel lugusid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Laul las kajada (1969), sõnad Juhan Saar
  • Meri, mu tuhandenäoline sõber (1973), sõnad Juhan Saar
  • Puuriidalaul (1971), sõnad Kalju Kass
  • Süüta küünal (1974), sõnad Leelo Tungal

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]