Smaug

Allikas: Vikipeedia

Smaug, Erebori lohe, oli Kolmanda Ajastu suurim lohe Briti kirjaniku J. R. R. Tolkieni fantaasiaromaanis "Kääbik, ehk sinna ja tagasi".

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Smaug oli hiiglaslik kuldpunane tulelohe, kel olid pikad nahkhiire moodi tiivad ning läbitungimatutest raudplaatidest kaitserüü. Tema ainukest haavatavat piirkonda, kõhualust, kattis kalliskivide kiht, mida ta täiendas sajandite kestel vääriskivide hunnikutel lebades.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Smaugi päritolu on segane, kuid ta elas hallmägedes, enne kui saabus 2770. aastal Ereborile. Seal põletas ta maha ja laastas Oru ning asus seejärel päkapikkude Mäealuse kuningriigi kallale, kus ta tappis enamiku päkapikkudest ja ajas ülejäänud minema. Kaks sajandit lamas ta seal, ilma et keegi oleks teda seganud.

2941. aastal häirisid teda aga Thorin Tammiskilp ja kompanii, kes varastasid osa tema aardest. Seejärel ründas Smaug raevunult Esgarothi järverahvast. Smaugi tappis selle rünnaku käigus musta noolega Bard Vibukütt.