Arda ajastud

Arda ajastud on perioodid J. R. R. Tolkieni välja mõeldud maailmas.

Enne ajastuid

Kõige alguses oli Eru (üks) Illuvatar (kõige isa) kes oli ainus kõikvõimas jumal kuna tema käes oli vägi mida kutsuti Tuhmumatu leek mis oli ainus vägi universumis mille abil sai luua puhast elu vormi. Eru lõi Lõppematus tühjuses/Kúma oma kodu Ajastuteta saalid, seal saalides lõi ta ingli laadsed surematud hinged keda kutsuti ainuriteks või maiariteks, kes said oma väe otse Erult olles temaga telepaatiliselt ühenduses, iga ühel oli oma moodi vägi olenevalt sellest mis Eru mõtteosast nad tulid.

Kõige võimsam neist oli Melkor, kes oli vaba Eru ühendusest ning omas kõiki võimeid, mida omasid ka teised Ainurid, see tõttu oli ta tihti teistest erinev ja iseseisvam, väga tihti uitas Melkor üksinda Lõppematus tühjuses otsides Tuhmumatut leeki, et luua elu vorme oma enda disaini järgi, kuid ei leidnud seda ja selle tõttu muutus ta kadedaks ja õelaks Eru vastu kes sai luua elu nii nagu ise soovis, tulles lõpuks tagasi Eru juurde kuna otsingud ei kandnud vilja.

Ainulindalë

Melkori tagasi tulles õpetas Eru Ainuritele laulmist ja algas Ainulindalë "Ainurite muusika" tasase ja ilusa laulu saatel istus Eru oma troonil ja kuulas kuidas nad laulsid, kuid Melkor kes oli vihkamist täis sekkus muutes noote ja lauldes oma versiooni, mõned Ainurid hülgasid Illuvatari laulu ja liitusid Melkoriga lauldes koos temaga.

Eru kuulas helide sõda ja laulis ise teise laulu, mis oli algsest palju võimsam, segaduses lõpetasid osad Ainurid laulmise ja lasid Melkoril edasi lasta. Eru siis laulis kolmanda versiooni mis oli sügav, lai ja ilus kuid aeglane ja leina täis samal ajal kui Melkori laul oli vali korduv ja vägivaldne. Eru tõi kuuldavale viimase noodi mis vaigistas kõik jättes Ajastuteta saalid vaikusesse.

Laulude sõda oli läbi ning Melkor jäi häbisse kuid ka väga raevukaks mida ta varjas. Illuvatar lahkus siis Ajastuteta saalides Lõppematusse tühjusesse ja näitas Ainuritele nägemust, et nende laulmine oli loonud ajaliini maailma mida nad saaksid ellu viia, näidates neile uut maad, sealseid olendeid ja isegi ebakõla Melkorit. Ainurid anusid, et see päriseks luua ning Eru vastas neile luues Eä (universum) ja sinna Arda (maa). Enne kui Ainurid sinna sisenevad hoiatab Eru, et kui nad sinna lähevad ei saa nad tagasi tulla enne kui selle maailma nägemus lõppeb osad Ainurid jäid siis Eruga Ajastuteta saalidesse, kuid osa kelle hulgas oli ka Melkor sisenesid maailma, kõige võimsamaid neist hakati kutsuma valariteks ja ülejäänud kutsuti maiariteks.

Valiani aastad

Valarite sisenedes maailma võtsid kõik hinged füüsilise kuju, et sekkuda maailma kujundamises, Melkor kes nendega kaasa tuli käskis Valaritel teda teenida ja lasta tal seda maalima valitseda, kuid nad keeldusid ja valisid oma kuningaks Manwë Melkori venna, raevunult vandus tume valar, et kui ta ei saa maailma valitseda siis ta hoopiski hävitab selle. Valarite abiks olid ka teised Ainurid kel ei olnud nii suurt väge nagu neil, neid kutsuti Maiariteks ja nad teenisid ja abistasid Valareid nii kuidas said, kuid mõned Maiarid teenisid Melkorit kui pöördusid tema poolele Ainulindalë ajal võttes füüsilise kuju mis meenutas leekides ja varjudesse mähituid deemoneid keda kutsuti Balrogideks üks Maiar kes veel Melkorit teenis tahtes tema abil korda luua oli Mairon keda tunti hiljem kui Sauron.

Lahutatud teistes Valarites hakkas Melkor kogu maailma muutma ja hävitama samal ajal kui Valarid üritasid elu kujundada, Viimane Valar kes sisenes oli Tulkas kes maadles Melkoriga ja ta alistas kuid ei hävitanud selle asemel põgenes pimeduse isand kuid kättemaksu himus vandus, et tuleb tagasi.

Lampide ajastu (Arda kevad)

Melkori alistamisega said Valarid maailma rahus kujundada, planeet oli lapik ketas mis seisis nagu laev tohutus ookeanis mida nimetati Ekkaia/Vaiya (Ümbritsev meri) mis moodustas ka välimise atmosfääri kihi, selle all asus Ilmen ülemine atmosfäär kus tähed asusid ja Vista alumine atmosfäär mida planeedi elanikud hingasid kus hõljusid pilved ja lendasid linnud.

Planeet Arda jäeti lapikuks ja selle keskele loodi Suur järv mille keskel oli Valarite kodu saar nimega Almaren, järve ümber ülejäänud kontinendi täitsid nad loodusega kasvatades puit, ja aretades metsikuid loomi. Maailma valgustamiseks sepistas Valarite sepp Aulë kaks lampi Illuin põhja ja Ormal lõunasse.

Melkor tuli tagasi maailma ja tahtis uuesti seda hävitada ehitades kaugele põhja oma esimese kindluse Utumno, sealt alustas ta uut sõda ja hävitas kaks lampi lastes maailmal uuesti pimedusse langeda.

Puude ajastu

Lampide hävinedes purunes Arda kontinent kolmeks Valinor läänes, Keskmaa keskel ja Päikese maa idas neid eraldasid kaks uut merd Belegaer läänes ja Ida meri Idas, Keskmaal lampide purustusega tekkisid nende vundamenditele kaks uut merd Illuini kohas tekkis Helcari meri ja Ormali kohas Ringoli meri, Suur järv mille keskel asuval saarel Valarid elasid kuivas ära ning Almareni ilu hääbus.

Maailma muutumisega tekkisid ka uued mäestikud Keskmaa nurkadesse Raudmäed (Ered engrin) põhjas, Tuulte Mäed idas, Punased mäed (Orocarni) kirdes, Kollased mäed kagus, Hallid mäed edelas ja Sinimäed loodes. Melkori kindlus Utumno asus Raud mägedes ja mägede lääne poolsemas otsas ehitas ta teise kindluse Angband mille kohal seisid kolm vulkaanilist mäe tippu Thangorodrim kus valitses tema usaldavaim teener Sauron.

Kuna Keskmaa oli kattunud pimedusse valgustasid Valarid oma uue kodu Valinori uute valgus allikatega kahe puuga, kuldne puu Laurelin ja hõbedane puu Telperion kuid nende valgus ei jõudnud ida poole ja selle asemel lõi Manwë abikaasa Valarite kuninganna Varda taevasse tähed mis valgustasid natukenegi ülejäänud maailma.

Valinoril lõi iga Valar omale kodu saare eri osas piirates oma ida piire Pelori mägedega, saar ise kandis kahte nime põhja poolsemat ala nimetati Araman ja Lõuna osa Avathar mille kõrgeim punkt on Hyarmentir, saarel olid mitmed kohad kust iga valar oma loomingut aretas.

Maailma kõrgeima mäe Taniquethili tipus asuvas linnas Ilmarin elasid Valarite kuningas Manwë ja kuninganna Varda, Mandose saalides mõisteti kohut hukkunud hingede üle, Lorieni aed koos Lorelinni saarega, Nienna (halastuse ja kurbuse Valar) saalid, Yavanna rohtlad, Oromë metsad, Ezellohari küngas kus kaks puud kasvasid, Valmari linn kus elasid Maiarid ja haldjad, haldjate linn Tirion, Calacirya lõhe ainus läbi käik Pelori mägedes Belegaeri merelt Valinorile, Alqualondë linn ja Tol eressëa saar kus laeva ehitajad elasid ja saare põhja osas asus Formenos kindlus kus elas võimsaim haldja pere.

Valinori lõuna poolsetes mägede pesitses ka neile teadmata tundmatu päritoluga kuri ja õel olevus kes võttis ämbliku kuju ja kandis nime Ungoliant.

Tähtede tekkega ärkasid Eru esimesed lapsed haldjad Helcari mere ida rannikul Cuivienenis kes olid erilised kuna neile oli antud surematuse kink, kuid olid seotud maailmaga ja võisid selle vananemisega hääbuda, kuid haldjaid said ka tava viisi lahingus hukkuda ning nende hinged läksid siis Mandose saalidesse kus nad ootasid oma kohtu mõistmist oma tegude eest mis nad elu jooksul olid teinud.

Eru selja taga lõi Valar Aulë kolmanda rassi päkapikud, kuid kuna nad ei tulnud Eru mõttest puudus neil vaba mõte Illuvatar sai teada sellest ning Aulë oli valmis oma loomingut hävitama, kuid Eru peatas ta kinkides neile vaba mõtteviisi, kuid käskis nad magama panna, et tema esimesed lapsed haldjad esmalt ärkaksid. Päkapikkude tekkega hakkas Valar Yavanna kartma, et Eru lapsed eriti päkapikud võivad tema töö hävitada ja selle tõttu Aulë ja Yavanna koos lõid elavad puud Entid kes jäid metsade karjusteks

Melkor avastas haldjad ja hakkas neid kinni püüdma piinates ja muutes nad esimesteks orkideks, Melkor ei suutnud elu luua kuid ta sai rikkuda ja muuta eksisteerivat elu, Valarid saatsid Oromë, et ta aitaks neil haldjad Keskmaa lääne kaldale juhatada, mõned aga jäid itta ja asustasid oma elu Helcari mere juures neid tunti kui Avari.

Eldari reisil läände lõhenes grupp veel kolmeks keda juhtisid kolm liidrit Ingwë juhtis Vanyari haldjaid, Finwë juhtis Noldori haldjaid ja Elwë juhtis Teleri haldjaid. Reisil kuulis Elwë Maiar Meliani kes lahkus Valinorilt, et Keskmaa metsasid avastada, Meliani laul oli nii lummav, et kui kaks üksteist nägid ja nad kokku puutusid langes loits nende peale mis tarretas nad ühte paika pikkadeks aastateks. Telerid purunesid kolmeks osaks Falmari haldjad kes läksid Valinorile, Sindari haldjad kes jäid Sinimägedest läände ja Nandori haldjad kes jäid Sinimägedest itta, Valar Ulmo liigutas Tol eressëa saare Keskmaale ja nagu parvega toodi haldjad ohutusse paika.

Melkori teod ei jäänud karistamata ning Valarid astusid tema vastu sõtta alustades Sõda haldjate pärast selle käigus hävitati Utumno ja Melkor võeti kinni Lääne kindlus Angband jäi püsima ning Sauron, Balrogid ja orkid peitsid end seal oodates oma isanda tagasi tulekut. Sõja lõpus purunes Arda uuesti, pinnas Ringoli mere ümber hakkas vajuma ning selle veed ühinesid edelas Belegaeri merega ning kirdes Ida merega Ringoli meri nimetati ümber Sisemine meri, saar mis jäi lõunasse sai nimetuse Tume maa ning selle viljatu pinnase ja kauguse tõttu jäi see asustamata. Kollased ja Tuulte mäed hävinesid või siis kahanesid suurelt jättes väga vähe märke, et nad üldsegi eksisteerisid.

Melkor ei veetnud kaua Valarite vangis kasutades oma kavalust suutis ta veenda Manwët, et ta on muutunud ja ta lasti vabaks kuigi Aulë ja Tulkas teda ei usaldanud.

Arda kõige oskuslikum haldja sepp Fëanor Noldori haldjate kuninga Finwë poeg sepistas kahe puu valgusega kolm kalliskivi Silmarillid vägi ja ilu mis neis on oli nii ilus, et isegi nende looja ei suutnud teist sama sugust enam luua, Melkor valetas talle, et ta noorem poolvend Fingolfin üritas tema asemel troonile saada ja selle tõttu ähvardas avalikult Fënor teda ja pagendas ta põhja kus ta ehitas Formenose kindluse, nende isa Finwë läks temaga kaasa kuid kui nad said teada, et Melkor oli neid kõiki petnud ja neile valetanud leppisid nad ära. Lõuna mägedes avastas Melkor Ungoliantiga ja sepistas temaga liidu lubades talle kogu valguse mis maad valgustas, et olendi lõppematud nälga täita, Ungoliant oli nõus ning Melkor juhatas ta Valinori puude juurde kasutades oma tumedat oda lõi ta puusse haava ja Ungoliant imes sealsed mahlad endasse hävitades kaks puud kasvades tohutusse suurusesse, janusena jõi ta ka Lorieni tiigi tühjaks.

Melkori kättemaks polnud veel lõplik kuna ta tahtis ka kalleid Silmarilli juveele ta läks koos ämblikuga Formenosesse tappes Finwë ja varastades silmarillid, selle kuriteo tagajärjel nimetati Melkor ümber Morgothiks (tume vaenlane) Morgooth ja Ungoliant põgenesid põhja avastades jäise maa silla Helcaraxë mis oli ainus kindel pinnas kahe kontinendi vahel Angbandi lähedal nõudis Ungoliant silmarille endale, kuid Melkor keeldus, raevunult hakkas ämblik oma võrke pimeduse isanda ümber mässima ning olendi suurus oli isegi tema jaoks liig kuid tema karjeid kuulsid Balrogid kes jooksid oma isandale appi kasutades oma leegi piitsasid, et Ungoliant eemale peletada kes pages lõunasse ja sigitas oma lapsi ämblikke kellest üks nimetatud on Shelob, Ungoliant ise aga õgis suures näljas iseennast ja hukkus.

Raevunult lõi Fëanor armee vandused "Fëanori vande" et ta saab silmarillid tagasi ükskõik mis hinnaga, marssides Alqualondë sadamasse nõudsid na Teleri haldjatelt laevu, et Keskmaale seilata kuid ei saanud neid, selle tõttu hukkasid Fëanor ja tema kõige lojaalsemad haldjad oma sugu seltsi luues esimese "Sugu tapluse" tegu karistas ja needis tema pere ja neid ei lubatud enam eales Valinorile tagasi, kuid nad said laevad ja seilasid Keskmaale samal ajal suundus Fëanori sugulane Fingolfin teise armeega põhjast, et jõuda Keskmaale, kuid teekond oli pikk ja paljud haldjad hukkusid arktilises külmas.

Keskmaal alustas Morgoth esimest Beleriandi sõda rünnates oma kahe usaldava liidriga Gothmog balrogide isand ja Sauron, et vallutada uuesti Keskmaa, neile hakkasid vastu Doriathi haldjad keda juhtisid Melian ja Elwë nüüd tuntud kui Thingol kellelt loits oli lahkunud ja armusid esimesest pilgust ning lõid oma Sindarini haldjatega Doriathi kuningriigi, haldjaid aitasid ka päkapikud kes elasid Sinimägedes Nogrodi ja Belegosti linnades, kuid võit oli väga kallis ja paljud haldjad ja päkapikud pagesid Morgothi eest, Doriathi riigile paigalda Melian katte loitsi mis peitis nende riigi ja linna välis pilkude eest, ülejäänud haldjad taganesid koos Cirdaniga Falase sadamasse ja jäid piiramisse.

Falasest põhja pool Lamothis maabusid Fëanor ja ta sõjavägi ning marsissid Morgothi suunas, orkid kes piirasid Falast likusid põhja ja toimus Dagor-nuin-Giliathi lahing mille käigus sattus Fëanor hoogu ja juhtis rünnakut otse Angbandi suunas, kuid teda piirasid Balrogid sisse ja haavasid teda surmaval Fëanori poijad ruttasid appi ja ajasid nad eemale kui nende isa oli liiga haavatud ja pärast kolm korda Angbandi needmist põles ta keha tema tulise hinge tõttu tuhaks. vanim poeg Maedros jätkas oma isa vande täitmist ja võttis juhtimise üle koos Fingolfiniga kes saabus Keskmaale loode kaudu.

Kahe puu hukkumisega ja esimese Beleriandi sõjaga lõppes Puude ajastu, kuid Valarid kasutasid puu õit ja vilja, et luua päike ja kuu äratades viimased Eru lapsed inimesed.

Esimene ajastu

Päikese ja kuu tõusuga ärkasid inimesed idas Hildorienis kes nagu haldjadki avastasid maailma nende ümber, kuid täpselt nagu haldjatega sattusid ka nemad Morgothi tähelepanu alla ning ta läks ise itta veenates mitmeid inimesi enda teenistusse. Inimesed kes keeldusid Morgothist migreerusid läände ja jagunesid kaheks grupiks üks grupp kes jäi ida tasandikele ja lõuna kõrbetesse saades Haradrimide ja Idalaste esivanemateks ning teine grupp Edainid kes liikusid läände.

Noldori haldjad Läänes kannatasid kaotuses pärast oma kuningas Fëanori surma ning ootasid uut juhti kaks kanditaati said valida trooni esimene oli Fëanori vanim poeg Maedros ja teine Fingolfin kes saabus Kesk-maale oma armeega, kuid leidis haldja kuninga purustatud armee. Maedros püüti Morgothi vägede poolt kinni ja küsitleti nende plaanide ja asukoha kohta kuid Maedros keeldus ja karistuseks aheldas Morgoth ta randmete pidi Thangorthimi mäe otsa kus ta kannatas aastaid kuni Fingon Fingolfini vanim poeg ta päästis. Sellest ajast saati tunnistas Maedros, et Noldori haldjate kunigaks sobib kõige paremini Fingolfin.

Maedrose vennad ei olnud sellega väga nõus kuid neid hoidis tagasi Fëanori vanne tagasi saada kõik silmarillid.

Fingolfin pärast kroonimist lõi Beleriandi mitmeid haldja riike asutades enda oma Loodesse Hithlumis, tema teine poeg Turgon valitses lordina Nevrasti läänes ja Beleriandi kesk punkt Dorthonioni valitsesid Angrod ja Aegnor.

Fëanori lapsed asustasid oma valitsus alad Beleriandi ida osas Maedros valtses Himringut, Maglor valitse kalju lõhet mis sai tema nime Maglori lõhe, Celegorm ja Curufin valitsesid jõgede vahelist orgu Himladi, Carathir valitses Thargelinoni väljasid ja Amrod ning Amras juhtisid Estoladi.

60. aastal EA olid Morgothi armeed valmis ja ta saatis nad Beleriandi vallutama alustades Dagor Aglareb (Hiilgav lahing) kus ta jagas oma armeed kolmeks rünnates Fëanori poegi idas, Angrodi ja Aegnori Dothonionis ja Fingolfini haldjaid läänes, rünnakud aga põrusid ning orkid sunniti taganema, kuid Maedrose ja Fingolfini haldjad järgnesid neile sundides Morgothi armeed tagasi Angbandi ja piirates kindluse sisse alustade Angbandi piiramist (60 EA – 455 EA).

Piiramis aastatel arenesid haldjate riigid, Finrod liikus lõunasse ehitades päikapikude abiga Nargothroni ja Turgonile saatis Valar Ulmo nägemuse Tumladeni väljast, Turgon juhatas oma rahva sinna ja asustas Gondolini linna.

150. aastal EA saatis Morgoth orki väed üle mägede Hirlumi ründama, kuid nad hävitati kergelt Fingon väesalga poolt, avastades et tema orkidest polnud väga kasu sõjas aretas Morgoth salaja piiramis rõngas uued olendid Lohed tuld purkavad maod keda saaks massi hävitus relvana kasutada, esimene lohe kes maal kõndis oli Glaurung Lohede isa, kuid nende soomused mis pidid vastupidavad olema olid nõrgad noores eas ning Glaurung väljus Angbandist 260. aastal EA ilma oma isanda loata, olles veel noor ja haavatav. Angbandi übritsevatel Ard-Galeni väljadel alustas Glaurung suur hävitus tööd kuid Haldja vibu laskjad sundisid ta tagasi, Morgoth ei olnud rahul sellega kuid ei vihastanud tema peale vaid sai tõestust, et lohed saavad kunagi võimsaks relvaks.

Inimesed saabusid üle sinimägede Beleriandi ja jagunesid seal kolmeks kojaks Bëori koda kes lõid oma kodu Finrodi abiga Estoladi kuid liikusid põhja poole Ladros mis oli Dorthonioni ida osa, Halethi koda asusid elama Thingoli loal Doriathi lääne serva Brethili metsa kus nad elasid eralduses ning Marchi hiljem tuntud kui Hadori koda kes asusid elama Dor-lominis mis oli Hitlumi osa ning nad allusid Fingolfini käsu alla. Inimeste ja haldjate vahel hakkas ka arenema suur sõprus ja teadmiste jagamine.

Kõik haldjad ei sõbrunenud inimestega ning üks neist oli Eöl kes asus see tõttu elama Nan elmothi metsa kus puud kasvasid nii suureks, et valgus paa pinnale ei jõudnud, Eöl sepistas ka tumeda metalilisest meteoriidist kaks mõõka nimetades need Anglachel ja Anguirel soovides jääda oma metsa juhiks kinkis Eöl Anglacheli Thingolil kes nõustus selle kingiga. Olenevalt oma vihast osade haldjate suhtes armus ta Aradheli Fingolfini tütresse kelle peale ta alguses pani loitsi, et ta tema metsast ei põgeneks, kuid hiljem mõlemad armusid ja said koos poja Maeglin kellest sai sama osav sepp nagu tema isa ja reisisid tihti koos päkapiku riiki Nogrod ja Belegost kus neid võeti alati soojalt vastu, kuid Aradhel ja Maeglin ei jumaldanud pimedust mis metsas oli nii, et lahkusid ja jõudsid Gondolini kus Turgon neid avasüli vastu võttis. Eöl järgnes neile ja käskil neil tagasi tulla kuid nad keeldusid, Turgon kutsus Eöli nende juurde elama, kuid ta keeldus neile allumast ja raevust heitis oda oma poja suunas kui Aradhel tulli ette ja hukkus selle läbi. Karistuseks oma teo eest lasi Turgon Eöli kaljult alla visata.

455. aastal EA oli Morgothi vägi valmis ja ta lasi Thagorodrimi mägedel tuld purskama hakata mis hävitas piirava haldja väesalgad algas Dagor Bragollach (Ootamatu leegi lahing) 455-456 EA Glaurun kes oli nüüdseks täiskasvanud juhtis orkide, trollide ja balrogide armeed noldori haldjate ja edaini inimeste vastu tappes Dorthonionis Angrodi ja Aegnori ja vallutades oru nimetades selle ümber Taur-nu-Fuin. Idas said Fëanori pojad kannatada ja nad kaotasid Lothlanni ja Maglori lähe, kuid suutis koos Maedrosega Himringut kaitsta, Thargelioni väljad vallutati ning selle sundides Carathiri lõunasse põgenema.

Raevunult oma liitlaste ja sugu kannatuste pärast ratsutas Fingolfin Angbandi väravate ette ja kutsus Morgothi duellile, Fingolfin küll langes kuid suutis haavata Morgothi haavavalt mis sundis teda lompama kogu ülejäänud elu. Fingonist sai uus Noldori haldjate kuningas. Sauron sammuti tuli Angbandist välja ja vallutas läänes Sirioni jõel Orodrethi ja Finrodi väesalga rünnaku käigus tulid neile appi Bëori koja inimesed keda juhtis Barahir nende abiga õnnestus haldjatel põgeneda Nargothroni poole, tänu täheks nende abi eest kinkis Finrod Barahirile sõrmuse mis sai nime Barahiri sõrmus ja see läks inimeste kuningate liinis Aragonini välja komanda ajastu lõpus.

Barahiri rahvas elas Ladroses, kuid see vallutati Morgothi poolt ja Barahir hukkus andes sõrmuse oma pojale Berenile, kes rändas Doriathi ja kohtus Luthien Tinuvieliga Thingoli ja Meliani tütrega, Beren armus temasse olles lummatud tema ilust ning Luthien tunnistas talle sama, kuid kui printsess Berenit oma vanematele tutvustas siis Thingol keeldus oma tütart niisama ära andma eriti veel surelikule mehele, kuid kuningas lasi Berenil end tõestada kui ta toob ühe silmarillides Morgothi raud kroonilt, Melian hoiatas küll teda, et see toob Fëanori pojad neid ründama vande tõttu mis nad andsid, kuid Beren nõustus kui haldja kuningad oma tütreid kalliskivide eest annavad naiseks.

Beren rändas Nargothroni kohtudes kuningas Finrodiga kes tundis ta ära ja liitus koos paari lojaalse sõduriga tema ülesandel Angbandi, oma teekonnal läbisid nad Sirioni jõel kus nad jõutsid Minas tirithi saarele mille oli varem vallutanud Sauron ja nimetas selle ümber Tol-in.Gaurhoth (Libahuntide saar) aretades seal oma tahte järgi libahunte ja Vampiir nahkiiri, tema käsilased olid Draugluin libahuntide isa ja Thuringwethil salajase varju naine kes võttis nahkhiire kuju ja oli sõnumi tooja

Sauron märkas nende tulekut ja võttis nad kinni võideldes laulude lahingus Finrodiga, kuid Finrod kaotas ja nad vangistati, ükshaaval libahundid kes Sauron ja Morgot aretasid hakkasid neid ükshaaval maha murdma kuni ainult Finrod ja Beren jäid alles, kui hunt nende poole tuli kogus haldjas kokku kogu oma väe ja purustas oma ahelad tappis elaja oma enda elu eest.

Luthien kes tundis, et tema armsam on hädas läks talle appi kohtudes Huaniga Valinori hundikoeraga ja koos nad läksid Tol-in-Gaurhothi sillal kohtusid nad Draugluiniga ja tema huntidega kes temaga võitlesid kuid Huan murdis nad kõik maha, oma haavades sammus Draugluin Sauronijalge ette ja hukkus seal ning ta võttis võitluse oma kätesse. Sauron tuli ise Huaniga võitlema võttes erinevaid kujusid libahundist sai madu ja siis nahkhiir ja oma tava kuju, Huan oli aga temast võimsam ja alistas ta Luthien andis talle armu ja lasi tal minna Sauron muutus nahkhiireks ja põgenes kuid häbistatuna ei läinud ta Angbandi vaid Taur-nu-Fuini ja pesitses seal ajastu lõpuni.

Luthien ja Beren matsid Finrodi ja oma väega tiris Luthien kindluse maha, et kurjus seal pesitseda ei saaks ning jätkasid oma teekonda, Angbandi jõudes hiilisid nad troonisaali ning Luthieni lausus loitsu mis pani Morgothi magama Beren sai ühe silmarili kätte kuid tahtis ühte veel kuid ta mõõga tera murdus ja haavas Morgothi põske äratdes ta, kaks põgenesid, kuid väravates kohtusid nad Carcharothiga kõige suurema libahundiga kes maal kõndinud ning Beren üritas teda Silmariliga peletada kuid olend hammustas tal käes koos kalliskiviga otsas ja põgens metsa kuna kivi põles ta sees.

Kotkad kes said Huanilt tead, et tema sõbrad on hädas lendasid neile appi ja lendasid tagasi Doriathi, Thingol kes märkas tema vaprust lasi tal tema tütrega abielluda ja alustati kütti Carcarothi peale kuid võitluses kaotasid Huan ja Beren oma elu kuid mitte ennem kui üks sõduritest lõikas silmarilli ta kõhust ja pani selle Bereni kätte lastes tal täita oma ülesande. Bereni hing sattus Mandose saalidesse kuid keeldus sealt edasi minema iga inimeste ülimasse saatusesse, Luthien kes ei suutnud ilma temata edasi elada võttis endalt elu ja ta hing läks ka Mandose saalidesse ja laulis kõige ilusamat laulu mis liigutas nii Mandost kui ka Manwë kes pidasid nõu Eruga ja nad lubasid mõlemal ellu naasta ning andsid Luthienile valiku kas jätkata sureliku haldjana või elada surelikuna. Beren ja Luthien elasid Tol Galenis kus nad said poja Dior nende lugu on jätkatud tuhandete aastate kaugusesse näitamaks, et armastus on nii tugev ja isegi pimeduse isand Morgoth ei suutnud seda lõhestada.

478. aastal EA kogus Maedros kokku haldjad Hitlumist ja Himringust, inimesed kolmest kojast koos idalastega kes saabusid neile appi oma kahe liidri Ulfang ning Bor ja päkapikud Nogrodist ja Belegostist alustades Nirnaeth Arnoetiad Fëanori poijad ja inimesed ründasid idast kuni Fingoni haldjad tulevad läänest Morgothi spioonid aga avastasid nende plaani ja ta saatis orkid, trollid, balrogid ja lohed ida armee hävitama kuni väiksem orki armee pidi läänes Fingoni tagasi hoidma, kuid Turgoni Gondolini armee tuli appi ja orkid sunniti taganema, lootes kiiret võitu ründasid Fingoni armee ja lükkasid orkid Angbandini tagasi kuid seal lasi Morgoth valla oma reserv väe ja nad sunniti taganema kuid neid jälitati ja Fingon hukkus lahingus võideldes Gothmogiga. Hadori koja liidrid Huor ja Hurin hoidsid orke eemale kuni Turgon ja Gondolini haldjad põgenesid Huor langes kuid Hurin püüti kinni. Idas lagunes Maedrose liit kui Ulfangi idalased kes liitusid reetsid neid ja Morgoth kinkis neile Hithlumi kus nad vallutasid kogu maa kuid neile teadmata meelitas tume isand nad sinna et neid kinni hoida.

Hurin kes langes Morgothi vangi küsitleti mitu korda Gondolini asukohta kuid mees keeldus sellest rääkimast selle tõttu pani Morgoth needuse talle ja kogu ta perele peale, et ebaõnn neid ainult jälitaks kuni tema surnud venna Huori sugu jätkus edukalt läbi Tuori tema lapse Eärendili kelle lapsed olid Elrond ja Elros.

Hurini naine Morwen elas Hitlumis kus elas nüüd idalased ja nende lapsed olid poeg Turin turambar, Urwen kes suri noore tüdrukuna haigusesse mille saatis Morgoth üle maa ja Niënor noorim tütar, Turin saadeti Doriathi kus ta oleks kaitstud ja teda kasvatas Thingol ja 17 aastaselt palus, et ta saaks kuninga sõdurina teenida, kuid kuninga nõuandja Saeros ei olnud temaga ühel nõul nii, et ründas teda metsas kuid hukkus võitluses, Turin kes ei saanud nüüd tagasi minna lahkus Doriathist saades ausate lindpriide juhiks kes segasid ja ründasid Morgothi vägesid kui said, nendega ühines Doriathist Beleg kes tõi talle Anglaceli musta mõõga kingitusena Thingolilt. Ebaõnn aga järgnes ja nende grupp jäi orki varitsusse ning tappis Belegi olles ise segaduses ja raevus, kuid oma uue sõbra Gwindoriga läks ta Nargothondi kus ta end kogus ja sepistas oma mõõga uuesti üles nimetadesselle Gurthangiks.

Nargothrondi kuningas Orodreth nägi temas head nõu andjat ja tema nõul ehitati Nargotrondi väravate ette sild Narogi jõe kohal kuid silla avalik koht oli hoopis needus kui Morgoth neid ründas alustades Tumhaladi lahingut 495. aastal. Glaurungi abiga hukkus Orodreth ja linn rüüstati tühjaks ja põletati, lahingu käigus kasutas Glaurung oma mao silmi ja pani hüpnootilise loitsu Turinile peale, veendes et ta ema ja noorem õdevajavad tema abi mis oli vale sest nad olid ammu põgenenud ja elasid Doriathis.

Avastades, et teda on pettunud ja et Hitlumis polnud tal midagi tappis ta raevunult idalaste pealiku Brodda mis raevustas idalasi ja raskendas Hadori koja inimeste elu veelgi. Turin rändas kagu poole otsides Glaurungi, Brethili metsas leidis ta naisekes nuttis kurbusest olles kaotanud kõik mälestused oma minevikust, kuid kaks armusid ning nimetasid ta Ninieliks ja abiellusid lastes Turinil kes tõi oma rahvale ja ümbritsevatele isikutele valu tunda lõpuks rõõmu. Kuid see kadus kui nad Glaurungiga võitlesid ja ta olendit see kord surmavalt haavas, kuid lohe lausus loitsu mis uimastas Turini ning oma viimase hinge tõmbega eemaldas loitsu Ninielilt kaotades ta amneesia ja paljastades talle, et ta päris nimi on Niënor ja ta oli abiellunud oma enda vennaga ning ootas temalt last, teades mis oli juhtunud võttis ta endalt elu hüpates raviini.

Kui Turin ärkas palus ta oma rahva liidrilt Brandirilt mis juhtus ja ta rääkis mis oli paljastatud raevudes ja mitte uskudes tappis Turin ta ja kui ta Doriathi sõber Mablung kinnitas, et see oli tõsi ei suutnud enam ta sellega elada ja langes oma enda mõõga otsa.

Hurin oli kaotanud nüüd kõik oma lapsed ja Morgoth lasi ta vabaks, mees uitas mööda Beleriandi kohtudes Thingoliga ja selgitas kuidas ta ei suutnud oma peret kaitsta Melian kasutas oma võimed, et mehe pea selgeks teha ja ta sai aru kuidas tema teod olid pimeduse isandat teeninud, enne lahkumist, et oma allesjäänud pereliikmed üles otsida andis ta Thingolile kalli kaelakee nauglamiri ja lahkus, kuni ta lõpuks leidis oma naise Morweni kes leinas oma laste kaotust nende haudadel ja pärast seletust, et mis nende perega oli juhtunud ta suri ja maeti oma laste kõrvale, Hurin kes ei suutnud enam elada Morgothi needusega mis teda ja ta peret piinas hüppas ise ookeani ja uppus.

Thingol lasi Nogrodi päkapikkudel ühendada nauglamiri Berenilt toodud silmariliga ja sellest sai imekaunis ehe, kuid päkapikud tahtsid tööd endale tasuna kuid kuningas keeldus ja selle tõttu tapsid nad Thingoli, Melian kelle süda oli murtud lahkus Keskmaalt jättes oma riigi kaitseta. Doriathi haldjad kes olid raevus oma kuninga surma pärast jahtisid põgenevaid päkapikke ja ainult kaks neist jõudsid tagasi Nogrodi, rääkides kuidas haldjad konflikti alustasid saatsid päkapikud oma armee Doriathi hävitades kuningriigi ja võttes ehte endale. Päkapikkude võit oli lühike kui Beren kes elas Beleriandi kagu osas kuulis Doriathi langusest ning juhtis väesalga, et nad hävitada, rünnak oli edukas ja kaelakee saadi tagasi mida kandis Luthien surmani kes andis siis selle nende pojale Diorile.

506. aastal EA kui Diorist sai Doriathi kuningas pärast selle tagasi võtmist nõudsid Fëanori pojad, et ta neile kalea kee annaksid kuna see omas nende is juveeli, Dior ei vastanud neile ja see tõttu ründasid nad Doriathi korraldades Teise sugu tapluse, Dior ja tema naine Nimleth hukkusid ja nende pojad Elurin ja Elured jäeti metsa surema. Lahingu käigus hukkusid ka kolm Fëanori poega Curufin, Caranthir ja Celegorm ning nad ebaõnnestusid oma üles ande täitmisel sest Diori tütar Elwing oli kalliskiviga lõunasse Sirioni suudmesse põgenenud.

Gondolin oli viimane haldjate riik mis seisis Morgothi vastu, kuid selle salajane peidupaik mägedes tegi selle leidmise võimatuks, Gondolini kahe vahisalga kaptenid Maeglin Eöli poeg ja Tuor Huori poeg kes oli Hurini vend. Tüli tekkis kahe kapteni vahel kui Tuor abiellus Gondolini kuninga Turgoni tütre Idriliga ja raevust lahkus Maeglin linnast teades, et see on reeglite vastu, Morgothi orkid püüdsid ta kinni ja tõid ta oma isanda juurde ning vihastatuna paljastas ta Gondolini asukoha. Teades, et toorest jõust ei piisa, et linna vallutada käskis Morgoth oma orki spioonidel lahkuda jättes tunde nagu ta kavatsused olid mujal ning vahimehed tähistasid pidustustel jättes linna valveta.

510. aastal EA Morgothi väed ründasid linna, selle kaitsjad ei andnud nii lihtsalt alla ja võitlesid parema lõpuni, Ecthelion kes tappis Gothmogi balrogide isanda oma enda elu eest ja Tuor võitles Maegliniga ja lükkas ta samalt künkalt alla kus ta isa Eöl oli varem hukatud, Turgon käskis Tuoril linnast põgened oma naise ja poja Eärendil koos ellujäänutega Sirioni suudmesse kuni tema ohverdas oma elu, et vaenlast tagasi hoida, balrog aga jälitas neid ning Tuori sõber Glorfindel ohverdas end, et deemon koos temaga kaljult alla kukuks.

Gondolini langusega kadus viimane haldjate riik ja ainus koht mis suutis Morgothi eemal hoida, Sirioni suudmes võttis juhtimise üle Eärendil kes abiellus Elwingiga ja said kaks poega nimetades nad Elrond ja Elros, 538. aastal EA ründasid allesjäänud Fëanori pojad, et oma isa kalliskivi tagasi saada luues Kolmanda sugu tapluse, kuid taaskord põrusid ning Amrod ja Amra hukkusid lahingus, Elrond ja Elros kasvatas üles Maglor. Lähedal asuaval saarel Balaril kus elasid noldori haldjate Gil-galad ja Cirdan saatsid laevu, et neid aidata, kuid jäid hiljaks.

Kaotades kõik mis tal oli hüppas Elwing ookeani, kuid Ulmo muutis ta linnuks kes kandis silmarilli, nauglamir läks kaotsi, kuid silmaril jäi terveks, ta otsis üles oma abikaasa Eärendili oma laeval Vingilot ja kasutas kalliskivi valgust, et valgustada teed Valinorile kus ta anus Valarite abi, et Morgoth peatada, Silmaril aga lendas taevasse.

Manwë oli liigutadud tema vaprusest ja kutsus kokku Valarid, Maiarid, Vanyari haldjad ja Noldori haldjad kes ei lahkunud koos Fingolfini ja Fëanoriga, Teleri haldjad andsid neile laevad, et seilata Keskmaale kuid jäid ise maha kuna ei sallinud Fëanori noldoreid Esimese sugutapluse pärast, Keskmaale jõudes algas uus sõda Wrathi sõda.

545-587. aastal EA sõdisid Valarid ja nende liitlased Morgothi vastu lükates ta tagasi Angbandi, viimasest meeleheitest vabastas ta uued loomingud ja õudused tiivulised lohed kelle juhiks oli maailma kõige suurim lohe Ancalagon tume. Tiib lohed hävitasid peaaegu kõik Valarite väed kuni Eärendil saabus oma lendava laevaga ja kotkastega keda juhtis Thorondor ning Ancalagon hukkus lahingus ja kukkus Thangorodrimi kolme vulkaanilistesse tornidesse purustades need.

Ancalagoni langusega oli Morgoth alistatud, Angband purustatud ning selle olendid pagenesid itta ja Morgoth viidi tagasi Valinorile kus tal võeti pea maha ja pagendati ta kehatu hing Lõppematusse tühjusesse.

Maedros ja Maglor ainsad Fëanori pojad kes olid veel elus said teada, et silmarillid Morgothi kroonilt hoidis maiar Eönwë ning nad hiilisid tema laagrisse tapsid valvurid ja võtsid need tagasi täites oma isa vande, kuid nad piirati sisse aga Eönwë kes ei tahtnud rohkem verd silmarillide pärast valada lasi neil minna, kalliskivid aga põlesid nende kätes tekitades valu mitte rahu, teades et nende nimel on väga palju valu ja kannatusi tehtud hüppas Maedros kalliskiviga vulkaanin ja Maglor kes jäi viimaseks oma pere liinis viskas enda oma ookeani ja uitas mööda Keskmaad lauldes endale kurbust.

Keskmaa kontinent muutus ja Beleriand uppus mere alla ainult mõned maad Beleriandi ida osast jäid alles ja neist sai Lindon mida hakkas valitsema Gil-galad, ja kolm saart kõige lähim on Himringu saar kus Maedrose kants asus sealt Läände asus, Tol fuin misoli osa Dorthonioni/Taur-nu-fuin lõuna poolsem mäestik ja kodu Ungolianti äblikutele kustosad põgenesid läände nende seas Shelob ja kõige kaugem saar on Tol Morwen kuhu on maetud Turin Turambar tema õde Niënor ja nende ema Morwen.

Helcaraxë jäine liustik varises kokku ja maasild mis ühendas Keskmaad Valinoriga hävines, Belegaeri merest kerkis ka saar Numenor mille Valarid kinkisid edaini inimestele tänutäheks, et nad võitlesid Morgothi vastu ja kuna nende kodu Beleriandis hävines.

Morgothi kaotusega põgenes Sauron itta leides mägede piiratud vulkaanilise koha mille ta nimetas Mordor.

Morgothi kadumisega lõppes Keskmaa Esimene ajastu ja algas Teine ajastu.

Teine ajastu

Morgothi alistumisega lõppes Juveelide sõda (1497 PA – 587 EA) ja Esimene ajastu, kuid pimeduse isanda langus laastas maagilise Beleriandi tugevalt ja selle tõttu otsustasid Valarid kontinendi uputada.

Beleriandi uppumisega hävinesid varemetes kuningriigid Doriath ja Gondolin, Morgothi kindlused sammuti uputati, et hävitada iga mälestus pimeduse isanda tegudest. Angband mis asus läänes uppus koos Beleriandiga, kuid Utumno mis asus ida pool uputati koos ümpritseva maa pinnaga tekitades suure lahe mis sai nimetuseks Forocheli Jäälaht.

Valarite otsusel ei hävinenud kogu Beleriand osa sellest jäi alles, kuid väga vähe. Kõige suurem maa mass mis alles jäi oli Ida Beleriand mis oli tuntud oma seitsme jõe poolest, kuid kontinendi uppumisega kuivasid need ära. Esimesel ajastul oli Ida Beleriand jagatud kaheks, Thargelion oli põhja poolsem osa ja Ossiriand oli lõuna poolsem osa, need nimed muudeti ära. Thargelion oli Forlindon ja Ossiriand oli Harlindon.

Kaks maa ala olid, aga eraldatud kui Beleriandi uppumisega tekkis lõhe mis läbistas ka Sinimäed tekitades Lhuni lahe.

Beleriandist jäid alles ka mälestuseks rasside ohverduste eest ning nende kõrguse pärast mitmed saared. Kõige lähim neist oli Tol Himling (Himlingi saar) mida tunti varem kui Himring ja kus asus Maedrose kindlus.

Kõige suurem saar mis jäi alles oma kõrguse poolest oli Tol Fuin (Tume Saar) mis oli varem Dorthonion koos lõuna poolsete mäestikuga Ered Gorgoroth, kuid Sauroni saabumisega rikkus ta maa ära ja see nimetati Taur-nu-Fuin. Sealsetes mägedes elasid Ungolianti lapsed sealhulgas ka Shelob kes põgenes enne Wrathy sõda lõunasse, Taur-nu-Fuin ja Ered Gorgorothi mäestikud jäid Beleriandi uppudes alles oma kõrguste poolest.

Kõige väiksem ja kõige kaugem saar oli Tol Morwen (Morweni saar) kus asus Rõõmutu kivi ja selle ümber olid Morwen Eledhweni ja Turin Turambari hauad.

Helcaraxë jäine liustik sammuti varises kokku, et ükski Kesk-maa elanik ei saaks enam Valinorile astuda.

Morgothi alistumisega kaotasid ka tema teenrid tahte võidelda ja nad kõik põgenesid maailma erinevatesse kohtadesse, orkid ja trollid põgenesid mägedesse, libahundid ja vampiir nahkhiired peitsid end metsades sigides vähem võimsate olenditega arendades vargid ja hiid nahkhiired. Mitmed lohed ja balrogid kes ei langenud Angbandi lahingus põgenesid põhja tundratesse ja balrogid maailma sügavamatesse koobastesse, kuigi balrogide täpset arvu pole teada siis üks neist oli põgenenud väga kaugele ida poole Udumägede alla ja jäänud unne Khazad-Dumi varjus.

Sauronile kes oli ainus alles jäänud võimsaim Morgothi leitnant kutsuti Valarite poolt kohtu ette, kuid ta keeldus ja põgenes itta.

Beleriandi uppumisega kaotasid ka mitmed rahvad oma kodu, Haldjatele pakkusid Valarid tagasi tulekut Valinorile millele paljud vastasid, kuid mitmed neist jäid Kesk-maale Noldori haldjad asutasid oma uue kuningriigi Lindoni Kuningriigi alles jäänud Beleriandile, aga kuna paljud nende legendaarsed juhid hukkusid Morgothi vastu sõdides siis valiti noldori Kesk-maa haldjate neljandaks kuningaks Gil-Galad, Orodrethi poeg ja Angrodi lapselaps.

Mitte kõik noldorid ei jäänud Lindonisse mõned reisisid ida poole üle Udumägede kohtudes oma hõimlastega Rohelaane metsas, need haldjad olid Teleri järeltulijad, grupp kes ei suundunud suurel rändel läände ja jäid ida maadele elama.

Teleri haldjad jagunesid kolmeks gruppiks, Falmar kes Morgothi rünnakute tõttu rändasid Valinorile, Sindar kes jäid Sinimägedest läände ja sekkusid Juveelide sõjas väga harva Noldoritega ja Nandor kes elasid Udumägedest ida pool Rohelaane metsas, kuid sajandite möödudes jagunesid ka Nandorid kaheks grupiks Silvani haldjad elasid Rohelaanes ja Lorieni metsas ning Laiquendi haldjad kes rändasid koos Sindari haldjatega Sinimägedest läände, kuid jäid väga salastatud ja primitiivseks rahvaks.

Mitmed noldori haldjad Lindonis kohtusid oma Teleri suguseltsiga ning sõprus arenes Valarite õpingutes haritud ja treenitud noldorite ja ise õppinud Nandorite vahel. Finarfini tütar Galadriel ja tema abikaasa Celeborn ja nende tütar Celebrian kes sündis. aastal 300 TA asustasid 750. aastal TA Eregioni kuningriigi Udumägede lääne serva alustades uut sõprust Khazad-dumi päkapikkudega, Oropher kes rändas Rohelaande sai väga hästi läbi Silvani haldjatega ja ta krooniti nende kuningaks luues Rohelaase haldja kuningriigi, Amdir kes rändas Lorieni metsa krooniti Lothlorieni kuningriigi kuningaks, kuid Amndir polnud ainus kes Lorieni metsadesse elama asus.

1350. aastal TA sai Eregioni kuningaks viimane Fëanori järeltulija Celebrimbor kes suutis luua väga head suhted päkapikkudega ning Galadriel ja Celeborn kolisid Lorieni elama, mõlemad Oropher, Amndir, Galadriel ja Celeborn olid kunagi elanud Doriathis, kuid hülgasid selle Fëanori poegade sugutapluses.

Päkapikud kes väga ei osalenud Morgothi vastases sõjas kaotasid oma kodus kui Sinimäed lõhenesid, Belegost ja Nogrod küll ei hävinenud täielikult, kuid mägede purunemisega varisesid nende saalid kokku ja päkapikud olid sunnitud uued kuningriigid looma Sinimägedes. Suurem osa neist migreerus ida poole oma suguseltsi juurde Khazad-dumi.

Edaini inimesed kaotasid oma kodu ja suurem osa oma rahvast, Valarid austasid inimeste ohverdusi ja selle tõttu kinkisid neile saare keset Belegaeri merd mis sai nimeks Numenor kus nad saaksid rahus ja kõigist eemal areneda ja oma kultuuri üles ehitada, Edainid said Valaritelt ka teatud kingituseks millest kõige märkimis väärsed oli pikk eluiga, tava nuumenorlane võis elada kuni 300 aastaseks kuid kuninglik pere kes olid haldja järeltulijad võisid elada kuni 500 aastaseks, pikem kasv, arenenum mõistus, immuunsus haigustele, füüsiliselt tugevamad ja terved lapsed.

Kingituste eest palusid Valarid, et Edainid austaksid Valarite keeldu mis keelas inimestel seilata kaugele läände ja Valinorile kuna see paik oli haldjatele, Edainid austasid seda ja said ikkagi seilata ida poole ja avastada kõiki sealseid maid.

Inimeste liidrid aga hukkusid kõik Morgothi vastu sõdides, kuid Elros ja Elrond kes olid Eärendili ja Elwingi lapsed olid poolhaldjad, sugu kes sai valida inimeste sureliku või haldjate surematuse vahel.

Eärendil kes pärines inimeste Halethi kojast ja olles kauge järeltulija Turgoni Gondolini kuninga ja Finwë noldori haldjate esimene kõrg kuningas ning olles sugulane Hurinile ja Turin Turambarile.

Elwing oli Luthieni ja Bereni lapselaps ja Doriathi kuninga Thingoli ja kuninganna Meliani järeltulija.

Elrond kes valis haldjate eluviisi jäi Gil-Galadi juurde Lindoni, kuid Elros valis inimeste sureliku eluviisi ja krooniti Numenori esimeseks kuningaks võttes endale nuumenolaste nime Tar-Minyatur valitsedes 32 TA kuni 442 TA.

Elrose valitsuse ajal loodi Numenori kuningriik ja selle valitsuse seadused ja saar oli jagatud kuueks maakonnaks.

Põhjas asus Forostar mis oli mägine ja tuuline ning ideaalne paik kaevandusteks, sealsed linnad olid Sorontil ja Ondosto.

Loodes asus Andustar viljaka pinnasega väljad kus asusid kõige lääne poolsemad sadama linnad Andunië kuhu seilasid ka vahel Valinori haldjad jagades kinke ja kaupu ning Almaida ja Eldalondë linnad.

Edelas asus Hyarnustar kus suured asustused puudusid, kuid pinnas oli väga viljakas ja seal asusid saare suurimad põllumaad ja viina marja istandused.

Kagus asus Hyarrostar kus puudusid suured linnad, kuid oli asupaik suurtele metsadele olles saare suurim puidu varustaja mida kasutati peamiselt laevade ehituseks, suurim küla oli Hyarrostari lõunas asuv Nindamos mis oli saare suurim kala sadam ja varustas kogu Numenori rahvast kalaga.

Kirdes asus Orostar kus asusid suured karjamaad, kuid ka mitmed põllumaad.

Saare keskel asus Mittalmar kus oli saare kõrgeim mägi Meneltarma kus Numenori rahvas kummardas Eru Illuvatarit ja Valareid. Saare valitsev kuninga pere ja pealinn asusid Mittalmari ida osas Armenelose linnas, ida rannikul asus ka Romenna sadamalinn kus kauplemist väga ei toimunud, kuid oli peamine sadam kus hoiti kuninglikku sõjalaevastikku.

442 TA kui Elros vanaks jäi päris kuninglikku skeptri ja tiitli ta poeg Tar-Vardamir (elas 61 TA – 471 TA), kuid kuna ta oli vanas eas ei soovinud ta pikalt valitseda ja andis valitsuse ja kuningate skeptri oma pojale Tar-Amandil (elas 192 TA – 603 TA) kes valitses kuni 590 TA kui ta troonist vanas eas loobus. Tema poeg Tar-Elendil (elas 350 TA – 751 TA) valitses 590 TA kuni 740 TA, tema valitsus ajal valmis Numenori laevastik ja esimest korda seilati ida poole jõudes Kesk-maa lääne rannikule saades kontakti Lindoni haldjatega ja Eriadori vähem arenenud inimestega kes olid nuumenorlastega suguluses, kuid suurel rändel läände ei ületanud nad Sinimägesid, neid kutsuti Kesk inimesteks. Nuumenorlased tundsid aga oma rahva vähem välja arenenud keele tõttu ära ja see tõttu lõid sõbralikud suhted nendega.

Tar-Elendil sai kolm last õed Silmariën ja Isilmë ning nende noorem vend Tar-Meneldur (elas 543 TA – 883 TA) kes oli pere noorim laps ja ainus meessoost isik, kuid Numenori seaduse järgi ei saa naised troonile asuda ja Tar-Meneldur võttis valitsuse üle. Vanem laps Silmariën abiellus mõjuvõimsa mehe Elataniga alustades pereliini mis elas üle Numenori languse olles Elendili kauge esivanem.

883 TA tuli troonile Tar-Aldarion (elas 700 TA – 1098 TA) kes armastas väga merd ja veetis palju oma ajast merel, abielludes naise Erendisega sai ta tütre Aranel (elas 873 TA – 1285 TA), mees järeltulijate puududes muutis Tar-Aldarion seadust, et nais järeltulijatel on õigus troonile saada. Aastal 1000 abiellus Aranel võimsa mehe Hallacariga, kuid abielu oli poliitiline mitte armastusest ja see tõttu tundeid nende vahel ei olnud. 1003. aastal TA sündis neil poeg Tar-Anarion (elas 1003 TA – 1404 TA) ja 1075 krooniti Aranel Numenori esimeseks kuningannaks ning sai tuntud kui Tar-Ancalimë.

1280 TA sai Tar-Anarion troonile ja valitses kuni 1394 aastani kui tema vanim laps Tar-Surion (elas 1174 TA – 1574 TA) troonile tõusis. Aastal 1320 TA sündis tal tütar Tar-Telperiën (elas 1320 TA – 1731) kes valitses 1556 TA – 1731 TA olles Numenori teine valitsev kuninganna.

Aastal 1000 TA saabus Sauron tagasi Kesk-maa lääne osadesse, olles jäädavalt põgenenud Valarite karistusest ja teades, et tema meister Morgoth ei tule enam eales tagasi võttis Sauron pimeduse isanda tiitli endale.

Sauron kes oli surematu Maiari hing oli õppinud palju Melkorilt, aga kuna tume Valar tahtis kogu loomingut hävitada siis arenes Sauronis ka teatud viha tema vastu, kuna Sauroni soov oli maailma valitseda kindla korraga mida ainult tema suutis juhtida. Kesk-maa lääne osas asutas Sauron Mordori mis oli strateegiliselt kaitstud pea igalt küljelt Ered lithuiga (Tuha mäed) põhjas ja Ephel Duath (Varju mäed) läänes ja lõunas. Sauron oli enda käsutuse alla ka võtnud vanad Morgothi teenrid orkid ja trollid kelle kaootiline loomus oleks nende rassi hävitanud, kuid Sauroni manipuleerimise oskus meelitas nad kiirelt tema teenistusse ja nende arv hakkas Mordoris kasvama, orkid ja trollid hakkasid ehitama Sauroni kindlust Barad-dur mis pidi olema võimsaim kindlus pärast Angbandi langust.

Ephel duathi mägedes elas Ungolianti laps Shelob kes oli toitunud läbi mägede rändavatest inimestest ja haldjatest, kuid Sauroni saabumisega asendusid need orkidega, Shelobit ei seganud pimeduse isanda kohal olek ja Sauron kasutas ämblikku kui valvet oma maadele läbi mägede.

Aastal 1500 TA hakkas Kesk-maa rahvas migreeruma rohkem läände Mordori tõusva jõu pärast, kaugel idas Rhunis ja lõunas Haradwaithis võttis Sauron ilusa haldja kuju nimega Annatar ja meelitas mitmed sealsed rahvad Valarite vastu, Sauronit aitas kaasa ka sealsete rahvaste primitiivne elu viis, kuna nad ei rännanud läände ei loonud nad kontakti Noldori haldjatega, Melkor kes nägi neis võimalikku liitlast oli nad enda teenistusse veenand ja Morgothi õpetused elasid neis edasi isegi pärast Esimese ajastu lõppu.

Sauron rändas Annatari maskeeringus ka Eregioni kuuldes, et sealne kuningas on Fënori, Arda kõige võimsama seppa ja silmarillide looja järeltulija, mitmed Eregioni haldjad kahtlustasid midagi Annatari suhtes, kuid kuna Sauron oli osav manipulaator ja kunagi olnus Valarite sepa Aulë õpilane suutis ta neid veenda oma sõnade ja sepa töödest loomingutega.

Kuna Lindoni haldjad olid Gil-Galadi juhtimise all sõjanduses väga võimsad ja nende liitlasteks olid teised haldja riigid ning päkapikud teadis Sauron, et tema orkidest, trollidest ja kurjadest inimestest ei piisa nende võitmiseks, selle asemel otsustas ta petta Celebrimborit ja sepistada 16 võimu sõrmust mille peale lausus Sauron loitsud, et need anda rasside liidritele ja mõju võimekatele ning nende kandjate mõtted enda kontrolli alla saada. Sõrmused olid Sauroni väega loitsitud, kuid nende kontrollimiseks pidi ta looma uue eseme mille kaudu neid kontrollida.

1600 TA Mordori maal asuvas vulkaanis Turmamägi mida Sauron kasutas oma loitsimiseks, et katta päike vulkaani suitsust tekkinud pilvedega, kuna orkid ei salli päikese valgust, kasutas pimeduse isand vulkaanilist tuld, et sepistada oma sõrmus Üks võimusõrmus kuhu Sauron pani ka suurem osa oma elujõust ja väest, et teiste sõrmuste üle täielik kontroll saada.

Olles surematu Maiari hing teadis Sauron ohte oma elujõu sisestamist esemesse, Maiarid on oma algses kujus nähtamatud, kuid võivad füüsilist kuju võtta, kui füüsiline kuju sureb ei kaota Maiar oma elujõudu ja väge, aga kui see pannakse eseme sisse ja see ese hävitatakse siis hävineb ka Maiari elujõud ja ta vägi ning hing jääb maailma ja universumi eksisteerima kui võimetu vari ja ei ole enam suuteline elavatega suhtlust luua.

Üks sõrmus oli aga ihaldatav objekt ja, et seda tema vastu ei kasutataks pani Sauron ühele sõrmusele loitsu peale mis tegi selle väga mõtteid muutvaks esemeks, igaüks kelle kätte see langeks satuks sõrmuse kontrolli alla.

Sauronile teadmata oli Celebrimbor sepistanud veel kolm sõrmust Vilya, Nenya ja Narya olles vabad Sauroni loitsudest, haldjate sõrmused nagu 16 ülejäänud sõrmused olid võimsad esemed, aga neid kasutati, et haldja riike puhtana hoida Melkori maa mürgitusest "Rikutud Arda" mis Lampide ajastust saadik oli tekitanud aeglase Arda kõdunemise mis ei mõjuta inimesi ega päkapikke kuna nemad lahkuvad siit maailmast pärast surma, kuid haldjad kes olid surematud ja maaga seotud tundsid seda, kui nad jääksid kauaks ajaks Kesk-maale siis nende kehad hääbuksid ja ainult nende hinged jääksid alles aga Valinoril olid Valarid selle rikkumise oma väega eemaldanud. Oma kodu alles hoidmiseks pidid võimsa väega haldjad kuidagi oma maad kaitsma ja puhtana hoidma ning kolm haldja sõrmust Celebrimbori käest aitasid seda.

Sauroni ühe sõrmuse sõrme panekul sai ta väe kõigi 16 sõrmuse üle ta isegi suutis luua maagilise ühenduse haldjate omadega, kuigi ta nende kandjate mõtteid ei suutnud vallutada sai ta nende asukohta alati teada, kolm sõrmust anti kõige vägevamatele haldjatele Gil-Galad, Elrond ja Galadriel, kuid kui Sauron oma sõrmuse valmis sai tundsid haldjad tema kurja olemust ja eemaldasid oma sõrmused.

Sauroni pettus oli paljastatud ja tema plaan Kesk-maa kuningriikide vallutamine sõrmustega võis alata, kuid Celebrimbor keeldus 16 sõrmuse ja eriti haldja omade üle andmist. Raevunult alustas pimeduse isand Haldjate ja Sauroni sõda (1693 TA – 1701 TA) Eregioni pealinn Ost-in-Edhil piirati sisse, kuid sõnumi tooja suutis enne vastase saabumist põgeneda, et Lindonist abi vägesid tuua. Piiramise käigus suutsid Sauroni väed linna tungida ning ta võttis 16 sõrmust endale ja nõudis ka kolme haldja omad enda kätte saada, kuid vangistatud Celebrimbor keeldus ja karistuseks riputati ta posti külge ja lasti nooli täis.

Eregion hävines ja Lindoni abi väed mille Gil-Galad saatis jäid hiljaks, olles vähemuses ründasid Khazad-dumi päkapikud idast koos Lorieni haldjatega ja suutsid anda Elrondile piisavalt katet, et ta saaks Eregioni ellu jäänud ohutusse paika viia. Teades, et Lindon on Sauroni järgmine sihtmärk juhtis Elrond oma alles jäänud väe ja Eregioni ellu jäänud põhja poole rajades Rivendeli mis langes kiirelt piiramise alla.

Lahingu lõppedes taganesid Lothlorieni haldjad ja Khazad-dumi päkapikud ning Moria lääne väravad suleti. Khazad-dum jäi Sauronile pidevalt vastaseks ja sajandeid hiljem saatis ta pidevalt orki salkasid, et päkapikke rünnata sundides neid pidevalt isoleerima ülejäänud maailmast.

Sauroni juhtis oma väed Lindonisse ja piiras Gil-Galadi, kuid talle teadmata oli Lindoni haldjatel ja Numenoori saare inimeste vahel tugev liit ja sõprus ning abi palve oli saadetud neile kuna Sauroni armee oli suurem kui arvati.

Tar-Telperiën saatis laevastiku välja, kuid seda juhtis tema sugulane ja troonipärija Tar-Minastir (elas 1474 TA – 1873 TA) ja sõjaväe juht Ciryatur. 1700 TA jõudis Numenori armaada Lindoni ja Sauroni väed murti Numenori oskusliku ja suure armeedega, pimeduse isand taganes Sarna koolmele ja sealt edasi Gwathlo jõe ülekäigus kus Gwathlo lahingus Sauroni armee purustati ja ta tagasi Mordori põgenes, 1701. aastal TA purustati alles jäänud orki armeed Rivendeli ümber, lõpetades sõja ja kindlustades võidu haldjatele ja inimestele.

Pimeduse isand oli alandatud, kuid tema pea sihtmärk 16 võimu sõrmust olid tema käes ning tema kaotus andis talle aega leida neile ideaalsed kandjad.

Võttes uuesti Annatari kuju andis ta seitse sõrmust päkapikkude seitsmele klannile kellest kaks elas Sinimägedes, üks Udumägedes, üks Hallides mägedes põhjas ja neli Orocarni mägedes kaugel idas.

Teadmata Sauronile oli päkapikkude tugev iseloom võimsaim kui ta arvas ning võimusõrmused ei võtnud nende mõtete üle kontrolli ja nad ei langenud Sauroni võimu alla, kuid vägi sõrmustes tegi nad väga ahneks ja isekaks eelistades tohututes kogustes rikkusi mis sundis neid oma mägedes kulda ja muid kalliskive rohkem kaevama. Päkapikkude rikkusete jutud levisid kiirelt ja mitmed Morgothi lohed kes ei teeninud kunagi Sauronit kuna tal ei olnud väge nagu Melkoril ihaldasid kulda ja kalliskive rohkem kui midagi muud, mitmed lohed erinevast liigist tulid kaugelt põhjast Forodwaithist lõunasse ja rüüstasid päkapikkude kuningriike, kuna lohe soomused on väga vastu pidavad ei suuda iga tava relv neid ei läbista. Seitsmest päkapiku sõrmustest hävinesid neli kui lohed neid ründasid, kuid ülejäänud kolm oli Sauron endale tagasi saanud.

Inimeste seas valis Sauron liidrid, loitsijad ja tuntud sõja kangelased mitmed neist ta valis Rhunis, Haradwaithis ja Khandis, kuigi tema mõju oli nendes paikades tugev oli rahvaste vähem arenenud mõistus ja lühem eluiga nad kannatamatuteks teinud ja see tõttu pidevalt sõdisid üksteise ja oma naaber riikidega.

Üheksa inimese nimed olid küll ajaga kadunud, kuid üks neist Khamul oli Rhuni kuningas ja kolm Haradwaithi lääne rannikult Numenori kolooniatest kes sõbrunesid kohalike rahvastega isegi Haradrimidega kes ei teeninud Sauronit, üks kolmest nuumenorlastest oli Angmari Nõidkuningas kes oli loitsija ja teised kaks ilmselt valitsevad kubernerid.

Alles jäänud viis inimest olid pärit Khandist ja kaugematest Haradwaithi erinevatest kuningriikidest mille Sauron tahtis enda kontrolli alla saada, keskendudes ainult ühele rindele.

Erinevalt päkapikkudest mõjusid sõrmused inimeste peal täpselt, nende eluiga pikenes märgatavalt, nende tarkus suurenes mille abil said nad suured rikkused ja tohutult mõjuvõimu oma rahva üle, kuid see oli ajutine.

Inimeste kehad olid loodud peaaegu sama väe tugevusega nagu nende hinged, inimeste hinged olid nõrgemad kui nende kehad ja see pärast nende keha vananes ja lõpuks suri samas kui hinge ei saa hävitada. Sauroni sõrmused, peatasid vananemise need pikendasid eluiga, kuid kuna inimeste keha pole loodud surematuks siis muutus üle pika aja nende olek talumatuks ja kuna nende mõistus oli Sauroni kontrolli all ei saanud nad sõrmuseid eemaldada, üle aja hakkas Sauroni loits nende luu ja liha Vaimu ilma saatma kus nad on küll kaitstud füüsiliste vigastuste eest aga ei suuda ka füüsilises maailmas sekkuda.

Üheksa inimese luu ja liha Vaimu ilma minemisel jäi füüsilisse maailma ainult nende hing ja sellele sai turviseid ja riideid selga panna, 2251. aastal TA olid inimestest järel ainult nende hinged ja neid kutsuti Nazgulid (Sõrmusevaimud) kes allusid ainult Sauronile ja olid Ühe sõrmuse saatusega seotud.

1869 TA tuli Numenori troonile Tar-Minastiri poeg Tar-Ciryatan (elas 1634 TA – 2035 TA) kes lõi jäädavad asustused Kesk-maale ja oli ka esimene kes hakkas kadestama haldjaid nende surematuse pärast ja Valarite keelule, ta oli ka esimene kes avalikult kasutas Numenoori versiooni Ar-Balkumagan haldja versiooni asemel. Nuumenorlaste tumenemine hakkas vaikselt levima ja Valinori haldjad lõpuks lõpetasid saarele seilamise sealsete vaenuliku rahva tõttu, Eriadoris muutuvad suhted Kesk inimestega halvemaks ja kahe rahva vahel tekib piir mis sajandite jooksul tekitas populatsiooni kahanemise ja tekitas väga suurt kahju Kolmandal ajastul.

Tar-Ciryatani valitsuse all tekkisid ka Nuumenorlaste rännakud Arda ida poolele avastades kauged kontinendid, Tume maa ja Sisemise mere mis tekkisid pärast lampide hävinemist ja ka ida maa Päikese maa.

Nuumenorlaste kadedus haldjate surematuse suhtes ainult kasvas, teadmine, et haldjad kes lahkusid Valinorilt said sinna tagasi minna, aga nemad kes olid kõrg inimesed ja võitlesid Morgothi vastu ei lastud ja see tundus neile ebaõiglane, kuid haldjad saatsid sõnumitoojaid, et erinevalt inimestest peavad nemad Rikutud Arda suurenemisega ikkagi selle maailma ajaliini läbi elama kuni maailma lõpuni välja ning kui nad surevad on see kandam põhjus miks nad teenisid Valinori paradiisi.

Inimesed kes ei ole maaga seotud lahkuvad surres Ardast ja ainult Eru Illuvatar teab mis neist saab.

Inimesed elasid Ardas ainult lühikest aega ja siis teist elu mis Illuvatar neile annab, aga kuna keegi ei te mis see teine elu on kartsid tihti inimesed, et see ei pruugi olla nii õnnelik nagu see mille nad Valinoril saaksid.

Nuumenorlaste suurenev hirm surmast lühendas nende eluiga ja vaidlused haldjate üle lõhestas lõpuks nuumenorlaste ühiskonna kaheks. Silmariëni ja Elatani järel tulijad ja nende toetajad said tuntud kui lootus rikkad grupp kes uskusid Valaritesse ja Eru Illuvatrisse ning kuninga Inimesed kes mässasid Valarite ja Illuvatari vastu tahtes haldjate surematust ka endale, Kuninga inimesed olid suuremas arvus kui Lootus rikkad mis tõttu kiusati neid tihti taga ja sunniti valitsuses vaikima kuna kuninglik pere oli juhtiv osa Kuninga inimeste seas.

2029 TA tuli troonile Tar-Atanamir (elas 1800 TA – 2221 TA) hakkas Numenori kuningliku liini pikk eluiga vaikselt lühenema ta oli ka esimene valitseja kes juhtis riiki kuni surmani ning temast alates hakkasid kõik valitsejad surmani juhtima, keeldudes kuninglikku skeptri ära andmast vanas eas ja üritades vastu pidada veel pikki aastaid kuni ta suri.

Tar-Atanamiri poeg Tar-Ancalimon (elas 1986 TA – 2386 TA) rajas Kesk-maale jäädava linna Kuninga inimestele Umbar, kuid ta polnud ainus haldjate ja valarite toetajad Lootus rikkad lõid oma linna Anduini jõe suudme lähedale nimega Pelargil.

Tar-Ancalimoni lapselaps Tar-Vanimeldë (elas 2277 TA – 2637 TA) oli Numenoori kolmas ja viimane kuninganna, ta abiellus Herucalmoga (elas 2286 TA – 2657 TA) kuid pärast naise surma võttis mees trooni endale nimetades ent Tar-Anducal, kuid tema võimu ei peetud päriseks ja 20 aastad hiljem sai troonile nende poeg Tar-Alcarin (elas 2406 TA – 2737 TA).

2737 TA päris trooni Tar-Alcarini poeg Tar-Calmacil (elas 2516 TA – 2825 TA) kes kasutas kaks nime traditsioonilises kvenja haldja keeles ja Numenori Adunaici keeles Ar-Belzagar. 2899 TA hakkas valitsema Tar-Calmacili lapselaps, kuid erinevalt tema esiisadest kasutas ta ainult adunaici keelest tulnud nime olles tuntud kui Ar-Adunakhor (elas 2709 TA – 2962 TA) mis tähendas lääne valitsejat olles solvang Valar Manwële kes sama tiitlit kandis tema läheduses keelati ka haldjate keel ja ainult Lootus rikkad kasutasid seda veel.

Ar-Adunakhori kolmas järeltulija Ar-Gimilzor (elas 2969TA – 3177 TA) keelustas haldja keele üle kogu saare ja saatis luurajad Lootusrikkaid jälitama, kui välja tuli, et nad suhtlevad haldjatega Andunië sadama linna kaudu sunniti nad väe võimuga saare ida serva kus mitmed migreerusid tagakiusamise tõttu Kesk-maale Pelargili. Ar-Gimilzor keeldus ka Numenori sümboli valge puu Nimlothi juures käimas kuigi see oli rahvale tähtis, sest Nimlothi valge puu kasvas viljast mis tuli Celeborni valgelt puult Tol Eressëa saarelt ja selle vili tuli Tirioni valgelt puult Galathilion, mis sai oma vilja hõbedasest puust Telperion mille hävitas Ungoliant ja Morgoth.

Ar-Gimilzor abiellus naisega Inzilbeth kes jagas kuninglikku verd, kuid oli salaja lootus rikaste toetaja nende lapsed olid Inziladun (elas 3035 TA – 3255 TA) kes oli vanem laps ja troonipärija ning Gimilkhad (elas 3044 TA – 3242 TA) Inziladun järgnes oma ema õpetustes ja kui ta troonile sai 3177 TA võttis ta ka esimeste Numenori kuningate nime Tar-Palantir tema vend Gimilkhad aga järgnes nende isa õpetusi ja vihkas haldjaid ja Valareid.

Kogu oma valitsuse ajal üritas Tar-Palantir reformeerida oma rahvast ja haldjate vihkamine lõpetada, kuid see ei toiminud ja tema vend Gimilkhad kes oli nende juht ei nõustunud oma venna põhimõtetega.

Tar-Palantiri ainus järeltulija Tar-Miriel/Ar-Zimraphel (elas 3117 TA – 3319 TA) kasvatati Looturikaste uskumustes kuid kui Tar-Palantir suri lõppesid ka tema reformid ning Tar-Miriel ei saanud troonile vähese rahva toetuse tõttu, tema asemel tuli troonile Gimilkhadi poeg Ar-Pharazon/Tar-Calion (elas 3118 TA – 3319 TA) kas abiellus Tar-Mirieliga vastu ta tahmist võttes trooni endale.

Kesk-maal oli Sauroni võim taastunud ja Nazgulite abil oli saanud endale toetajaid idas ja lõunas kes kummardasid teda kui jumalat. Teades, et Numenori sõjavägi oli liiga tugev kuna õelaks muutunud nuumenorlased olid hakanud Haradwaithi ranniku rahvastelt suuremat andamit ja orje nõudma hakkas ta plaanima muud viisi kuidas nende tsivilisatsioon hävitada, inimeste hirm surma ees oli Sauroni võimalus neist vabaneda ja ta saatis oma väed Kesk-maa ranniku alasid ründama võttes endale tiitli „Inimeste kuningas“ Numenori kuningas Ar-Pharazon oli raevunud selle üle ja kogus suure armaada kokku ja seilas Kesk-maal maabudes Umbaris ja marssides Mordori, Sauroni väed olid küll suured, kuid militaar kogemus neil puudus ja nuumenorlaste uhke armee hirmutas neid nii väga, et mitmed orkid põgenesid, Sauron oli sisse piiratud ja alistus nuumenorlastele ja ta võeti vangina tagasi saarele.

Sauroni alistumine oli pimeduse isanda plaan kuna nüüd oli tal võimalus manipuleerida surma kartvaid inimesi surematuks saamis väe saamisega ja lühidalt pärast oma vangistust sai Sauron Annatari kujus vabalt saarel ringi liikuda ja teenis võimaluse olla kuninga nõuandja, kõrges positsioonis hakkas Sauron mürgitama nuumenorlaste mõtteid ja elu viise rääkides neile oma meistrist Melkorist ja kuidas tema on kõige valitseja, tema tahtel ehitati Melkori jaoks ka mitmeid templeid kus korraldati inimeste ohverdusi. Numenori kolooniad tugevnesid kui palju võimsam sõjavägi loodi tuues rohkem rikkust ja tugevdades nende ülemvõimu, kuid nende hirm surma ees süvendas nende kingituste loomulikku kahanemist ja nende pikad eluead lühenesid aina rohkem ja immuunsus haigustest kadus.

Ar-Pharazoni vananemis eas nägi Sauron võimalust ja rääkis talle viimase saladuse, et Valarid teavad saladust surematuse saamiseks ja hoiavad seda enda teada ning ainult suur sõjavägi võib neid rääkima sundida, olles vanas eas juba kuulas Ar-Pharazon Sauroni valesid ja alustas maailma kõige suurema armaada ehitust kus oli tuhandeid laevu, Valinoril saatsid Valarid hoiatusi erinevate loodus jõududena äikesetormid, maa värinad, rahe tormid, vägivaldsed tuuled, tume taevas ja pilved mis olid kotkaste kujus ning välgud nende tiibade alla, märgiks, et inimesed lõpetaksid oma hullumeelsuse, kuid seda kõike kasutas Sauron näitamaks, et isegi Valarid kardavad neid miks muidu neid märke näidatakse ja nuumenorlaste raev ainult süvenes.

Kuningliku koja liige Amandil kes oli Lootus rikaste juht ei suutnud Pharazoni meelt muuta ja kui Sauron oli kuningat veendunud, et valge puu tuleks hävitada hiilis Amandili poja Elendili vanim laps Isildur valge puu juurde ja varastas sealse vilja, et tema mälestus edasi elaks, Ar-Pharazon võttis seda kui solvangut ja käskis valge puu maha põletada.

9 aastat ehitatu suur armaadat kui see valmimas olid saatsid Valarid viimase hoiatuse kui Manwë kotkad ida poole lendasid ja nende tagant punane taevas tekkis mis põles eredalt, kuid kuningat see ei häirinud ja oma juht laevalt Alcarondas seilas ta koos oma armaadaga läände, Sauron jäi saarele ja nautis võitu teades, et Valarid hävitavad tema ja ta laevastiku.

Amandil teadis, et Ar-Pharazoni tegu toob neile hukatuse ning andis oma pojale Elendil käsu Romenna sadama nende rahvas laevadele panna kui midagi viltu läheb Elendil ja ta pojad Isildur ja Anarion valmistasid ette 9 laeva kus oli nende toetajad ja mitmed nuumenorlaste kuningliku pere reliikviad. Amandil ise võttis ohtliku teekonna Valinorile anumaks Valarite abi, et tema kodu päästa nagu nende kauge esivanem Eärendil oli teinud Esimese ajastu lõpus, Amandil ei tulnud kunagi tagasi ja Elendil andis käsu valmistuda lahkumiseks kartes Valarite ja Eru Illuvatari karistust saarele, Sauron kes sai nende kavatsustest teada saatis oma väesalga neid kinni võtma, kuid laevad seilasid sadamast välja enne nende saabumist.

3319 TA maabus Valinoril Ar-Pharazoni laevastik, kuninga saabudes nimetas ta end nii Valinori kui Numenori kuningaks ja marssis sisemaale kuigi tema ümber oli õõvastav vaikus, sest haldjad olid taganenud rannikult Tirioni linna, kuninga käsul hakati looma laagri paiku linna ümber, kuid sel hetkel anus Valarite kuningas Manwë Erult abi ja jumal karistuseks inimeste teo eest purustas Pelori mäed nende kohal ja Ar-Pharazon koos oma maabunud meestega jäid nende alla lõksu mida hakati kutsuma Unustatute koobasteks kus nad ootasid aegade lõppu. Kuninga laevastik uppus kui meri nende alla mässama hakkas ja kogu armaada hukkus.

Numenoril istus Sauron oma troonil ja vaatas kauguses kuidas ta vaenlased hukkusid ja kuigi ta kartis Eru raevu naeris ta ikkagi valjult kuni Eru karistuseks inimeste teo eest otsustas terve saare uputada ja planeedi kujundust muuta, saar hakkas värisema ja lõhenema varisedes mere põhja tappes terve saare populatsiooni ja kõik Kuninga inimesed kes seal olid, Tar-Miriel kes jäi saarele ronis Meneltarma tippu lootes, et kõrgendikus on ta ohutus paigas, kuid uppus koos saarega tema karjed kadudes lainetesse.

Pimeduse isand Sauron kes oli loomult nähtamatu Maiari hing kaotas oma füüsilise kuju, aga kuna tal polnud sõrmust endaga kaasas siis kaotas ta osake oma väest ja isegi sõrmusega ei saanud ta seda tagasi. Sauroni kehatu hing läks Mordori kus ta alustas oma väe üles ehitamist, kuid võime kuju muuta oli kadunud igaveseks ja ta võttis ainult tumeda isanda kuju.

Numenori saare uppumisega hävines Edainide kodu ja Elendili üheksa laeva seilasid Valar Ulmo soosingul keskmaale Elendili oma maabus Lindonis ja Isildur ja Anarion lõuna rannikul Pelargiris.

Eru Illuvatar lõi Maailma muutmise mis oli viimane suur planeedi muutus pärast Melkorit, Valinori saar tõsteti Ardast välja hõljudes kosmoses, ainus viis sinna pääsemiseks oli mööda Otse teed mida kasutasid ainult haldjad. Valinori jäänustele tõusid Uued maad kus elavad asjad said surra nagu teatasid Kesk-maa meremehed kes seilasid läände tahtes teada mis sai Numenorist ja Valinorist, kuid Eru Maailma muutmisega aurustus ka Ekkaia meri mis ümbritses tervet maailma ja Arda oli kui ulpiv laev seal. Ekkaia aurustumisel ja saades täielikult väliseks atmosfääriks painutati maailm kumeraks nagu kera ja Kesk-maa meremehed kes seilasid Uuest maast mööda ja üle Uute merede jõudsid lõpuks Päikese maa ida rannikule ja sealt Kesk-maale tagasi läbi Sisemise mere, tõestades, et maailm on nüüd painutatud keraks, sellele saab tiiru peale teha ja surematuid maid enam seal pole.

3320 TA loodi Numenori järeltulijate riigid põhja riik Arnor ja lõuna riik Gondor, Elendil valitse kui Arnori kuningas Anuminases Andunië skeptriga kuna Numenori oma oli Ar-Pharazoniga tema käsutuses olid ka Numenoorilt päästetud Palantirid mis olid nägemus kivid mille kasutajad said pika maa tagant suhelda ja ka Narsili mõõk. Elendili pojad valitsesid Gondori Anduini jõe mõlemale kaldale ehitatud linnast Osgiliath, kuid kuningad olid loonud oma linnad jõe lähedal mägede servadele Isildur ehitas Ephel duathi kurusse Minas Ithili (Kuu torni) kuhu istutatu uus Valge puu ja Anarion ehitas Valgete mägede ida serva Minas Anori (Päikese torni) mõlemates linnades hoiti ka Palantiri.

Haradwaithi rannikul Numenori kolooniad jäid pärast saare langust püsima ja Kuninga inimesed said tuntuks kui Tumedad nuumenorlased, mitmed pered jätkasid Numenori verd ja elasid pikki elusid, kuid mitmed nuumenorlased said lapsed Haradrimidega mis vähendas nende eluiga veelgi rohkem.

Sauron teadis, et osa nuumenorlastest pääses eluga saarelt ja ta alustas kiirelt uut süda, et nad hävitada. Aastal 3429 TA ründas Mordori vägi Gondorit, Minas Ithil piirati sisse ja vallutati ning sealne valge puu põletati, kuid selle vili päästeti jällegi Isilduri poolt. Osgiliathis hoidis Anarion vägedega Sauroni armee eemal kuni ta vend ratsutab Arnori, et sealt abi vägesid tuua.

3429. aastal TA algas Viimse Liidu sõda (3429 TA – 3441 TA) Elendil ja Gil-galad otsustasid väed ühendada ja Sauron lõplikult alistada Lindonis tulid Gil-Galad ja Cirdan, Arnoris liitusid nendega Amon Suli vahi torni juures Elendil. Rivendelis ühines nendega Elrond, koos nad lõid suurima ühendatud armee pärast Wrathy sõda ja ületasid Udumäed Viimsele liidule tulid appi ka Khazad-Dumi päkapiku salk, Lothlorieni väesalk mida juhtis Amdir ja Rohelaane haldjad keda juhtis Oropher. Lorieni ja Rohelaase haldjad olid ohtlikud, kuid vähem targad ja see pärast allusid ainult oma juhtidele mitte Gil-Galadile.

Sauroni sõjavägi Rohelaase lõunaosas oli hirmul inimeste ja haldjate väest ning taganesid, kuid nende aeglustamiseks süütasid nad väljad põlema tekitades tohutu tulekahju mille käigus hukkusid Enti naised, põleng aeglustas liidu liikumist. kuid ei peatanud seda.

Haldja liidrite mitte usaldus Sindari ja Noldori haldjate vahel põhjustas Oropheri ja Amdiri koos rünnak Dagorladi lahingus (3434 TA) kus nad jäid vähemusse, Oropher suri ja Amdir oli sunnitud põgenema märgaladele mis kus nad hukkusid ja ala sai tuntud kui Surnud soo.

Alles jäänud haldjad ühinesid liiduga ja nad murdsid Sauroni kaitsest läbi Musta värava juures sundides ta tagasi Mordori ja oma kindlusesse Barad-duri alustades Barad-duri piiramist (3434-3441 TA) piiramise ajal hukkus Isilduri vend Anarion.

3441. aastal TA tuli Sauron ise Barad-durist välja ja ründas liidu juhte Gil-Galad ja Elendil, duelli käigus vigastasid mõlemad kuningad Sauronit surmavalt Gil-Galadi oda Aiglos ja Elendili mõõk Narsil põhjustasid tõsiseid vigastusi Sauronile, pimeduse isand haaras võitluse käigus Gil-Galadi ja tema käe kuumus ja hing põletas haldja kuninga surnuks, Elendil torkas temast Narsili läbi, kuid tera purunes kildudeks ja Sauroni hoop murdis kuninga kaela.

Gil-Galad ja Elendil langesid, kuid Sauron oli haavatud ja tema füüsiline keha oli jällegi suremas, Isildur võttis oma isa mõõga Narsili käepideme ja selle teraga lõikas sõrmuse Sauroni käest jättel talle jäädavalt üheksa sõrme kuni sõrmus tema käes jälle on.

Sõrmuse kaotamisega hävines Sauroni füüsiline keha ja ta kehatu hing põgenes itta Nazgulid kaotasid oma väe olles pimeduse isandaga seotud ja põgenesid sammuti itta orkid jäid juhita ja nad aeti laiali ning kurjad inimesed idast, lõunast ja rannikult taganesid.

Barad-dur lammutati, aga kuna selle vundament oli Sauroni väega ehitatud ei suudetud seda hävitada.

Sauroni lüüa saamisega lõppes Kesk-maa Teine ajastu ja algas Kolmas ajastu.

Kolmas ajastu

Sauroni alistumisega purunes Mordori vägi orkid ja trollid põgenesid maailma eri otstesse varjates end inimeste ja haldjate eest, kurjad inimesed Rhunist, Haradwaithist ja Khandist ning tumedad nuumenorlased rannikult taganesid oma maadele, et sõjavägi uuesti üles ehitada.

Sauroni keha hävinedes taganes ta hing itta, kuid ta sõrmus jäi alles ja Isildur võttis selle endale oma isa ja venna hukkumise eest, Elrond ja Cirdan ütlesid, et ta sõrmuse hävitaks kuna siis on kindel, Sauron ei saa enam kunagi kuju võtta, aga sõrmuse vägi oli Isilduri mõtetesse läinud ja ta hoidis seda alles.

Isildurist sai Gondori ja Arnori kuningas ja ta mattis oma isa Elendili Gondori Amon Anwari künkale, kuid haua kaitsmiseks hoidis ta seda saladuses ja ainult kuninga pere teadis asukohta ning Minas Anorisse istutas ta valge puu vilja mille ta Minas Ithilist päästis.

Aastal 2 KA sai Anarioni poeg Meneldil (elas 3318 TA – 158 KA) piisavalt vanaks ja võttis trooni endale, erinevalt Arnorist kus kuninga pere päris Andunië Kuninga saua siis Gondoris päris pere liige krooni.

2. aastal KA rändas Isildur ja ta pojad vanim laps ja Arnori troonipärija oli Elendur (elas 3299 TA – 2 KA), Aratan (elas 3339 TA – 2 KA) ja Cryon (elas 3379 TA – 2 KA) Rivendeli, et sõrmuse üle nõu pidada ja Narsili killud Arnori viia ning kohtuda noorema lapsega Valandil (elas 3430 TA – 249 KA).

Võhumõõgaväljadel sattusid nad orki rünnaku alla ja jäid vähemusse Isildur saatis oma hea teenri Ohtari ära andes talle Narsili killud ja teadmis, et nad on rünnaku all. Isilduri pojad üritasid oma isa ja sõrmust kaitsta, kuid hukkusid lahingus. Isildur pani sõrmuse sõrme mis viis ta luu ja liha Vaimu ilma tehtes ta surelikele nähtamatuks ja üritas Anduini jõe kaudu põgeneda, kuid hoovuses tuli sõrmus tal sõrmest ja orki vibu laskjad lasid ta maha. Sõrmus kadus Anduini põhja ja Isilduri laip uhuti minema.

Valandilist sai. aastal 10 KA Arnori kuningas ja valitses kuni surmani Anuminasest, kuid kohalikud inimesed ei olnud nuumenorlaste nüüd tuntud kui duunedainide valitsuse poolt Arnoris, kuna Teisel ajastul kui Kuninga inimesed valitsesid, koloniseeriti tulevase Arnori riigi ranniku alad ja sealsed metsad raijuti maha, et ehitada võimsaid laevastike ja kohalikud inimesed keda tunti kui Kesk inimesed Bëori ja Marachi kojast ning jagasid sugulust nuumenorlastega sunniti oma kodudest eemale ja nende heaks töötama mis katkestas head sõprus suhted.

Sauroni sõdades sõrmuste pärast hävitati suurem osa Kesk inimeste populatsioon ja Eriadori maa jäi väga tühjaks, ellujäänud Kesk inimesed põgenesid põhja poole ja ehitasi Voore linna, kus nad elasid rahus kuna neil puudus vägev sõjavägi. Elendili valitsuse ajal suhteid üritati parandada ja vaikselt Eriadori rahvustiku arvu tõsta nagu see vanasti oli, kuid Sauroni rünnak Gondorile sundis ta plaani pooleli jätma ja sõjast ta tagasi ei tulnud, ning külmad suhted duunedainide ja Kesk inimeste vahel jätkusid.

Peale Kesk inimeste elasid Eriadori kagu osas Kõrvemaal Halethi koja inimesed kelle järeltulijad elasid Teise ajastu sõjad üle isoleerides ennast suurtest kuningriikidest sealset rahvast tunti üldiselt kui Metslastena või Kõrvelased kes meenutasid viikingeid ning laienesid ka põhja poole asudes elama Voorele.

Mordori male hakati ehitama vahitorne, et valvata sealseid kurje olendeid, Sauron võis küll hävinenud olla nende jaoks, kuid tema teenrid võisid sealedasi elada. Mustale väravale ehitati vahitornid ja Ephel duathi mägedel Cirith Ungol. Minas ithil mis oli endiselt võimas linn oli kõige tugevam kaitse rajatis mis hoidis Mordori orke eemal, kuid sajandite möödudes jäi ka Mordor orkide poolt tühjaks.

Päkapikud kes väga ei võidelnud Viimse liidu sõjas kaevasid sügavamale oma mäe alustes kuningriikides kogudes endale rohkem rikkusi. Kõige võimsam klann oli Durini klann kes elas Khazad-Dumis ja neile kuulus viimane päkapikkude sõrmus mille Sauron ei saanud enne oma langust tagasi. Sauroni kaotusega rändasid sajad tuhanded orkid Udu mägedesse ja hakkasid sinna oma linnasid looma vallutades Durini rahva ärkamis paiga Gundabadi ja ehitades Kõrge kuru alla Mägikolli linna, kus nad isoleerisid ennast ülejäänud maailmast ja ei allunud enam Pimeduse isanda tahtele.

Noldori haldjad kes elasid Lindonis kroonisid oma liidriks Cirdani ja kuna Sauron oli alistatud ja inimeste rass muutus vallutavaks rassiks Kesk-maal hakkasid mitmed haldjad Kesk-maalt lahkuma seilates mööda Otse teed valinorile, et Rikutud Ardast pääseda.

Teised Silvani haldjad kes elasid Lothlorienis ja Rohelaanes valisid endale uued juhid. Amdiri poeg Amroth (elas enne 730 TA – 1981 KA) valitses Lothlorieni ja armus nais haldjasse Nimrodeli kes süüdistas noldoreid sõdades mis nende maad laastab, Nimrodel keeldus ka Amrothiga abiellumast kuna ta tahtis luua oma riigi, kus saaks olla jäädav rahu, soovides Nimrodeli unistuse täide viia loobus Amroth Lothlorieni troonist ja rändas kihlatuga Gondori lõuna rannikule, et seilata kaugemale ja kusagil mujal rahus elada, paar aga lahutati kui Nimrodel rändel kaduma läks ja Amroth mere lainetesse uppus.

Galadriel ja Celeborn võtsid trooni ja valitsesid kui kuningas ja kuninganna Lothlorieni üle koos oma tütre Celebrianiga, kes oli Lothlorieni printsess.

Rohelaase metsakuningriigi prints Thranduil Oropheri poeg päris trooni ja valitses kogu Rohelaase metsa üle.

109. aastal KA abiellus Elrond Celebrianiga ja neil sündis kolm last 130 KA sündisid kaksikud Elrohir ja Elladan ning. aastal 241. aastal sündis Arwen.

490. aastal KA kogusid Rhuni idalased väe salgad kokku ja ründasid Gondori põhja poolset ala Dagorladi alustades Esimest Idalaste sõda (490 KA – 550 KA) Gondori kuningas Ostoher (elas 222 KA – 492 KA) oli sõja pidamiseks liiga vana ning andis selle käsu oma pojale Tarostar (elas 310 KA – 541 KA). Aastal 500 KA sundis Tarostar Idalased taganema ja suure võidu puhul võttis endale uue nime Romendacil (Ida võitja).

541. aastal KA ründasid Idalased uuesti ja rünnaku käigus Romendacil hukkus, trooni päris tema poeg Turambar (elas 397 KA – 667 KA) kes jätkas sõda, Gondori duunedainid olid hästi relvastatud ja võitlesid vapralt mis põhjustas Idalaste alistumise 550. aastal KA. Rünnaku käigus vallutas Turambar ka Rhuni lääne alad võttes need Gondori provintsiks Idaterritoorium.

861. aastal KA suri Arnori kümnes ja viimane kuningas Eärendur (elas 640 KA – 861 KA) tema kolme poja vahel tekkis tüle, et kes saab võimule ja, et kodu sõda vältida jagasid pojad riigi kolmeks. Eärenduri vanim poeg Amlaith (elas 726 KA – 946 KA) päris Arthedaini mis oli kõige võimsaim kolmest riigist ja duunedaini valitsus päris Andunië skeptri, riigi valitsus korraldatakse Fornosti linnast ja Anuminase rahva arv kahaneb, ja 861 aastaks KA on linn varemeis, kuid selle mälestus kui võimas Arnori pealinn ja Elendili kodu elas edasi.

Teised vennad valitsesid Cardolani mida juhitakse Tharbadi linnast, kuid duunedainide populatsioon on madal ja Kesk inimesed neid väga ei salli, Cardolanis asuvad ka kuningate matmis paigad Kääpa seljakud.

Rhudaur on kõige nõrgem ja väiksem dunedainide riik sealsetel küngastel elavad Rhudauri künka inimesed kes pärinesid Halethi kojast ja olid duunedainide vastu alati väga vaenulikud.

913. aastal KA sai Gondori troonile Eärnil I (elas 736 KA – 936 KA) ja ehitas riigile kõige suurema laevastiku mis eales nähtud vallutades tumedatelt numenoorlastelt Umbari linna ja hoides seda enda käes. 936. aastal KA läks ta merel kaduma ja ta poeg Ciryandil (elas 820 KA – 1015 KA) võttis trooni, kuid Umbari linn sattus piiramise alla tumedate numenoorlaste ja nende liitlaste haradrimide poolt mille käigus ta hukkus. Ciryandili poeg Ciryaher (elas 899 KA – 1149 KA) purustas tumedate numenoorlaste ja haradriimide piiramise ja vallutas linna Gondorile nimetades end Hyarmendacil I (Lõuna vallutaja). Gondoris algas kuldne periood, mil nad olid oma väe tipus.

Aastal 1000 KA tuli kaugest idast tagasi Sauron kelle vari hakkas üle kogu Kesk-maa uuesti levima tema esimene sihtmärk oli lõuna Rohelaase metsa küngas Amon Lanch (kiilas küngas), kus asus Oropheri pealinn ja kus valitses ka Thranduil, kuid Sauroni tagasi tulekuga see hüljati ja linna mahajäetud hooned said Sauroni peidu paigaks ja Amon Lanch nimetati ümber Dol Guldur (Musta loitsu Küngas).

Anduini madalike lähistel elavad Kääbikud Karvasjalad, Jässud ja Helenahad märkasid inimeste rassi pidevat suurenemist nende aladele kuna nad põgenesid uue idalaste sõjaväe eest, Sünklaane metsas kasvav vari hakkas ka neid ohustama ning nad kolisid üle Udumägede ja reisisid Eriadori keskmesse, kus nad asustasid Maakonna, kodu kõigile kääbikutele.

Maakond jagati neljaks kihelkonnaks, Põhja kihelkond, Ida kihelkond, Lõuna kihelkond ja Lääne kihelkond, mis jagunesid valdadeks ja kantsid juhtiva pere nime.

Valarite mure, et Sauron võib uut sõda alustada soovisid Kesk-maa rahvaid aidata, aga kuna Illuvatari lapsed olid ise Sauroni võtnud varem saatsid nad 5 Maiari hinge Curunir (Saruman valge), Mithrandir (Gandalf hall), Aiwendil (Radagast pruun), Haimenar (Alatar) ja Palacendo (Pallando). Võttes eakate meeste kuju keelati neil sekkumast Kesk-maa rahvaste poliitilistesse tegudesse, nende ülesanne oli nõuanda ja liite luua rahvaste vahel kui Sauron peaks naasma, iga võlur arendas oma maagiat mida nad valarilt õppisid nagu Sauron kes oli siis tuntud kui Mairon.

Gandalf õpis kurbust ja halastust Niennalt halastuse Valarilt kui ka tarkust Manwëlt ja Vardalt.

Radagast oli Yavanna õpilane ja armastas loodust ja loomi luues oma kodu Rhosgobeli Sünklaane lõuna osasse Dol Gulurile väga lähestikku ja sekkudes teiste istaritega väga vähe.

Alatar ja Pallando õppisid kütt Oromë all ning reisisid kaugele itta ja lõunasse, vabastasid vähesed idalased ja haradrimid Sauroni mõju võimu alt, vähendades nende armeede suurust Sõrmuse sõja päevil.

Saruman valge oli kõige tugevam neist ja nende ordu juht õppides valar Aulë all nagu Sauron ja üle aja hakkas ihkama ühte sõrmust, et Sauron troonilt tõugata ja ise Kesk-maad juhtida, kuid seda ei juhtunud veel mitmeid sajandeid.

Hyarmendacili lapse Atanatar II (elas 977 KA – 1226 KA) järeltulija Narmacil I (elas 1049 KA – 1294 KA) nautis Gondori luksust ja võimu, kuid see jättis piirid valveta ning kuldne ajastus hakkas juba Atanatri viimastest päevadest alates lõppema, Narmacil suri lapsetuna ja Gondori trooni päris 1294. aastal Narmacili vend Calmacil (elas 1058 KA – 1304 KA), Gondorit valitses regendina ka Minalcar (elas 1126 KA – 1366 KA) 1240–1304 KA. Rhunis tõusev idalaste vägi hakkas laienema nende põhja meeste Rhovanioni kuningriiki kes olid Gondori liitlased ja Kesk inimeste sugulased. Minalcar veetis suur osa ajast seal kindlustades piire ja suurendades kahe riigi vahel sõprust.

13. sajandi alguse algas Teine Idalaste sõda (1200. aastate algus KA – 1248 KA) 1248. aastal purustas Minalcar idalaste väed ja surus nad Rhuni tagasi muutes oma nime Romendacil II.

1300. aastal KA saatis Sauron oma võimsama teenri Nõidkuninga Arnoris põhja pool asuvasse orgu nimega Angmar (Raud kodu) kus olid hakanud paljunema mitmed orkid, trollid ja Põhja inimesed kes võisid olla suguluses Kesk inimestega Eriadorist ja Rhovanionist, kuid elasid Angmari maal kuna kummardasid Sauronit, aga nad võisid ka olla Halethi kojast ja jagada sugulust Rhudauri künka inimestega ja Kõrvemaa kõrvelastega.

Angmar oli külm ja jäine tundra aga sealt sai strateegiliselt rünnata ainult ühes suunas kuna kaugemal põhjas asus Forodwaithi jää kõrbed ning Angmari mäed, idas asusid Udumäed, lõunas Õginõmmed ning Arnor ja läänes Belegaeri meri.

Nõidkuningas allutas orkid, trollid ja kurjad inimesed enda kontrolli alla ja alustas Angmari mägede loode tippu ehitama oma enda kindlust Carn dum (Punased saalid) valitsedes sealt Angmari kuningriiki alustades pikki sajandeid kestva Angmari sõja (1300 KA – 1975 KA).

1349. aastal KA päris Arthedaini trooni Malvegili (elas 1144 KA – 1349 KA) poeg Argeleb I (elas 1144 KA – 1356 KA) kuna Argelebil polnud vendasid ja Cardolanis ning Rhudauris duunedainide kuninglik pereliin katkes päris ta trooni mõlemate riikide üle. Cardolan talle vastu ei hakanud, kuid Rhudaur kus duunedaine oli väga vähe ja olid künka inimeste poolt taga kiusatud keeldusid tema valitsusest. Rhudauri künka inimesi aitas ka Angmar kus tulid abi väed ja varustust, et neid aidata, künka inimeste pealik kes juhti oma rahvast oli alustanud sõjalist tegevust duunedainide vastu ning 1356. aastal KA liikus Arthedaini armee Rhudauri ja Argeleb vangistas künka inimeste pealiku.

Angmari Nõidkuninga armee oli valmis ja algas esimene lahing Angmari kuningriigi vastu Argeleb aga alahindas Nõidkuninga väge ja ta hukkus Ilmamägede lahingus (1356 KA) ning duunedainid Rhudauris aeti minema.

1356. aastal KA päris trooni Arveleg I (elas 1309 KA – 1409 KA) Argelebi poeg kutsus abivägesid Cirdanilt Lindonis ja Cardolanist hoides Ilmamägesid ja kaitstes alles jäänud Arnori. Ilmamägede lõuna tipus asuvas Amon suli tornis hoiti palantiri ja seda kasutati, et Angmari vägede tulekut ette näha ja neid tagasi tõrjuda. Nõidkuningas jagas oma väe kolmeks piirates haldja linna Rivendeli, rünnates Cardolani nõrgestades sealse armee väga ja kolmas armee mis ründas Amon suli.

Rivendeli piiramine lõppes 1409. aastal KA koos Lothlorieni haldjate abiga ja Cardolani vägi suutis pärast suurt kaotust võita kuid olid varingu äärel, Amon sul piirati sisse ja hävitati ning kuningas Arveleg hukkus, kuid Amon suli palantir suudeti päästa ja viidi Fornosti mis muutus kõige suuremaks linnaks Arnoris ja Anuminas oli hüljatud.

Arvelegi poeg Araphor (elas 1391 KA – 1589 KA) päris Arthedaini ja Cardolani, Angmari väed olid aga vähemuses ja koos Cirdani Lindoni haldjatega ning Elrondi Rivendeli ja Lothlorieni haldjatega sunniti Angmari väed tagasi ning piirati Carn dum sisse. Nõidkuningas nägi, aga rünnakut ette ja oli suurem osa oma vägesid Carn dumi tagasi kutsunud ja kaitse rajatised valmis ehitanud, kui Arnori ja haldjate vägi kindluse sisse piiras ei suutnud nad kaitsest läbi tungida aga põhjustasid tohutuid kahjustusi mis sundis Nõidkuningal sajandeid ootama enne kui uut rünnakut sai luua.

Osad kääbikut kes kuulsid suurest sõjad rändasid tagasi ida poole üle Udu mägede olles esivanemad Smeagolile ja Deagolile.

Romendacili poeg Valacar (elas 1194 KA – 1432 KA) päris trooni 1366. aastal KA aga kuna elas pikki aastaid Rhovanionis abi ellus ta sealse naisega ja sai poja Eldacar (elas 1255 KA – 1490 KA) Eldacar oli aga poole vereline ja see tekitas suur viha osades Gondorlastes kuna numenoori kuninglik pika elu iga andev veri oli nüüd segatud Kesk inimese verega mis vähendas duunedaini elu iga.

Kui Eldacar troonile sai 1432. aastal KA valitses ta kuni 1437 aastani KA kui tema sugulane Calmacili teise lapse järeltulija Castamir (elas 1259 KA – 1447 KA) ta troonilt tõukas uskudes, et ainult Anarioni puhta vereline järeltulija võib Gondorit valitseda. Castamir kogus toetajaid endale Umbaris ja Gondori lõuna osas mis alustas Gondori kodusõda Sugu tüli (1432 KA – 1447 KA).

1437. aastal tõukas Castamir oma sugulase troonilt hävitades selle käigus suur osa Osgiliathi linna ja Tähtede kupli kus oli kõige suurem palantir mis veeres Anduini jõkke ja purunes.

Castamir valitsedes Gondorit 1447. aastani kui ta hukati Eldacari ja ta toetajate poolt.

Castamiri pojad kellele kuulus suurem osa Gondori laevastikust mida hoiti töökorras nende toetajate jõul põgenesid Umbari võttes linna endale ja saades tuge tumedatelt numenoorlastelt ja haradrimidelt. Neist Gondorlastest said Umbari korsaarid kes segunesid kohalike lõunalastega vähendades oma duunedaini eluiga ja elasid koos tumedate numenoorlastega rüüstasid tihti Gondori rannikuid laevadega mis kunagi kuulusid Eldacarile.

1490. aastal KA päris trooni Eldacari poeg Aldamir (elas 1330 KA – 1540) kel oli raskusi oma riiki juhtida, kuna paljud vaprad duunedainid hukkusid kodusõjas ning Kesk inimeste migreerumisega Gondori segunes duunedainide veri nende omaga mis lühendas Gondori rahva elu iga täpselt nagu Arnoris.

1540. aastal KA ründasid haradrimid ja tumedad numenoorlased suure armeega Gondori lõuna piire, Aldamir ründas vastu surudes nad Lähis-Haradi tagasi, kuid hukkus lahingus. Aldamiri poeg Vinyanor (elas 1391 KA – 1621 KA) korraldas uue vastu rünnaku ja vallutas Lähis-Haradi Gondorile võttes endale nime Hyarmendacil II.

1621. aastal KA kui Hyarmendacil II suri päris trooni ta poeg Minardil (elas 1454 KA – 1634 KA) tema valitsuse alla kasvas väga jõukaks ja mõju võimsaks Emyn Arneni perekond keda valiti kui kojaülemateks ja kelle positsioon pärandati nüüdsest saadik pere järglastele. 1634. aastal KA saabusid Castamiri järeltulijad Angamaitë ja Sangahyando kes ründasid Plergiri linna ja hukkasid kuninga.

Minardili poeg Telemnar (elas 1516 KA – 1636 KA) valmistas laevastiku, et Umbarit rünnata kuna Castamiri lapse lapsed juhivad sealt, kuid tema plaanid katkesid kui Sauron oli Dol Guldurist lahkunud ja kaugel idas 1635. aastal aretas katku haiguse mis hakkas levima lääne poole.

Suur katku epideemia (1635 KA – 1637 KA) alustal 1635. aastal laastamist Rhunis ja liikus Rhovanioni hävitades üle poole sealse populatsiooni nõrgestades kuningriiki parandamatuseni.

1636 rändasid nakatunud Gondori ja levitasid haikust duunedainide hulgas kelle numenoorlaste veri oli vähenenud ja nakatusid kergemini kui nende esivanemad Numenoril. Osgiliathi ja Minas ithili tabas kõige hullem epideemia ja terve Osgiliathi linn hüljati ja valitsus viidi üle Minas Anori kus epideemia nii suur ei olnud. Calenardhoni väljad hüljati duunedainide poolt.

Haiguse tõttu kästi ka Mordori vahi tornid sulgeda ja maha jätta, et sealseid sõdureid haiguse küüsist päästa.

Gondorist levis katk läände jõudes 1636 aasta lõpus Cardolani, sealsete duunedainide arv oli endiselt madal Angmari sõja tõttu ja alles jäänud duunedainid elasid ainult Tharbadi linnas Gwathlo jõel ja mõnes külas üle kuningriigi. Katku jõudmine Tharbadi ja Cardolani hävitas kogu duunedaini rahvuse ja väga vähesed kes ei nakatunud põgenesid ja hülgasid Cardolani jättes maa tühjaks, Cardolani viimane prints kelle nimi kadus ajalukku hukkus Kääpa seljakutel.

Kesk inimesed kes Cardolanis elasid põdesid sammuti epideemiat ja terve nende populatsioon hukkus haiguse kätte, vähesed kütid kes põgenesid kaugele isoleeritud metsadesse jäid alles ja elasid katku üle eirates maailmaga suhtlemisest.

Angmarist saatis Nõidkuningas välja kurjad hinged kes seestusid Cardolani surnukehadesse andes neile uue elu muutes nad Kääpavahtideks, nende olendite kes külvasid hirmu ja katku tõttu lakkas Cardolani kuningriik eksisteerimast.

Arthedaini ja Maakonda jõudis katk 1637. aastal, aga epideemia oli selleks hetkeks nõrgenenud ja suuri haigus puhanguid seal ei olnud Arthedain oli end ka garantiini pannud ning eiras haigestumist, Kääbikute seas, aga levis haigus pikalt ja suur hulk nende rahvast suri katku.

1637 aasta lõpuks oli katku epideemia lõppenud, kuid Gondor ja eriti Rhovanion ja Cardolan kaotasid tuhandeid haigusesse ja suurem osa oma populatsioonist. Kuningas Telmnar ja ta lapsed surid haigusesse ja nende liin lõppes seal.

1636. aastal KA tuli troonile Tarondor (elas 1577 KA – 1798 KA) kes oli Minastani (elas 1517 KA – 1636 KA) poeg, Minastin oli Gondori kuninga Minardili noorem vend.

Tarondor veetis kogu oma valitsusaja, et Gondori riik uuesti üles ehitada kui katku epideemia oli lõppenud. 1798. aastal KA päris trooni Tarondori poeg Telumehtar (elas 1632 KA – 1850 KA) kes lõpetas Gondori laevastiku ehitamise ja seilas 1810. aastal KA Umbari vallutades linna ja hukkas Castamiri järeltulijad. Pärast võitu lisas ta oma nimele Umbardacil (Umbari võitja), Umbari korsaarid aeti eksiili ja linnast sai Gondori lõuna poolsem provitns. 1850. aastal kui suri Telumehtar Umbardacil päris trooni tema esimene poeg Narmacil II (elas 1684 KA – 1856 KA).

1813. aastal KA päris Arthedaini trooni Araval (elas 1711KA – 1891 KA) kes oli Arveleg II (elas 1633KA – 1813 KA) poeg ja koos Lindoni ja Rivendeli haldjatega rünnati 1851. aastal KA Angmari kuningriiki, et kahjustada nende kasvavat armeed mis oli pidevalt saatnud väikseid rünnakuid, et Arthedaini nõrgestada. Carn dumi küll ei rünnatud, aga Nõidkuningas oli sunnitud uuesti oma armee üles ehitama mis andis Arthedainile aega end kindlustada andes neile lühikese rahuaja.

1851. aastal KA ründasid Idaterritooriumi uus idalaste konföderatsioon mida kutsuti Vankrisõitjateks ja algas Vankrisõitjate sõda (1851 KA – 1899 KA) katku epideemiast oli Rhovanioni kuningriik kaotanud üle poole oma rahvuse ja vankrisõitjate tulekuga hävitati kuningriik orjastades ja hävitades kes sinna jäid, kuid osa põgenes ja rändasid Anduini väljadele Udumägede ja Sünklaane vahel.

Narmacil korraldas vastu löögi, et oma liitlasi kaitsta kuid jäi hiljaks, sest kuningriiki ei eksisteerinud enam, Väljade lahingus (1856 KA) toimus esimene lahing Gondori ja idalaste vahel kus Narmacil hukkus koos alles jäänud Rhovanioini armee ja nende juhi Marhari, Gondor taganedes üle Anduini jõe lääne poole.

Narmacili poeg Calimehtar (elas 1736 KA – 1936 KA) jätkas kaitse sõda idalaste vastu ja murdsid neist läbi 1899. aastal KA saades abivägesid rhovanioni ellujäänutelt, keda nimetati nüüd Eotheod (Hobuse rahvas) ja neid juhtis Marhwini (elas umbes KA 1820. aastate lõpus – 1890. aastatel KA) nende uus esimene kuningas. Koos uues liidus sunniti vankrisõitjad taganema ja rahu saabus pikaks ajaks.

1936. aastal KA hakkas valitsema Gondorit Calimehtari poeg Ondoher (elas 1787 KA – 1944 KA), tema valitsus ajal saatis Sauron kes oli naasnud Dol Gulduri välja mitmeid teenreid kes rõhutas vankrisõitjaid uuesti ründama, kuid see kord sõlmisid idalased liidu lõunalastega ja Khandi Varjaagidega, et nad peavad koos ründama, et Gondori duunedainid eraldada.

1944. aastal KA algas Teine Vankrisõitjate sõda (1944 KA) kuningas Ondoher ja ta vanim poeg Artamir läksid neile vastu, kuid tema tütar Firel (elas 1896 KA – 2000. aastate alguses KA) ja teine poeg Faramir jäid Minas Anori.

Musta värava juures mis seisis hüljatuna katku epideemia ajast toimus esimene lahing ja Gondorile tulid appi ka eotheodid, kes oli Rhovanioni kuningriigi ellujääjad ja järeltulijad, et koos võidelda Morannoni lahingus, mille Ondoher kaotas ja tema ja ta pojad kelle seas oli ka Faramir, et sõjaväge toetada hukkusid.

Lõunas ründasid haradrimid ja varjaagid, aga seda ala kaitses Ondoher sugulane Telumehtar Umbardacili teise lapse järeltulija Eärnil II (elas 1883 KA – 2043 KA). Eärnil suutis lõunalased tagasi suruda Porose jõe lahingus ja ratsutas siis kiirelt põhja poole kuid jäi hiljaks.

Öö saabudes pidutsesid idalased oma sõjalaagris, tähistades võitu Gondori üle, kuid pidutsemine jättis laagri piirid valveta ja Eärnil ja ta väed suutsid sisse hiilida ning Laagri lahingus hukkus suurem osa idalasi ning nad olid sunnitud taganema.

Arhedaini ründasid Angmari väed uuesti ja Arthedaini armee kannatas suuri kaotusi paludes uuesti abivägesid Lindonist ja Rivendelist.

Eärnili eduka võidu puhul oleks pidanud saama troonile Firiel kui Gondori kuninganna aga ta oli 1940. aastal KA abiellunud Arthedaini printsi Arveduiga (elas 1864KA – 1974KA), kes oli Araphanti (elas 1789KA – 1964KA) poeg.

Araphant oli lootnud kaks kuningriiki ühendada kui kuulis, et Ondoher ja ta pojad on surnud ning mees järeltulijaid ei olnud ning Arvedui ja Gondori tulevase kuninganna Firieli pidi selle teoks tegema, kuid Gondori rahvas keeldus Araphanti palvest kuna nende riiki ei nähtud enam kui Gondori sarnast olles kaotanud Cardolani ja Rhudauri ning tühiste tülide tõttu lasknud oma rahval kahaneda, see pärast kroonisid nad 1945. aastal KA oma uueks kuningaks Ondoheri sugulase Eärnil II.

Firiel kolis Arthedaini ja koos Arveduiga sündis neil poeg Araphant (elas 1938 KA – 2106 KA). 1974. aastal KA alustas Nõidkuningas uut rünnakut Arthedaini vastu mida valitses Araphanti poeg Arvedui ja kuninganna Firiel duunedainidel polnud piisavalt vägesid, et neid tagasi suruda ja Arthedaini pealinn Fornost piirati sisse ning samal. aastal ka hävitati.

Fornosti langemisega hukkus suurem osa Arthedaini rahvastikust ja kuningriik lakkas eksisteerimast duunedainid, Kesk inimesed ja segaverelised kes olid duunedainide ja Kesk inimeste lapsed hukkusid Fornosti languses ja Arthedaini rüüstamises, Eriadori inimeste populatsioon kahanes tohutult ja ainult Voore linn ja selle ümber asuvad külad jäid ainsaks inimeste asulaks.

Maakonnast tulid Arthedainile appi Kääbikud, kuid mitte keegi neist ei jõudnud koju tagasi hukkudes koos Fornostiga.

Arvedui, Firiel ja nende noor poeg Araphant põgenesid koos Andunië reliikviatega nagu Amon suli ja Anuminase palantirid, Barahiri sõrmus mis oli kantud Lootusrikaste perekonnas ja elas Numenori languse üle ning Andunië skeptri. Barahiri sõrmus pärandati Araphantile ja Andunie skepter viidi Rivendeli, kuid palantirid hoidis Arvedui endaga kui ta põgenes Sinimägedesse, et seal varjuda kuni Firiel ja Araphant kogu ülejäänud Arthedaini duunedanidega põgenesid Lindoni.

Arvedui ja ta väesalgal puudusid vajalikud varud, et pikalt vastu pidada ja põgenesid põhja poole kus nad kohtusid neutraalseks jäänud inimestega Lossoth kes elasid Forocheli jäälahe ümbruses kuhu Valarid uputasid Utumno varemed.

Lossothite primitiivne ja isoleeritud elu viis lasi neil oma ida naabrit Angmari eirata, aga ka neil oli teatud viha nõia riiki vastu.

Oma jääigludes pakkus nende rahvas Arveduile varju ja süüa, Lindonis kuulis Cirdan, kus ta asub, ja saatis laeva, et ta Hallidesse sadamatesse tuua ja plaanida vastu rünnakut Angmari vastu. Gondoris olid duinedainid idalased ja lõunalased tagasi surunud ja rahu võitnud.

Arthedaini häving oli nende rahvale solvav, sest kuigi nad keeldusid Arthedaini kuninga liini Gondori troonile ei vihanud Gondori duunedainid Arthedaini omasid ning kuningas Eärnil saatis Gondori laevastiku mida juhtis tema poeg prints Eärnur (elas 1928 KA – 2050 KA). Nad saabusid liiga hilja kuna Fornost oli langenud kuid maabusid Lindonis ja Minhiriatis.

Duunedainid kes olid üle elanud Fornosti langemise olid imestunud nägemast kui suur on Gondori armee isegi kui Gondori riigi militaar jõud oli enne katku epideemiat hakanud hääbuma mis oli Arnorlastele näidanud, et kui alla käinud oli nende riik tühiste võimu võitluste pärast mis põhjustas tohutu populatsiooni kahanemise.

Lindoni haldjad, Gondori ja Arthedaini duunedainid ning Rivendeli haldjad keda juhtis Glorfindel kes oli üle elanud Gondolini languse esimesel ajastul ja kelle hing oli Valarite poolt tagasi saadetud tema kehasse autasuna tema ohverduse eest, et süütuid päästa Morgothi balrogi eest.

Haldja laev jõudis Forocheli lahte 1974 aasta talvel ning tänutäheks nende abi eest kinkis Arvedui Lossothi hõimu pealikule Barahiri sõrmuse, pealik palus Arveduil jääda kuna talved võivad põhja mere ohtlikuks teha, kuid endist kuningat ootas nõupidamine oma liitlastega mida ei saanud edasi lükata ja ta lahkus sellegi poolest.

Merel tabas laeva karm torm ja jäämägede vahel seilates põrkasid nad nendega kokku Arvedui laev purunes jäämägede vahel ning meeskond, duunedaini väesalk ja Arvedui uppusid ning palantirid vajusid mere põhja ja hävinesid.

1975. aastal KA sammus dunedaini inimeste ja haldjate ühine vägi Fornosti poole kuna luurajate sõnul oli Nõidkuningas seal troonil oma maad valitsema hakanud.

Kui Angmari luurajad tagasi jõudsid oli Nõidkuningas kindel, et ta suudab nad alistada ning lahkus Fornosti kindlusest ja kohtus vastasega väljadel. Fornosti lahingus oli Nõidkuninga vägi kaotamas ja ta oli sunnitud taganema Angmari, kus ta saab neist kindlalt jagu nagu Carn dumi piiramises, kuid Gondori ratsavägi mida juhtis prints Eärnur lõikas tal põgenemis tee ära ja Angmari sõja vägi piirati sisse ja hävitati täielikult.

Nõidkuningas kes kaotas kogu oma väe põgenes printsi eest kes tahtis talle järgneda, kuid Glorfindel kes tundis ta tumedat väge ja kuulis tema verd tarretavat kriiskamist sai aru, et tegemist on nazguliga ja kutsus Eärnuri tagasi, aga lausus ettekuulutuse, et ta ei naase enam nendele maadele ja mitte mehe käte vahel ta langeb.

Nõidkuningas põgenes ja jättis Angmari kuningriigi selja taha kuna tema missioon põhjas oli edukas ja Isilduri riik varemeis.

Angmari kuningriiki ründasid 1975 aasta lõpus haldjate ja duunedainide väed ja iga ork, troll ja kuri inimene hukati Udumägedest lääne pool. Carn dum jäeti maha kuna see oli nende esimene sihtmärk, kuid sealt lahkudes jäid Angmari väed haavatavaks ja lõpuks hävitati. Eriador jäi pärast Angmari sõja lõppu inimestest tühjaks ja vanad Arnori linnad jäid varemetesse kuna populatsiooni suurem osa hävitati. Maakond ja Voore linn koos küladega jäid alles, kuid isoleerisid end ülejäänud maailmast.

Alles jäänud Arnori duunedainid muutusid rajaleidjateks ja nende juhiks sai Arvedui poeg Araphant 1976. aastal KA.

Rajaleidjad olid salapärane rahvas kes elasid isoleeritud elu, kuid kaitsesid maakonda ja Voore linna ümbrust huntide ja Udumägede orki rünnakute eest tulevikus, nende peamine asula asus Rivendelis kus lord Elrond kes jagas kauget viisi sugulust duunedaini kuningliku perega, kuid tihti lõid nad Sarna koolmele jäädava asutuse, Tharbadis mis kunagi oli Cardolani pealinn oli sammuti rajaleidjate peidu paik, kuid sajandite jooksul jäeti ka see linn tühjaks ja võimas sild Gwathlo jõel varises kokku.

Nõidkuningas saabus Mordori kus ta kutsus kokku ülejäänud 8 nazguli ja sai Sauronilt uue ülesande vallutada viimane Gondori kindlus mis Mordori valvab.

1977. aastal KA rändasid eotheod põhja poole ehitades Hallide mägede piirile Framsburgi linna kus nende rahvas hakkas arenema ja levima ümber asuvatele maadele olles ohutus kauguses oma esivanemate rhovanionist. Eotheodid jahtisid ka väikeseid orki salkasid kes olid pääsenud Angmarist ja salaja hiilinud üle Udumägede ja nende aladele saabunud, hobuse rahvas, aga hävitas nad kõik.

1979. aastal KA on Maakonna kääbikute rahvus taastunud pärast katku ja Arthedaini langust ja nende esimeseks tuntud juhiks ehk Taaniks saab Sooniku Bucca kelle pere elas Pukivallas mis asus Ida kihelkonnas.

1980. aastal KA kaevasid Khazad-Dumi päkapikud liiga sügavale, kaevandades Mithrili, mis oli võimas hõbedane metall, millest sai sepistada turvised ja relvi, kuid erinevalt teistest turvistest oli Mithrili turvis väga vastu pidav nagu lohe soomused ja ükski teras sellest ei läbinud ning see oli kerge kui linnu sulg.

Minerali pidev kaevandamine sundis neid sügavamale minema, kuid sügavates koobastes magas Balrog ja päkapikkude haamrid äratasid iidse Morgothi deemoni ning elajas hävitas päkapiku kuningriigi kuna nende relvad tema peal ei mõjunud, rünnaku käigus hukkus ka suurem osa Durini perest nende kuningas Durin VI (elas 1731 KA – 1980 KA) ning aasta hiljem Durini järglase Nain I (elas 1832 KA – 1981 KA) Balrog sai tuntud kui Durini Hukk.

Päkapikud olid sunnitud oma kodu maha jätma nimetades selle Moriaks (Must auk) ja Naini poeg Thrain I (elas 1934 KA – 2190 KA) juhtis oma rahva üksildasse mäkke mida kutsuti Erebor ja seal nad lõid 1999. aastal KA uue kodu kaevandades uusi rikkusi ja Thrain oli esimene mäealuse kuningas ning viimane päkapikkude võimusõrmus aitas sellele kaasa.

Ereboris kaevandati välja kalliskivi mis oli kõigist teistest palju ilusam ja säravam ning lihviti kauniks kiviks mida hakati kutsuma Laekakiviks või siis kuninga juveel see oli mäealuse kuninga sümbol ja kuningliku pere reliikvia, kalliskivi jutud jõudsid ka haldjatele kel tekkis teooria, et kivi võib olla üks Silmarillidest kuna Fëanori poeg Maedhros oli oma suguseltsile nii palju kannatusi sugutapluses teinud Esimesel ajastul ja oli hiljem koos kalliskiviga vulkaani hüpanud ning kalliskivi mis ei pruukinud hävineda võis kuidagi magmaga liikuda Kesk-maa alla ning tuhandete aastatega sattuda Erebori alla.

Teooria aga oli vale kuna Silmarille ei olnud võimalik lihvida, aga Laekakivi lihviti ja see tõttu ei alustanud haldjat uut konflikti nende pärast.

2000. aastal KA kasvas Durini rahva rikkus Hallides mägedes väga suureks ja meelitas kohale põhjast tiivutu lohe Scatha kes oma tulega ajas päkapikud eksiili, Durini rahval polnud ainus keda lohe tüütas kuna eotheodi inimesi hakkasid kartma, et lohe võib ka neid hävitada, nende kuningas Fram (elas 1967 KA – 2001 KA) seisis lohega silmitsi ja edukalt tappis ta päkapikkude varanduse kohal.

Päkapikud nõudsid oma varandust tagasi kuna see kuulus õigusjärgselt neile ning neilt see rööviti, Fram saatis neile Scatha hammastest tehtud kaela kee ja sõnumi, et neid on raskem saada kui nende kulda ja oma rahva kompensatsiooniks teenis ta mingi osa kullast endale. Vihastena ründasid päkapikud teda ja rünnaku käigus ta hukkus ta kuid suutis enne seda saata mingi osa kullast oma rahvale koos hõbe sarvega millest sai eotheodide sarv hiljem tuntud kui Rohani sarv.

Samal. aastal saabusid nazgulid Mordorist Ithili orgu ja piirasid Minas Ithili linna tekitades oru lääne sisse pääsu juures barrikaadid kuni teine vägi linna piiras, Gondori sõjavägi ei saabunud, kuna orki kaitse oli tugev ja 2002. aastal KA linn vallutati ja nimetati ümber Minas Morguliks (Musta maagia torn). Ithili org sai tuntud kui Morguli org ja Ithilduini jõgi nimetati Morgulduiniks ning Nõidkuningas võttis tiitli Minas Morguli kuningas Minas Ithili palantir saadetakse Mordori.

Minas Anori nimi muutub Minas Tirith (Valvurite torn).

2043. aastal KA tuli troonile Eärnur keda painas Gondori nõrkus Isilduri linna kaotuse tõttu, samal. aastal saabus Minas Morguli sõnumitooja kus Nõidkuningas oli kutsunud kuninga duellile, kuid kojaülem Mardil Voronwë (elas 1960 KA – 2080 KA) oli tema sõjakat iseloomu rahustanud teades, et see on lõks ning kuningas keeldus. 2050. aastal KA saadeti uus kutse ning see kord kuningas vastas eirates trooni ülema nõu, enne lahkumist paigaldas ta oma krooni mis oli Gondori sümboolne ese oma isa istuva kuju sülle ja lahkus väesalgaga Minas Morguli. Eärnur sisenes väravatest, kuid nähtud enam iial kuna ta ilmselt suri koos oma salgaga.

Eärnuril polnud järglasi ja Elendili vereliin Gondoris lõppes, rajaleidjate pealikku Araphanti ei suudetud leida kuigi ta oli õigusjärgne trooni pärija olles Elendili esimese poja Isilduri järeltulija.

Gondori valitsus läks sellest hetkest saadik trooni ülemate kätte kes hoidsid Eärnuri krooni alles oodates kuninga tagasi tulekut istudes kuninga trooni kõrval ja valitsedes Anarioni riiki.

2060. aastal KA hakkasid levima jutud istarite ja lääne haldja liidrite vahel, et pidev sõda ja riikide langus võis tulla Dol Gulduris pesitseva kurja jõu tõttu. Võlur Gandalf rändas 2063. aastal KA Dol Gulduri, Kuid Sauron nägi seda ette ja põgenes kuna tema vägi polnud veel piisavalt võimas.

Sauroni põgenemisega algab Valvas Rahu (2063 KA – 2460 KA) ja nazgulid jäävad vaikseks, kuid salaja rajab Nõidkuningas Mordoris armeed ja tema parem käsi Khamul juhib Dol Gulduri, Sauron juhib neid kaugemal idas ning veenab palju idalasi enda poolele reisides ka lõunasse, et hardadrime, Khandi rahvast ja tumedaid nuumenorlasi koos korsaaridega teda kummardaksid.

2460. aastal KA tuli Sauron tagasi ja rahu lõppeb, Galadriel kutsub kokku Valge nõukogu mis on salajane ühing Kesk-maa tarkadest seal hulgas haldjate liidrid ja istarid, Gandalfile pakuti juhi positsiooni, aga kuna tema missioon ei lubanud tal liidri rolli võtta lükkas ta pakkumise tagasi ning seda pakuti Sarumanile kes oli kadedaks muutunud, et Gandalf esimene valik oli, kuid siiski nõustus.

2460 aasta suvel leiavad Jässu kääbikutest Deagol Anduini jõest ühe sõrmuse kui ta kalastab seal koos parima sõbra Smeagoliga, sõrmus rikub kiirelt nende sõpruse olles oodanud pikalt jõe põhjas, et ta leitaks ning kakluse käigus mõrvab Smeagol Deagoli võttes sõrmuse endale, avastades selle maagilised võimed mis suudavad ta liha ja luu Vaimu ilma saata jättes ainult ta hinge alles sai Smeagol ringi hiilida oma rahva seas, kuid sõrmuse vägi tegi ta vägivaldseks ja õelsaks ning ta pere pagendas ta nende hulgast

Smeagol keda tunti nüüd kui Guglunk omas sõrmust sadu aastaid ning sõrmuse vägi pikendas tema eluiga, kuid ei muutnud teda nazguliks kuna selleks tuleb sõrmust pidevalt sõrme panna. Smeagoli selle asemel kandis seda pidevalt taskutes ja kui ta eluiga pikendati muutus ta füüsiline keha mis hakkas pelgama päikese valgust, et end selle eest kaitsta põgenes Guglunk 2470. aastal KA Udumägedesse peitu ja elab seal deformeerunud kujul sadu aastaid.

2480. aastal KA saadab Sauron orki salgad Udumägedesse ja alustavad seal uute kolooniate loomist orkid saabuvad ka Moriasse ning elavad koos Balrogiga eraldatud elu ning deemon neid ei ründa. Moriast saadetakse Mordori Mithrili varusid mille päkapikud kaevasid mida pimeduse isand sai kasutada, et ehitada turvist või relvi.

2490 ja 2500. aastal KA ründasid Dagorladi ümbritsevaid alasid uus grupp idalasi Balcothi hõim.

2501 üritas eotheode kuningas Leod (elas 2559 KA – 2501 KA) taltsutada võimast valget hobust kes oli Valar Oromë hobuste järeltulija ja see tõttu väga metsik. Leod ei suutnud hobust taltsutada ning kukkus murdes oma kaela, tema poeg Eorl noor (elas 2485 KA – 2545 KA) lähenes hobusele ja nõudis, et ta talle kuuletuks, kuna valgete hobuste kohta liikusid jutud, et nad võisid aru saada inimeste keelest, hobune allus talle ning Eorl taltsutas ta nimetades ta Felarof (Väga tugev) neid kutsuti Mearas kes olid kuninga pere hobused ja väga vähesed neist anti võõrastele, üks hobune kelle nimi oli Varivalge anti Gandalfile.

2509. aastal KA rändab Elrondi naine Celebrian Lorieni, kuid satub rünnaku alla saades mürgitatud haav, aga elab selle üle 2510. aastal KA seilab ta Valinorile jättes oma kolm last Elrondi hoole alla.

2510. aastal KA ründasid Balcothid Rutujõe lähedasi alasid kuni suundusid Gondori poole alustades Balcothi sõda (2510 KA) Gondori kojaülem Cirion (elas 2449 KA – 2569 KA) Boromiri (elas 2410 KA – 2489 KA) poeg kutsus abivägesid eotheodidelt ja nende kuningalt Eorlilt. Eotheodid vastasid kutsele kui nende juurde saabus sõnumitoojaga punase otsaga hõbe nool mis tähendas Gondori abi palvet sõja hädas.

Orki väesalk Udumägedest kelle Sauron kutsus appi murravad koos idalastega Gondori kaitsest läbi ning ülejäänud Balcothid ületavad paatidega Anduini jõe ja purustavad vähenenud Gondori armee Calenardhoni väljadel, Eorl ja ta armee saabub lõigates ära orkide ja idalaste väe purustades nad Celebranti välja lahingus (2510 KA) purustati idalaste ja orki väed ajades nad tagasi Rhuni ja Udumägedesse.

Tänutäheks nende vapruse eest kinkis kojaülem Cirion eotheodi rahvale Calenardhoni väljad mille nad nimetavad Rohaniks, Framsburg hüljatakse ja sealne rahvas kolib Rohani asustades Rohani kuningriigi ja Eorl on kroonitud Rohani esimeseks kuningaks. Koos Cirioniga andsid nad üksteisele vande, et suures hädas nad tulevad üksteisele appi.

2545. aastal KA ründasid idalased Rohani ja lahingu käigus hukkus kuningas Eorl ja ta hobune Felarof, Eorli poeg Brego (elas 2512 KA – 2570 KA) päris trooni ja surus idalased tema maalt välja, kuid süda polnud läbi kuna kõrvelased Kõrvemaalt ründasid läänest ja Udumägede orkid põhjast, nende väed purustati ja rahu saabus Rohani. Riigi pealinnas Edorases ehitas Brego kuningate koja Meduseld (Kuldne koda) kust ta pere ja järglased Rohanit valitsevad.

Brego poeg Baldor (elas 2543 KA – 2570 KA) kes oli riigi troonipärija reisis 2570. aastal KA Keelatud Uksest Valgete mägede sees asuvasse kindlusesse kus kummitasid mägede inimeste vaimud kes Teise ajastu lõpul vandusid Isildurile, et tulevad Gondorile appi suures hädas, aga mägede inimesed põgenesid hirmust ja Isildur needis nad ning nende hinged ei saa kunagi rahu kuni nende vanne on täidetud.

Sajandeid hiljem kummitasid nende rahutud hinged endiselt mäe saale kus nad elasid ning igaüks kes sinna sisenes läks hulluks ja suri.

Kui Baldor sinna sisenes lootes enda julgust tõestada purustati tundmatu jõu poolt ta jalad ning kivi uks mis viis kuhugi suleti Baldor jäi pimedasse lebama ja üritas sõrmede ja mõõgaga ust lahti teha kuid ei õnnestunud ja ta suri nälga ning janusse. Tema jäänused leidis Aragorn sajandeid hiljem.

Brego sattus masendusse ja suri ning trooni päris tema noorem poeg Aldor (elas 2544 KA – 2645 KA).

Kaugemal põhjas sigivad lohed hakkavad rändama lõuna poole luues oma kodu Hallides mägedes ja Kõrbenud nõmmel rüüstasid mitmeid päkapikkude kindlusi.

2570. aastal algas Päkapikkude ja lohede sõda (2570 KA – 2589 KA) kus mitmed päkapikkude kodud langesid lohede rünnakute alla sõja käigus hukkus 2598. aastal Durini rahva kuningas Dain I (elas 2440 KA – 2598 KA) linna väravate juures hukkus ka tema poeg Fror (elas 2552 KA – 2598 KA).

Daini poeg Thror (elas 2542 KA – 2790 KA) juhtis nende rahva tagasi Erebori aga osa neist järgne nende kolmanda vennaga Groriga (elas 2563 KA – 2805 KA) ida poole rajades oma kodu Raudmägedesse.

Isengardis ja Orthanci tornis kus hoiti varem Numenori reliikviaid suleti kui Gondori väge kahanes katku ajal ning esemed viidi Minas Tirithisse koos torni võtmetega, Rohani tõusuga jäi piirkond nende valve alla, kuid kõrvelased kes tahtsid maad endale tihti ründasid Iseni lõhest väke lõhe Udumägede lõuna tipu ja Valgete mägede vahel.

2740. aastal KA ründavad Õginõmme küngastelt orki vägi Eriadori keda juhti orki kuningas Golfimbul kes rajas oma kindluse vanasse Angmari kantsi Hiireherne mägi. Dunedaini rajaleidjad suutsid orke tagasi tõrjuda, kuid orkid suutsid siseneda Maakonda 2747. aastal avastades kääbikute rikka ja resursse rikka maa, nende liider Brandobras Took kes oli pikka kasvu kääbik suutis hobuse seljas ratsutada ja juhtis kääbikuid oma kodu kaitseks.

Roheliste väljade lahingus (2747 KA) ratsutas Branobras orkide keskele ja lõi orki kuninga pea puidust nuiaga otsas, pea lendas sada jardi läbi õhu ja kukkus otse küüliku-urgu. Lahing võideti kuna orkid kaotasid julguse võidelda ilma juhita ning taganesid. Lahingus kuulsid nad orki kuninga nime ja leiutasid golfi mängu.

2758. aastal KA suureneb kõrvelaste rünnak Rohanile ja Gondoris korsaaride rünnakud, Rohani kuningas Helm (2691 KA – 2759 KA) satub tülisse Rohani vasalli Frecaga kes oli pool kõrvelane ja pool rohanlane, Freca poeg Wulf sai kõrvemaa kuningaks ja Freca abil taheti panna Helmi tütar ja Wulfi poeg paari.

Helm keeldus ja raevust tappis ta Freca mis tekitas Rohani ja Kõrvemaa sõja (2758 KA – 2759 KA) nende rahva vahel, kõrvelaste rünnakuid aitasid idalased, haradrimid ja korsaarid kes mõlemad saatsid vägesid Rohani sealhulgas ka Olivantsid tohutud elevandi laadsed loomad keda haradrimid taltsutasid sõjaks ehitades sõja tornid nende seljale.

Wulfi väed sundisid Helmi taganema Edorasest Helmi-süvikusse võimsasse kindlusesse ja Wulf haarab Edorase. Wulfi väed piiravad. Talve kuude saabudes varakult hakati seda nimetama Pikk Talv toidu moonad olid otsa korral ja Helmi poeg prints Hama (elas 2719 KA – 2759 KA) läks väikese väesalgaga toitu otsima aga oma retkedel külmusid surnuks.

Helm kes oli raevus hakkas kõrvelisi jahtima puhudes Helmi süviku sarvesid, et neid hirmutada ja riietus valgeks minnes üksi luure retkedele kus mitmed kõrvelased hukkusid kuni Helm lõpuks ise 2759 aasta alguses külmas surnuks külmus.

Kevade saabudes alistasid Gondorlased haradrimid ja korsaarid ning aitasid Rohani uuel kuningal Frealaf Hildesonil (elas 2726 KA – 2759 LA) kõrvelaste ja idalaste väed purustada ja tagasi võtta Edorase kus Wulf hukkus lahingus.

Maakonnas olid kääbikud toidu leidmisega hädas kui külma tõttu hundid hakkasid neid jahtima ja oleksid isegi välja surnud, kuid võlur Gandalf tuli appi ja aitas neil külma üle elada ja sellest hetkest saadik oli ta nendega väga hea sõber ja ta oli nende juurde alati oodatud, võlurile meeldis elada rõõmsate ja rahulike kääbikute seltsis ja leidis eriti suurt külge tõmmet nende piiburohule mille istutas esimest korda Maakonna Lõuna kihelkonda Isengrim II 2683. aastal KA.

2759. aastal KA kolib Ortnaci elama võlur Saruman keda Gondori kojaülem Beren (elas 2655 KA – 2763 KA) kes usaldas Orthanci võtmed tema kätte lootes, et võluri olek hoijab Kõrvemaa rahvast vaos.

2770. aastal KA laskub lohe Smaug Ereborile põletades maha Oru linna, Oru kuningriigi valitseja Girion hukkus lohe lõõmas, Smaug ründas mäge ja vallutas selle varastades Laekakivi ja ajades kuningas Throri ja ta poja Thrain I (elas 2644 KA – 2850 KA) ning Throri lapselapse Thorini (elas 2646 KA – 2941) Thror juhtis nende rahva Kõrvemaale ehitades ajutise kodu neile seal, kuid Throri ihaldas nende esiisade kodu Khazad-Dum.

2790. aastal KA võtab Thror ette rände Moriasse pärandades sala ukse võtme ja kaardi koos oma võimusõrmusega Tharinile teades sisimas, et Durini Hukk võib veel eksisteerida. Throriga liitus tema hea sõber Nar ja koos nad rändasi Khazad-Dumi ida värava juurde Azanulbizari orgu (Tumenire org) Thror palus Naril teda oodata ja sisenes Moriasse, palju päevi läks mööda ja Moria orki pealik kelle saatis sinna Sauron, et Mithrili transporti Mordori suurendada oli raiunud ta pea maha.

Moriast kostusid karjed ja sarvede helid ning laip visati trepist alla Nar kartis, er see on Thror ja hiilis lähedale orkid nägid teda ja säästsid ta elu pea mis oli laibalt eraldatud lebas näoli maas ja see oli kindlalt Thror.

Orki hääl rääkis temaga, et tema oli seda teinud ning nende keeles päkapiku ruunides oma nime tema laubale kirjutanud Azogi nimi põles Nari ja kõigi südametesse ja kui ta üritas pead võtta siis Azog käskis seda mitte teha ning viskas talle väravate tagant pauna mis oli täis vähese väärtusega münte ja saatis ta ära, Nar põgenes, aga vaatas veel tagasi nähes kuidas orkid Throri tükkideks lõikasid ja kaarnatele toitsid.

2793. aastal KA kutsus Thrain kokku seitsme päkapiku klanni armeed ja alustades Päkapikkude ja orkide sõda (2793 KA – 2799 KA) kus suurem osa lahingutest toimus maa all puhastades Udumägede koopad orkidest tehtes piirkonna ohutumaks.

Sõja viimane lahing toimus Tumenire orus, Azanulbizari lahingus võitlesid Thrain tema poeg Throrin kes teenis omale hüüdnime Tammiskilp ning tema sugulane ja Raud mägede lord Nain (elas 2665 KA – 2799 KA) ja tema noor poeg Dain II Raudjalg (elas 2767 KA – 3019 KA), lahingu käigus ründas Nain väravate treppe ja kutsus Azogi võitlema kutsudes teda argpüksiks kuni ork võitlema tuli oma väesalgaga ja Nain hukkus olles lahingust väsinud.

Azogi armee aga taganes olles kartma löönud päkapikkude raevust ja ka Azog üritas põgened, kuid Dain Raudjalg oli tema põgenemis tee ära lõiganud ja lõikas ta pea maha kindlustades võidu päkapikkudele.

Sõja lõppedes topiti Azogi suu münte täis ja ta pea pandi vardasse ja riputati Moria ida värava juurde.

Durini rahvas tahtis sõda jätkata ja Khazad-Dumi vallutada kuid kuna ülejäänud klannid olid vande täitnud keeldusid nad edasi minemast, kuna ka nende kaotused olid suured.

Dain vaatas väravatest sisse ja märkas vilksamisi Durini Hukku, balrogi kes endiselt elas ja oli jällegi ärganud lahingu tõttu, kuid varjas end Morias kui lahing rahunes.

Durini rahvas ei saanud veel Khazad-Dumi tulla ning Thrain ja Throrin Tammiskilp juhtisid oma rahva Kõrvemaalt Sinimägedesse ehitades sinna uue kodu.

2800. aastal KA põgenevad alles jäänud Udumägede orkid lõunasse ja rüüstasid Rohani maid ning luues kodu Valgetes mägedes, Rohani kuningas Brytta Leofa (elas 2752 KA – 2842 KA) Frealaf Hildesoni poeg sõdis nendega ja ajas nad sügavamale mäkke, kuid see oli ajutine rahu ning orkid tulid tagasi ning 2851. aastal KA rünnakute käigus hukkus Brytta poeg Walda (elas 2780 KA – 2851 KA).

Walda poeg Folca (elas 2804KA – 2864 KA) oli osav kütta ja jahtis orki salka kuni nad täielikult hävitas lõpetades orki ohu, kuid hukkus 2864. aastal KA kui jahtis ohtliku metssiga kuid suutis ka võimsat elajat surmavalt haavata.

Azogi surma järel võttis Udumägede orkide juhtimise üle tema poeg Bolg kes võttis tagasi tühjaks jäänud Gundabadi ja hakkas nende väge üles ehitama.

2841. aastal KA rändab Thrain II ida poole lootes näha oma endist kodumaad Erebori, Sauron saab tema tegudest teada ja saadab oma luurajad neid jälitama ning loob tormised ilmad mis sundisid Tharaini Sünklaane metsas varju otsima. Öö saabudes võeti orkide poolt Thrain vangi ja viidi Dol Gulduri kus võeti ära temal päkapikkude viimane võimusõrmus, kuid mitte salajase ukse kaarti ja võtit ning jäeti kongidesse surema.

2850. aastal KA siseneb Gandalf uuesti Dol Gulduri kui avastas orke Võhumõõga väljadelt midagi otsimas, kindluse kongides ta leiab hulluks läinud Thraini kes usaldab võluri kätte peidetud ukse kaardi ja võtme ning teatab oma sõrmuse kadumisest kuid sureb haavadesse.

Gandalfi hirmud said kinnitust, et Dol Gulduri surnumanaja ongi Sauron ja orkid Võhumõõga väljadel otsivad ilmselt ühte sõrmust ning samas ka teateid Isilduri järeltulijast mis tähendas, et Sauroni spioonid olid teda informeerinud duunedaini pealikest kes olid Arthedaini kuningate järeltulijad.

2851. aastal KA kutsutakse kokku Valge nõukogu ja Gandalf palub rünnakut Dol Gulduri, kuid Saruman ei usu tema jutte Sauronist, kuid saadab Isengardist välja oma luurajad Võhumõõga väljadele sõrmust otsima.

Gondori valge puu närbub 2852. aastal KA ja ühtegi vilja sellele ei tulnud, kuid puu jäetakse endiselt alles.

2879. aastal KA sünnib päkapikk Gloini (elas 2783 KA –15 NA (Neljas ajastu)) poeg Gimli (elas 2879 KA – 262 NA) sinistes mägedes.

2885. aastal KA ründavad haradrimid Gondori ning Rohani kuningas Folcwine (elas 2830 KA – 2903 KA) saatis oma kaks vanemat poega Folcred (elas 2858 KA – 2885 KA) ja Fastred (2858 KA – 2885 KA) koos väesalgaga Gondori lõuna piirile appi, kuid mõlemad pojad hukkusid lahingus ning Rohani trooni päris noorem poeg Fengel (elas 2870 KA – 2953 KA).

Haradrimid tõugati tagasi, kuid Harondor Gondori lõunapiirkond kus pääses Lähis-Haradi hüljati.

2901. aastal KA tuleb Mordorist uus orki salga rünnak ja nende seas arenenud orki rass urukid kes taluvad päikese valgust ja olid füüsiliselt tugevamad, Gondori kojaülem Turin II (elas 2815 KA – 2914 KA) saatis väesalga neile vastu ja suutis neid eemale tõrjuda, kuid Anduini ida maad Gondoris hüljati ning sinna ehitati salajane baas Henneth Annun kus elasid ja treeniti uut väesalka Ithilieni rajaleidjad kelle varustus oli vaene, kuid treeniti luure oskustes kõrgele tasemele ja oli Gondori esimene kaitseliin rünnates partisanivõitluses Mordori vägesid ja võideldes pidevalt sissisõdades.

2911-2912. aastal KA laastab Eriadori Julm Talv ning valged hundid põhjast ületavad Baranduini jõe rünnates Maakonna kääbikuid, kuid nad aetakse minema kui lahingu oskustega kääbikutest vibu laskjad neid lasevad, kevadel tekkinud tulvaveed ujutavad Gwathlo jõe üle tekitades tohutut kahju Minhiriathi ja Enedwaithi ning Tharbadi linn, mille populatsioon Angmari sõjas ja suure katku ajal vähenes hüljati täielikult.

2929. aastal KA abiellub duunedainide pealik Arathorn II (elas 2873 KA – 2933 KA) Aradori (elas 2820 KA – 2930 KA) poeg naisega Gilraen (elas 2907 KA – 3007 KA) koos neil sünnib poeg Aragorn II (elas 2931 KA – 120 NA), kuid Arador hukkub 2929. aastal kui tema salka ründavad metsikud trollid. Gondoris sünnib kojaülemal Ecthelion II (elas 2886 KA – 2984 KA) poeg Denethor II (elas 2930 KA – 3019 KA).

2931. aastal KA sünnib Aragorn (elas 2931 KA – 120 NA), orki väed Dol Guldurist ületavad Udumäed ja hakkavad looma laagreid Eriadori. 2933. aastal KA hukkub rünnaku käigus Arathorn II ning Gilraen viib Aragorni Rivendeli, et teda seal kaitsta.

2941. aastal KA veenab võlur Gandalf Durini rahva juhti Thorin II Tammiskilpi, et ta alustaks Erebori tagasivõtu plaani, sisimas kardab võlur, et kuigi praegu on Smaug ja Sauron eraldatud võib pimeduse isand ta enda teenistusse saada nagi tema meister Morgoth Esimesel ajastul. Maakonnas Kääbiklas tulevad kokku 13 päkapikku, kes värbavad endale noore Bilbo Baggins (elas 2890 KA – 3021 KA) kes ei olnud enam võitlejate perest kuna Maakonnas oli sajandeid rahu kestnud, kuid nende rass oli väga kerge sammuga olles väga märkamatud ning nende lõhn on lohele võõras ja segadust tekitav.

13 päkapikku, kääbik ja võlur asusid teele ja kohtusid mitme ohuga, Mitheitheli (Härmalätte jõgi) ja Bruineni (Varjuvee jõgi) jõe vahel asuvas Trollipadriku metsas kohtusid nad trollidega kes olid hakanud Õginõmmelt alla rändama mis oli ebatavaline, kuna trollid kes olid loomult rumalad ei rända ilma tumeda jõu juhtimiseta nii kaugele oma kodust. Viimased trollid kes Eriadori väljadel elasid olid Angmari kuningriigist tulnud, kuid see hävines üle tuhande aasta eest.

Rivendelist lahkudes rändab kompanii üle Kõrge kuru kus nad langesid läbi lõksu ukse Mägikolli linna sealseid orke juhtis Suur Mäekoll ning nende koloonia oli iseseisev ja ei teeninud Sauronit ning olid loonud oma ühiskonna ja isegi oma enda laulu Mägikolli linna laulu.

Trollide koobastest leitud haldja terad mis nende rahvale oli tuntud kui Orcrist (Mäekolliraiuja) mida orkid nimetasid Hammustaja ning Gandalf leidis endale Gondolini mõõga Glamdringi (Vaenlaselööja) mida kutsuti Lõhkujaks Suur Mäekoll hukkus Gandalfi saabudes ja nad põgenesid koobaste ida avause poole, kuid Bilbo komistas ja kukkus sügavamale koobastesse kuni orkid päkapikke jälitasid.

Koobastes leidis kääbik Sauroni ühe sõrmuse mille pillas maha endine kääbik Guglunk, koos nad mängisid mõistatusi mille käigus olend hakkas Bilbot taga ajama süüdistades teda oma Kullakalli sõrmuse varguses.

Bilbo ja päkapikud suutsid põgeneda orki salga eest ja leidsid varju alust kuju muutja Beorni juurest kes ei olnud liitlane ega ka vaenlane, Gandalf aga muutus murelikuks Eriadori trollide nägemise pärast ja Bilbo eseme üle mille ta mägedest leidis ning saatis nad oma ette läbi põhja Sünklaane kuni tema läks Valgesse nõukogusse kus ta suutis neid veenda, et Rünnata Dol Gulduri Saruman oli nõus teades nüüd kindlalt, et Sauron otsib Võhumõõga väljadelt oma sõrmust ning soovides teda sealt eemal hoida, et sõrmus endale saada oli ta nõus ründama. Kindluse varemetes on Sauron sunnitud põgenema.

Sünklaane metsas langesid päkapikud ja Bilbo Shelobi laste Sünklaane hiidämblike ohvriks kes sigisid Dol Gulduri varemetes sõrmuse abil mis viis Bilbo Vaimu ilma vabastas ta päkapikud ja koos võitsid nad ämbliku karja, kuid nad langesid Sünklaane haldjate vangistusse keda juhtis Thranduili poeg prints Legolas, Bilbo abil suudavad päkapikud vangistusest põgeneda ning Bard vibumehe (elas 2880 KA – 2977 KA) abiga kes on Girioni järeltulija smuugeldas nad Oru kuningriigi ellu jäänute ehitatud Järvelinna kus nad avastati Linnaülema poolt, Thorin kes lubas, et nende retke eduka lõpuga rahastab ta Järvelinna üles ehitust lasti vabaks nad sisenesid Erebori.

Bilbo retked varanduse peal äratas lohe Smaugi ja nad pidasid pikka vestlust ning Smaug isegi tunnetas Sauroni sõrmust kääbiku sõrmes, kuid vestluse käigus ei avastanud Bilbo mitte ainult Laekakivi mille abil saab seitsme klanni päkapikud appi kutsuda, et lohest vabaneda vaid ka kadunud soomuse mis oli lohe nõrk koht ning ilmselt tekitatud Girioni või tema vibu laskjate poolt. Bilbo ja päkapikud vihsatasid lohe välja ning raevunult ründas Smaug Järvelinna.

Kasutades räästa linnu kui sõnumi toojat aitas Bilbo Bardil avastada Smaugi nõrk kõhu alune ja Musta noolega lasti lohe maha, Bard kuulutati nende rahva kangelaseks olles oma esivanemate vääriline.

Järvelinn oli aga varemetes ja selle populatsioon hukkus tule lõõmas, Bard juhtis inimesed Oru varemetesse lootes saada osa oma varandusest, kuid kulla kogus rikkus Thorini mõistuse mida kutsuti Lohe tõbiks mis sai alguse võimusõrmusega mille kaudu muutusid nende juhid ahneks ja isekaks. Thorin keeldus varanduse jagamiseks, Sünklaane haldjad ja Thranduil tulid Bardi rahvale appi tuues süüa ja varusid ning võtta endale osa Erebori varandusest.

Thorin keeldus ning lõhkus kindluse värava ning Thranduil ja Bard piirasid mäe sisse pääsu Thorin saatis kaarna abil abi palve oma sugulasele Dain II Raudjalale, et vajavad militaar abi vägesid, Bilbo kelle käes oli Laekakivi teadis, et Thorinihaldab seda üle kõige ning selle abil suudavad nad ilma vere valamiseta tüli lahendada, kivi näitamisel Thorinile raevustas see ainult kuningat ning Daini saabudes valmistasid kolm rassi oma vahel sõjaks.

Põhjas Gundabadis oli sõna Smaugi surmas jõudnud Bolgini ja ta valmistas ette orkide ja kurjade olendite (hiidnahkhiired esimese ajastu vampiiride järeltulijad, vargid libahuntide suguseltsist ja hundid), Võlur Gandalf saabus kolme rassi vahele ja näitas neile Bolgi armeed mis saabus loodest alustades Viie Väe lahingut (2941 KA) mille käigus hukkus Bolg aga ka Thorin II Tammiskilp ja ta sugulased vennad Kili (elas 2864 KA – 2941 KA) ja Fili (elas 2859 KA – 2941 KA), olles vähemuses said päkapikud, inimesed ja haldjad abi vägesid kui saabusid Udumägede suured kotkad ja Beorn.

Dain II Raudjalg krooniti Durini rahva ja Erebori kuningaks ning Bardist sai uue Oru kuningriigi kuningas ja tema poeg Bain (elas 2928 KA – 3007 KA) sai Oru printsiks.

2942. aastal KA jõudis Bilbo osa varandusega mille hulgas oli Mithrili särk mis oli läbimatu turvis nagu lohe soomused kuid sulg kerge, ning salapärane haldja pistoda mis ole talle mõõgaks ning nimetas Astlaks sünklaane rääkivate ämblikute karjete tõttu.

Varandus aga tõmbas palju tähelepanu tema sugulastelt Sackville-Bagginsid kes ihaldasid seda, oma vara kaitsmiseks määras Bilbo tulevikus oma pärijaks tema sugulase Frodo Bagginsi (elas 2968 KA – 61 NA) kes sai headeks sõpradeks Samwise Gamgee (elas 2980 KA – 61 NA), Peregrin Took (elas 2990 KA – 63 NA) ja Meriadoc Brandybuck (elas 2983 KA – 63 NA).

Sauron, kes aeti Dol Guldurist välja põgeneb Mordori, ning 2944. aastal KA Guglunk lahkub Udumägedest otsides Bilbo Bagginsit.

2951. aastal KA annab Sauron endast avalikult teada ja alustad Barad-duri üles ehitust, kolm nazgulit nende seas Khamul saadetakse Dol Gulduri, Elrond kes lapsendas Aragoni nimetas teda Esteliks kuid jõudes täis ikka ütles talle ta päris nime ja pakkus talle Isilduri trooni millest ta keeldus, Aragorn kes juhtis nüüd dunedaini rajaleidjaid kohtus enne lahkumis Arwen Undomieliga ja kahe vahel tekkis armastus.

2953. aastal KA toimub Valge nõukogu viimane kokku saamine ja nad arutavad mida Sauroni suhtes teha nüüf kus pimeduse isand endast avalikult teada andis, Saruman plaanib sõjaks valmistuda valetades neile, et üks sõrmus uhuti ammu merre, nõukogu usub ta valesid, kuid hoiavad oma silmad ja kõrvad lahti ning Isengardis kindlustab Saruman oma kantsi sõjaks saates oma nuhid ka Voorele ja Maakonna piirile kuna Gandalf külastas seda tihti.

2954. aastal KA purskab Turmamägi ja suitsu pilv katab Mordori sundides viimased Ithilieni inimesed põgenema.

2980. aastal KA kui Gandalf ja Aragorn Gulunki otsivad rändab olen Mordori kohtudes Shelobit, kuid olles väga kondine säästab iidne ämblik ta ellu.

2889. aastal KA suundub Thorini sõber Balin (elas 2763 KA – 2994 KA) Khazad-Dumi, et seal uut kolooniat alustada, kuna Udumägede orkid hukkusid Viie Väe lahingus ja jätsid mäed üpris tühjaks Dain II ei toetanud seda mõtet olles ise näinud Durini Valu, aga see ei peatanud Balinit minemast.

Moria väravatest sisse marssides aeti orki väesalgad tagasi ning ta krooniti Moria lordiks. 2994. aastal KA suureneb orki arv mägedes jälle ning kui Balin ida värava juures vaatas Peegel järve hiilis orki vibulaskja tema taha ja haavas teda.

Orki rünnakud Moriasse hakkasid suurenema, ning kirja vahetus Ereboriga katkeb ja sõnumit abi vägede saamiseks ei suudeta välja saata, idaväravad on ümber piiratud ning lääne väravate juurde on tekkinud järv ning seal elab tundmatu olend kel oli mitmeid kombitsaid ning Balini kaaslastest Oin (elas 2774 KA – 2994 KA) hukkus olendiga võideldes, lääne väravad suleti ning päkapikud olid lõksus, sügavamates kamprites kostus ka möirgeid mis tähendas, et Durini Valu elab veel seal, Mazarbuli kambris suri Balin ja ta maeti sinna kambrisse Balini teine kaaslane Ori kirjutas nende reisist Mazarbuli raamatusse ja kirjeldas, kuidas nad ei pääse välja kuna orke on liiga palju ning tundmatu vari liigub pimeduses, matmis kambrisse murti sisse ja Ori koos alles jäänud ellu jäänutega hukkusid seal võideldes ning Moria muutus jälle orkide kindluseks kus nad sigisid ja oma populatsiooni suurendasid.

3000. aastal KA kasutab Saruman esimest korda Orthanci palantiri kuid satub Sauroniga ühendusse ning koos nad loovad liidu.

3001. aastal KA otsustab Bilbo lahkuda Rivendeli tundes end vanana ja välja venituna mida põhjustas üks sõrmus, sest see pikendab elu aastaid, Gandalfi kahtlused suurenevad ja palub Aragonil Maakonna kaitset suurendada kuni ta rända Minas Tirithisse uurides Isilduri kirja rulle avastades, et Bilbo sõrmus ongi üks võimusõrmus, võlur tuleb tagasi Maakonda ja palub Frodol kes nüüd oli Bilbo varanduse ja kodu pärija, et ta hoiaks salajas ja ohutus kohas. Gandalf ratsutas ida poole kohtudes Aragorniga ning koos nad hakkavad Gunglunki otsima kuna temal on vajalikud vastused mitmetele küsimustele.

Sauroni käsilased jõudsid, aga ette ja viisid ta Barad-Duri kus teda piinatakse, Sauron ise tuleb Gunlunki juurde, et ta käest vastuseid saada olles kogunud piisavalt väge, et võtta füüsiline kuju, kuid tema paremal käel puudub sõrm, arm mille tekitas Isildur.

3017 lastakse Guglunk vabaks ja ta põgeneb põhja poole, kuid langeb Aragorni käes vangi kes viib ta Thranduili saalidesse, et teda seal küsitleda. Sauron saadab Dol Gulduri orki salga neid ründama ja olevus põgeneb suundudes Udumägedesse ning Khamul saadab Dol Gulduri nuhid teda jälitama, Moriasse jõudes jäi ta sinna lõksu kuna lääne väravad olid suletud.

3018. aastal KA saadab Sauron kes sai piisavalt infot kääbikutest ja Maakonnast kutsub Khamuli ja teised kaks nazguli Minas Morguli ning Nõidkuninga käsu all nad saadetakse sõrmuse jahile, Gondori armee eemale peletamiseks saadetakse orki väg varemetes Osgiliathi ründama mida kasutati kui sõjaväe baasina Gondori poolt, lahingu käigus pääsevad nazgulid üle Anduini ja kappavad Isengardi kus nad kohtuvad Sarumaniga küsides täpseid juhiseid Maakonna asukoha kohta, Saruman valetab neile ning nad lahkuvad, kuid ei usalda teda, rohanis kohtuvad nad Grima ussikeeleg, kes oli kõrvelaste ja Rohanlaste järeltulija ning kuningas Theodeni (elas 2948 KA – 3019 KA).

Grimal oli tekkinud vaen Rohani vastu ning aitas Sarumani kuningriiki seest poolt nõrgestada, Nõidkuningas ja nazgulid kohtusid temaga ja hirmu seisundis mida need hinge olendid tekitavad sundis ta rääkima kus see asub ja nad suunduvad põhja poole.

Gandalf hoiatab Frodot, et sõrmus kuulub Pimeduse isand Sauronile ja, et tema teenrid tulevad seda varem või hiljem otsima, Gandalfi soovitusel pidi Frodo rändama Bilbo jälgedes Rivendeli kuna seal on tal ohutum ja vaenlase silm Maakonnast eemal.

Gandalf, aga külastab Sarumani, kuid valge võlur paljastab oma reetmise ning vangistab ta Orthanci otsa kust ta hiljem põgenes jõudes Rohani ja kohtudes seal valge hobusega kes oli valar Oromë hobuste järeltulija ning ainult kuniga liini omad, kuid harvadel puhkudel kingiti neid ka kuninga sõpradele, metsik hobune nimetati Varivalgeks, kuid hobune keeldub võluril endaga ratsutada.

Sarna koolmel jõuavad mustad ratsanikud kohale ja duunedaini rajaleidjad suuremalt jaolt hukkuvad lahingu käigus. Nõidkuningas külastab Kääpa seljakuid ja äratab veelgi rohkem kääpavahte üles nende seas ka Cardolani viimased duunedainide jäänused kes hukkusid katku epideemiasse, andes neile rohkem väge. Mitu päeva hiljem Nazgulid hargnevad laiali, neli otsivad kääbikut ja teised jahivad duunedaine.

Frodot abistavad tema sõbrad ja nad jõuavad Vanasse metsa kus nad kohtuvad müstilise ja iidse olendiga Tom Bombadil, tema juurest lahkudes jõuavad nad paksus udus Kääpa seljakutele ja kohtuvad endiste Cardolani jäänustega, kuid Tom tuleb neile appi ja ajab kääpavahid minema ning puhastab tumedad loitsud haudadelt.

Endise Cardolani kuningriigi printsi ja aadlike varandus jagatakse kääbikutele ja nende seas on ka Võhu pistodad mis sepistati Cardolani või isegi varem Arnori seppade poolt, nende teradega sai vigastada vaime kes elasid Vaimu ilmas ja Cardolani langemisel katku ajal kadusid terad koos nendega.

Voorele jõudes kohtusid kääbikud Aragorniga kuid sattusid nazgulite rünnaku alla, millest nad suutsid pääseda ja neid petta, koos nad rändasid Rivendeli. Gandalf oli Varivalge taltsutanud ja jõudnud Eriadori ja meelitanud nazgulid enda peale võideldes nendega ja tekitades neis hirmu oma Maiari väega, et anda Aragornile turvaline rada läbi Eriadori tühermaa, Amon suli varemets tuntud nüüd kui Ilmarünk püstitasid nad laagri ja öö pimeduses kui Aragorn luurel oli leidis Nõidkuningas ja neli nazguli nende asukoha lõkke järgi mille nad süütasid.

Lahingu käigus pani Frodo sõrmuse sõrme ja nägi nazgulite luu ja liha kujusid Vaimu ilmas kus nad ikka veel kandsid hõbe rüüsid ja kroone ning nende silmad kui punased laternad. Nõidkuningas ja teised lähenesid kuna näevad nii elavaid kui ka hingi ning haavas teda Morguli teraga millest jääb kild ohvri sisse ja mürgitab teda, kuni ka tema on vaim nagu nemad. Aragorn, kes saabus leegiga ajas varem ehmunud nazgulid minema ja aitas Frodo sealt ära viia, grupp oli aga vähemuses kuni saabus Glorfindel Rivendelist oma hobusel Asfeloth, Glorfindel pani Frodo ta selga ja loom viist ta Rivendeli Bruineni ida kaldal olid kõik üheks vaimu koos ja seisid temaga silmitsi ainult Nõidkuningas ja ta endised nuumenorlastest nazgulid ületasid jõe esimesena viimases hädas tõmbas Frodo oma määga välja ning oma väega purustas Nõidkuningas selle kildudeks.

Gandalf kes oli jõudnud Rivendeli kasutas oma väge ja lord Elrondi oma ning lõid hiidlaine mis uhtus sõrmuse vaimud ära, nende hobused hukkusid ja nende rüüd mille abil said nad elavate maailmas sekkuda hävinesid. Kujutuna kõndisid nazgulid Mordori tagasi olles alandatud ning kartes Sauroni karistust.

Frodo raviti terveks ning pärast Elrondi nõukogu kus kõik rassid olid alustanud uut sõda mis algas Osgiliathi rünnakuga Sõrmuse sõda (3018 KA – 3019 KA) Mordori ja nende liitlaste vastu, tava sõjapidamine, aga ei aita Mordori võita, kuna neid on liiga palju ainus võimalus oli hävitada Sauroni väga ja see oli ühes sõrmuses. Loodi Sõrmuse Vennaskond.

3019. aastal KA jõuab vennaskond Moria lääne värava juurde kuid vee olend purustab need, balrogiga võideldes kukub Gandalf koos deemoniga sügavikus asuvasse maa alusesse järve, mis kustutab deemoni leegid, kuid nad mõlemad jäävad ellu.

Iidsetes käikudes kus balrog magas avastab Gandalf, et need ei ole päkapiku omad need tunnelid loodi kui Morgoth Udumäed kergitas ja nende koobaste sees pesitsevad Nimetud olendid, algus nende kohta on ajalukku kadunud, kuid nad olevat Sauronist vanemad ehk siis nad tekkisid maailma enne Lampide ajastut kui Melkor veel häid asju rikkus, ning Nimetud olendid tema väe abil arenesid ja Valarite eest põgenesid Udumägede alla peites end nii Valarite kui ka Sauroni eest, sest isegi tema ei teadnud nende eksisteerimisest midagi.

Vennaskond jõuab Lorieni ja asub sealt teele mööda Anduini, nazgulid jõuavad Mordori ning Sauron katkestab nende otsinud, andes neile uued rüüd ja tiivulised elajad, ning käsib neil tema armeesid juhtima minna, Khamul saadetakse koos kahe nazguliga uuesti Dol Gulduri, et põhja rinnet juhtida.

Gandalf ajab balrogi uuesti Moriasse ja mägede tipus asuvasse Durini torni kus toimub nende viimane lahing, balrogi keha sureb ja kukub alla purustades osa mäe seljakust, kuid ka Gandalf hukkub ja mõlemad maiarid suunduvad läände. Illuvatar aga kingib talle teise elu ning gandalfile antakse ka rohkem väga ja temast saab uus istarite juht, Udumägede kotkaste juht Gwaihir võtab ta kaasa ja viib Lorieni.

Iseni koolmel toimub esimene lahing Isengardi ja Rohani vahel ning Theodeni poeg Theodred (elas 2978 KA – 3019 KA) hukkus lahingus. Vennaskond jõuab kunagisse põhja Gondorisse Argonathi ning seal satub vennaskond Isengardi orki rünnaku alla mille käigus Frodo ja Samwise jätkavad teekonda üksi, Boromir (elas 2078 KA – 3019 KA) Gondori kojaülema esimene troonipärija hukkub orki noolte läbi kaitstes Merryt ja Pippinit kes võetakse ikkagi vangi.

Legolas, Gimli ja Aragorn jahivad kolme kütina orki karja üle Rohani kohtudes Fangorni laanes Gandalf Valgega kes teatas, et kääbikud on Puuparra, enti rahva juhi kaitse all. Koos nad ratsudasid Edorasse ja vabastasid kuningas Theodeni Grima valedest ja Sarumani loitsust, põgenedes oma alles jäänud armeega Helmi-süvikusse kartes, et Isengardi vägi ründab Edorast ja seal võib suur osa rahvast langeda.

Sünklaanes andis Sauron signaali, et rünnata alustades Sõrmuse sõja Põhja rinnet ja Dol Gulduri orki väed suundusid Metsa kuningriiki ja kolm eraldi rünnakut läbi sõja Lothlorieni, kauges Rhunis liikus tohutu idalaste vägi Oru kuningriigi ja Erebori poole, plaanides vallutada üksildase mäe, Oru kuningriigi, Metsa kuningriigi ja Lothlorieni ning Rivendeli liikudest sealt lõunasse Rohani ja Gondori.

Oru kuningriigi kuningas Brand, Bard vibuküti lapselaps ja Dain II Raudjalg võitlesid Oru linna lahingus, kuid orki ja idalsate vägi sundis neid taganema Erebori kus mõlemad kuningad hukkusid võideldes ning algas Erebori piiramine.

Metsa kuningriigis Lahing Sünklaane puude all (3019 KA) tõrjub Thranduil Dol Gulduri väed tagasi.

Sõrmuse sõja Lõuna rindel saadeti uus orki armee Mordorist, et Gondorile survet peal hoida, lõunast tulid korsaarid, haradrimid koos olivantsidega, Khandi varjaagid ja kaug-Haradi trolli inimesed.

Lõunalaste vägi piiras sisse Gondori lõuna piiri alad ja hoidis kohalikud Kesk inimeste väed kes teenisid Gondorit kinni.

Rohanis ründas Saruman Helmi süvikut oma uue armeega milles olid uued orki grupp uruk-hai kes aretati inimeste ja orkide ristumisest, Isengardi liitlased Kõrvemaalt kutsuti sõtta ja piirati Helmi-süvik sisse alustades Hornburgi lahingu, pea müür mida kaitsti lasti õhku Sarumani tulega mis plahvatas tohutu augu müüri sisse, kuid selle loomingut ei tea keegi peale Sarumani. Theoden, Eomer (elas 2991 KA – 63 NA) ja kolm kütti kaitsevad Helmi-süvikut edukalt kuni koiduni, kui Gandalf saabub abi vägede üle kogu kogu Rohani ning uruk-haid sunnitakse taganema. Kõrvemaalased alistuvad ja on hämmingus kui näevad, et neile halastust antakse, kuna Sarumani sõnul on Rohani rahvas julm ja õel. Kõrvelased aitavad Hornburgi üles ehitada.

Fangorni metsas avastab Puupard, et võlur on tema metsa maha raiunud, et oma sõja tööstust kütta, ning raevunult Puupard ja Entid ründavat Isengardi hävitades sealse orki väe ning purustades mägedest tuleva Iseni jõe tammi mille tulva veed ujutavad Isengardi üle ning orkid ja ellu jäänud uruk-haid upuvad. Saruman ja Grima põgenevad võluri spioonide juurde Eriadoris ja ründavad Maakonda.

Frodo ja Sam kohtuvad Guglunkiga kes juhatab neid Mordori, Musta värava juures märkavad nad idalaste väge mis siseneb Mordori ja nad peavad kasutama Cirith Ungoli koopaid. Põhja Ithilienis märkavad nad haradrimide konvoid keda ründavad Gondori rajaleidjad, neid juhib Gondori prints ja kojaülema järeltulija Faramir (elas 2983 KA – 82 NA) ja nad võetakse vangi. Osgiliathis kaotati ida poolsem osa Mordorile ja väed taganevad lääne kaldale, sõrmus tahetakse Minas Tirithi viia ja nazgul lendab üle linna, Sam takistab sõrmust nazgulile andmast ja Faramis ajab ta vibu laskjatega minema.

Kääbik lastakse vabaks ja nad suunduvad Morguli orgu ronides mööda Salajasi treppe mis viib mägedes asuvasse koobastesse. Isengardi hävinguga saadab Sauron morguli armee Gondorile ja korraks Nõidkuningas tunnetab midagi, kuid ei pea seda tähtsaks ja lendab oma armee ees Osgiliathi.

Pippin kes leidis Orthanci palantiri kasutab omast tahtes seda ja kohtub Sauroniga kes usub, et sõrmus on tema käes kuna Saruman pole pikalt suhelnud. Gandalf soovitab Theodenil rohani armee valmis panna kui abi palve peaks tulema.

Eriadoris saadab Elrond oma pojad koos duunedainide teise juhi Halbaradi ja Halli kompani lõunasse Aragornile appi.

Gandalf ja Pippin rändavad Gondori ja avastavad, et Denethor kes kuulis oma lemmik lapse surmast ja oli kasutanud keelatud Minas Tirithi palantiri, vale teadmised mille Sauron talle saati murdis ta vaimu ja langes masendusse, millele aitas kaasa ka tema naise lahkumine.

Osgiliath vallutatakse ja orki vägi tuleb välja algab Minas Tirithi piiramine ja Pelenoroori väljade lahing. Gandalf ja Dol Amrothi prints Imrahil ja ratsa vägi kaitsevad välis müüri, nazgulid lendavad linna kohal tekitades hirmu Gondori sõduritele, Faramir saab haavata ja Denethor valmistab ette tema ja ta enda matused.

Kolm kütti sisenevad valgete mägede sisse, et Aragorn kui Isilduri järeltuilija saaks kutsuda mäe inimeste rahutud hinged appi Gondorit kaitsma. Tunnelites nad leiavad Rohani printsi Baldori jäänused kelle jala luud on murtud ning murtud mõõk kõrval ning sõrmed kondid suletud kivi ukse praovahel.

Surnud vastavad kutsele ja on nõus oma vannet täitma koos nad ühinevad Elrondi poegade, Halbarandi ja Halli kompaniiga rändavad Pelargiri ja surnud armee hävitab korsaaride laevastiku kui piraadid hülgavad laevad ja jõkke hüppavad ning upuvad.

Aragorn laseb surnud vabaks ja nende hinged lähevad läände. Lõuna Gondori inimeste väesalgad kes ei olnud duunedanid, aga siiski sõbrad ja liitlased ning allusid Gondorile saatsid nüüd suuremad väesalgad Aragorniga kaasa kuna lõunalaste oht oli möödas.

Minas Tirithis saadetakse abi palve Rohani ja Theoden ratsutab oma armeega välja, Mordori orki väe salk piirab Gondori ja Rohani ühendavat maanteed.

Nõidkuninga komander Gothmog piirab Minas Tirithit, öö saabudes jõuab suur ramm Grond ja Nõidkuningas maandus värava ette ja lausus loitsu mis väravat nõrgestas ja lasi Grondil kolme löögiga puruks lüüa. Nazgulite isandale seisis vastu Gandalf ja Nõidkuningas eemaldas oma kapuutsi näidates oma nähtamatut pead ka kahte punast tulukest mille kohal hõljus metall kroon.

Rohan saabus sel hetkel olles kasutanud peidetud oru rada mida Mordori vägi ei teadnud ja ründasid koidu valgel piirajaid orkid olid sunnitud taganema kuid salk oli õnnestunud linna pääseda ja kaitsjaid tagasi suruda. Hobuste ratsutamise alla jäid mitmed orkid ja nad taganesid Theoden seisis silmitsi haradrimide pealikuga kes kandis musta madu punasel kilbil oma sümbolina ja võitis duelli, Nõidkuningas ründab Theodeni ning laseb ta hobust musta noolega, mis võtab talt elu ja kukutab ta Theodeni peale, vigastades teda surmavalt.

Eowyn (elas 2995 KA – 68NA) Eomeri õde kaitseb kuningat lõigates lendava eluka pea kuid kaotas võitluse Musta kapteni vastu, Merry torkas nazgulit võhu mõõgaga põlve murdes loitsu mis teda kaitses ning Eowyn torkas mõõga talle tulukeste vahele ja verd tarretava kriiskega kukkusid ta turvis ja rüüd tühjalt maha. Glorfindeli ette kuulutus läks täide, kuid Theoden hukkus.

Gothmog kutsus välja reserv armee Osgiliathis ja ründasid Rohani ja Gondori vägesid kuni saabus Aragorn oma väe salgaga ning Morguli vägi purustati.

Guglunk reedab Frodo ja Sami ning sõrmuse kandja langeb Shelobi ohvriks, Sam saabub ja ajab haavab ämbliku ajades ta minema.

Cirith Ungoli väesalga juhid Gorbag ja Shagrat viivad Frodo torni ja leiavad tema asjade hulgast Bilbo mõõga Astla ja Mithrili särgi, orkide ja urukite vahel tekib tüli ja torni valve hävineb, Shagrat põgeneb ja viib esemed Barad-Duri, Gorbag hukkub tülis.

Gondor, Rohan ja nende liitlased suunduvad Musta värava juurde, et Sauroni vaade neil hoida, Aragorn tekitab Sauronis kahtlusi hirmu näidates Elendili mõõka mis sepistati uuesti kokku ja kannab nime Anduril Lääne leek hirmul saadab pimeduse isand kogu armee värava juurde, kartes, et sõrmust kasutatakse tema vastu, sild Minas Morguli hävitatakse. Khamul ja teised kaks nazguli kutsutakse lõuna rindele ja nazguli uueks liidriks saab Khamul. Dol Guldur jääb juhita ja Celeborn ning Galadriel valmistuvad vastu rünnakuks.

Musta Värava lahingus kohtub lääne malev Sauroni Suuga kes on tumeda kuningriigi diplomaat ja vähestest ellu jäänud puhta vereline tume nuumenorlane tema nõuded lükatakse tagasi ning lääne armee on ümber piiratud ja kõik Sauroni armeed, orkid, trollid, idalased ja haradrimid keda juhib Khamul ning nazgulid ründavad sõrmuse vaimudele tulevad vastu Udumägede kotkad ja Gwaihir ning nazgulid suunatakse eemale. Turmamäel kohtuvad kääbikud Guglunkiga, Frodo langeb sõrmuse väe alla ja paneb selle sõrme, Sauroni raev lööb Tumeda kantsi vundamendi võnkuma ja ta annab kõikidele nazgulitele käsi lennata täis kiirusel sinna.

Frodo kaotab sõrme, sõrmuse tagasi saanud Guglunk tantsib rõõmust, kuid libastub ja kukub tulle.

Sõrmus hävineb ja suur osa Sauroni väest ja elujõust hävineb igaveseks kui just Eru Illuvatar seda ei taasta, tema hing tõuseb Musta värava kohale nagu must vari kuni lääne tuuled selle ära puhuvad.

Barad-Dur ja Must Värav varisevad kokku ning nazgulite elajad hukkuvad vulkaani purske tule kivide käes ning loitsud mis nende hingi vangistuses hoidis kaob, nende hinged saavad rahus läände minna jättes oma rüü ja turvise maha.

Orkid, trollid põgenevad või võtavad endalt elu ning idalased, haradlased ja tumedad nuumenorlased kaotavad tahte sõdida kuna ilma Sauronita pole enam ja nad põgenevad oma kodu maale kindlustades oma riike teades, et nende maad on järgmisena rünnaku alla.

Idalased Erebori piiramises kaotavad tahte sõdida kui sõna nendeni jõuab ja nad taganevad, Dain II Raudjala poeg Thorin III Kivikaap ja Oru uus kuningas Bard II juhtisid oma väe idalaste ja orkide sekka hävitades alles jäänud väe täielikult ja võites Erebori ja Oru piiramise.

Celeborn ja Galadriel ründasid nõrgenenud Dol Gulduri ning tume kindlus hävitati täiealikult, Sünklaase mets tehti puhtaks ning nimetavad selle ümber Ida lorieniks ja kogu metsa Eryn Lasgalen (Roheliste Lehtede Laaneks). Thranduili Metsakuningriik valitses kogu põhja poolset osa ja Beorni rahvale ning metsameestele kes elasid Anduini kaldal kuulus metsa kesk osa.

Gwaihiri kotkad lendavad Turmamäele ja päästavad Frodo ja Sami.

Aragorn II Ellesar kroonitakse Gondori kuningaks ja ta istutab uue valge puu. Arwen jõuab Minas Tirithisse ja toiumub nende pulmad.

Theoden maetakse Edorase väljadel ja Eomerist saab Rohani kuningaks. kääbikud jõuavad Maakonda ja avastavad, et Saruman on selle laastanud, Veeäärse lahingu käigus kogub Frodo oma rahva ja Sarumani väed hävitatakse, Grima keda Saruman hakkas kui orja kohtlema võtab võlurilt elu kuid kääbikud lasevad ta vibudega maha.

Sarumani hukkumisega on Sõrmuse sõda läbi. Tema hingel aga ei lastud läände minna.

3020. aastal KA abiellub Samwise Rose Cottoniga (elas 2984 KA-61 NA), ning Gondoris toimuvad kojaülem Faramiri ja leedi Eowyni pulmad ja nad kolivad Emyn arnenisse. Nendega ühineb torni kaitsjate ülem Beregondiga kellest sai Faramiri valvurite kapten, teadmata ajal enne Sõrmuse sõda abiellus ta ning sai poja Borlase.

3021. aastal KA armub kuningas Eomer prints Imrahili tütre Lothirieliga ja toimuvad ka nende pulmad. Maakonnas sünnib Samwisei esimene laps Elanor Kaunis (elas 3021 KA-61 NA).

Aragorn II Elessar rajab Arnori ja Gondori ühendkuningriigi võttes Eriadori enda valitsemise alla.

Pärast Bilbo 131 sünnipäeva kuulutatakse ta vanimaks kääbikuks ning selle aasta lõpus seilavad Elrond, Galadriel, Gandalf, Bilbo ja Frodo Valinorile, kääbikutele anti eriline au olles sõrmuse kandjad.

Laeva seilates läände Lõppes Kesk-maa Kolmas ajastu.

Neljas ajastu

Arnori ja Gondori ühendkuningriigi loomisega algas Kesk-maa Neljas ajastu kus inimeste rass muutus domineerivamaks.

Noldori haldjad kes veel Lindoni kuningriiki jäid seilasid üle mere Valinoeile kuni kuningriik tühjaks jäi, kuid mitte kõik haldjad ei lahkunud Silvani ja Sindari haldjad kes elasid Udumägedest idas Lothlorieni kuningriigis ja Metsa kuningriigis jäid oma riikidesse elama, aga üle aastate isoleerisid end üle jäänud maailmast kuni nad muutusid inimeste seas ainult müüdiks.

1 aastal NA sündis kuningas Elessas II ja kuninganna Arwenil poeg Eldarion (elas 1 NA-220 NA).

Elessar ja Eomer ühendavad oma armeed ja suruvad idalaste ja lõunalaste väed tagasi, toimub suur vastu rünnak ja idalased kel puudub Sauroni toetus on sunnitud rahu tegema. Haradrimid, korsaarid, varjaagid ja tumedad nuumenoorlaste väed surutakse Umbarist ja Harondorist välja ning nende riikidega sõlmitakse rahu.

Elessar rändab ka viimast korda Mordori vallutades ja hävitades viimased Sauroni kindlused. Nurnis mis asub Mordori lõuna osas vabastab kuningas kõik orjad kes varem teenisid Sauronit, kasvatades Nurni mere ümber asuvates suurtel laiadel põllumaadel, et toita Sauroni tohutuid armeid. Orjade vabastamisega kingiti Mordor neile ja nad lõid oma ühiskonna seal olles vabastatud orki ja kurjade inimeste ohust, Nurni rahvas ehitas oma asustused kasutades materjale mida leidis nende maalt ja põhjas asuval Gorgorothi väljadel leides sealt ka vana metalli mida sai uuesti kasutada andes Sauroni vanadele sõja materjalidele uue elu.

Orkid ja trollid põgenevad mägedesse ja kaovad maailma vaatest jäädavalt.

6 aastal NA valitakse Samwise Maakonna linnapeaks, ning Maakond ja Druedani mets kuulutatakse iseseisvaks ühiskonnaks ja jäävad Ühendkuningriigi kaitse alla.

Gimli kolib Valgetes mägedes asuvatesse koobastesse Helmi-süviku taga ja loovad seal oma koloonia, sealsed päkapikud aitavad üles ehitada ja tugevndada Minas Tirithi väravaid mis Minas Tirithi piiramises hävinesid.

Peregrin Took abiellub Diamond Pikalõhega (elas 2995 KA-9 NA) ja Meriadoc abi ellub Estella Bolgeriga.

9 aastal KA sünnib Peregrini poeg Faramir.

11 aastal NA saab Meriadocist Pukivalla isandaks, kuningas Eomer Rohanis ja leedi Eowyn saadavad talle võimsaid kinke.

13 aastal NA saab Peregrin Tookist Suur Took ja Taan, kui Samwise valitakse tagasi linnapeaks otsustab kuningas Elessar Samwiseist, Meriadocist ja Peregrinist teha Arnori nõuandjad.

15 aastal NA rända Elessar põhja olles idalstega ja lõunalastega rahu lõplikult sõlminud ning alustab vanade Arnori linnade üles ehitamist Anuminas ja Fornost on esimesed, ning Anuminasesse ta jääb pikemaks ajaks.

20 aastal NA rändab prints Legolas koos kompaniiga Rohelaanest põhja ithilieni ja loovad seal oma ühiskonna.

Beregoni lapsel Borlasel sünnib poeg Berelach, kes sõbruneb oma eakaaslase Saeloniga, noorte lastena korraldavad nad pahandusi mida Borlas nimetad orki tegudeks. Teadmata kuupäeval ja asukohas sünnib ka Herumor.

31 aastal NA maa ala Kaugete seljakute ja Tornimägede vahel kingitakse Maakonnale ja nimetatakse Läänerajaks, toimub kääbikute migreerumine lääne poole.

33 aastal sünnib Samwisei lapse laps Elfstan Fairbrain Elanorile ja Fastred Rohukingule.

34 aastal NA pärib Dol Amrothi printsi tiitli Imrahili poeg Elphir (elas 2987 KA-67 NA).

41 aastal NA sünnib Holfast Gardner, Frodo Gadneri poeg kes oli Samwise vanem poeg. Samwise valitakse kuuendat korda Maakonna linnapeaks.

42 aastal NA abiellub Samwise kolmas tütar Goldilcks Gardner Peregrin Tooki poja Faramiriga.

61 aastal NA loovutab 102 aastane Samwise linnapea ameti koha pärast oma naise surma ja rändab Tornimägedesse kus ta pärandab Bilbo Bagginsi alustatud punase raamatu oma tütrele Elanorile, sealt läheb ta hallidesse sadamatesse ning olles sõrmuse kandja Kolmandal ajastul seilab ta Läände.

63 aastal NA palub vanaks jäänud kuningas Eomer Meriadocit viimast korda näha, pärast nõupidamist oma sõbra Peregriniga loovutavad nad oma ametikohad oma poegadele ja lahkuvad Maakonnast jäädavalt. Rohanis veedavad pikalt aega kuni Eomeri lahkumiseni. Rohani trooni pärib Eomeri poeg Elfwine. nad rändavad Minas Tirithisse ja veedavad oma ülejäänud elud seal.

Meriadoci ja Pergrini lahkumisel maetakse nad Rath Dineni, Gondori kuningate ja kojaülemate matmispaika.

67 aastal NA sureb Dol Amrothi prints Elphir, tema pojast Alphrosest (elas 3917 KA-95 NA) saab uus prints.

82 aastal NA pärast kojaülem Faramiri lahkumist pärib Gondori kojaülema koha tema poeg Elboron.

120 aastal NA jõuab Elessar II vanasse ikka ja sureb Arweni kõrval, Meriadoc ja Peregrin pannakse tema kõrvale. Elessari ja Arwni poeg Eldarion kroonitakse kuningaks.

Arwen rändab mahajäetud Lorieni metsa ja hukkub seal kurbusesse. Ithilienis ehitab Legolas halli laeva ja koos Gimliga kes on jõudnud vanasse ikka seilavad nad Valinorile, Gimli oli esimene päkapikk kes sai Valinorile minna, kingitus Valaritelt kui nägid sõprust haldja ja päkapiku vahel isegi kui ülejäänud nende rassist teineteist ei sallinud Doriathi kuninga Thingoli ja Nogrodi päkapikkude tüli algusest saadik Esimesel ajastul.

Elessari lahkumise ja Legolase ning Gimli rändamisega Valinorile lahkusid Kesk-maalt sõrmuse vennaskonna viimased liikmed.

171 aastal NA trükib Gondori kirjanik Findegil Punase raamatu ümber Peregrin Tooki kauge järeltulija palvel mille koopia saadetakse ka Maakonda kus seda hoitakse muuseumis.

Thorin III Kivikaape kauge järeltulija Durin VII kes oli viimane taas sündinud Durin nagu legend räägib, et Durin sünnib seitse korda uuesti ümber, ta kogus kokku Durini rahva armee ja suundub Moria poole, Durini Hukku kadumisega Sõrmuse sõja päevil tähendas, et Moria tagasi vallutamine polnud enam võimatu. Pärast pikki päevi sõdimist viimaste orkidega Udumägedes vallutati Khazad-Dum päkapikkudele tagasi ja Durini rahvas kõndis jälle oma esivanemate esimestes saalides.

185 aastal NA Holfast Gardeni poeg Harding Künkalt sureb

217 aastal NA saab Berelachist sõjaväe juht ja eraldub oma isast Borlasest ja oma vanaisast Beregondist.

Minas Tirithis või selle lähistel hakkab Herumor endale jüngreid koguma ja loob väikse ning üldiselt salajase, kuid märgatava sekti „Tumeda puu sekt“ mille sümbol on mustaks värvitud Gondori valge puu mille keskel on Sauroni silm.

220 aastal NA hukkub Eldarion ning Borlas avastab, kuidas Berelachi sõber Saelon on sektiga seotud seletades, kuidas kurjus inimeste seas ikka veel alles on isegi kui Sauron on ammu läinud, ranniku lähedal lähevad osad Gondori laevad kaduma, ning Minas Tirithi tänavatel mängivad lapsed avalikult orke.

Teadmata aastatel Neljandal ajastul seilavad Celeborn ja Cirdan kui viimased Esimest ajastut mäletavad haldjad üle mere Valinorile.

Kaugem tulevik Neljandal ajastul on teadmata.