Anne Robert Jacques Turgot

Allikas: Vikipeedia
Anne Robert Jacques Turgot

Anne Robert Jacques Turgot, Aulne'i parun (10. mai 1727 Pariis18. märts 1781 Pariis), tuntud ka kui lihtsalt Turgot, oli prantsuse riigitegelane ja majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast.

Ta pärines vanast Normandia suguvõsast, sündides Pariisi kaupmeeste gildi ülema Michel-Étienne Turgot' noorima pojana. Ta sai esmalt vaimuliku hariduse ja astus Brucourt'i abeena 1749 Sorbonne'i ülikooli. Samast aastast on teada tema esimene majandusalane kirjutis, mis käsitleb paberraha ning kummutab abee Jean Terrassoni argumendid John Law' süsteemi kaitseks. Turgot' huvitus ka luulekunstist ja püüdis juurutada prantsuse luules ladina keele prosoodiat. Voltaire tunnustas tema prantsuskeelset versiooni "Aeneise" neljandast laulust kui ainsat proosatõlget, mis pakub pisutki vaimustust.

Turgot' kuulsaim teos on Réflexions sur la formation et la distribution des richesses ("Mõtisklusi rikkuse tekkimisest ja jaotumisest"), mille ta kirjutas Limoges'is intendandina töötades 1766. aastal. See ilmus 1769–1770 ajakirjas Ephémérides du citoyen ja eraldi raamatuna 1776. Teoses arendab Turgot François Quesnay teooriat, et maa on ainus rikkuse allikas ja ühiskond jaguneb kolme klassi – tootjad ehk põlluharijad, palgalised ehk käsitöölised ning maaomanikud. Ta uurib erinevate maaharimissüsteemide arengut, kaubavahetuse olemust, raha ja kapitali funktsioone ning jõuab järeldusele, et maksustada tuleks ainult maaomandilt saadavat puhastoodangut. Lisaks sellele nõudis ta ka täielikku kaubandus- ja tööstusvabadust.

Aastal 1774 sai Turgot' Prantsusmaa finantside peakontrolöriks (rahandusministriks) ning viis sellel ametikohal läbi oma teooriast lähtuvaid valgustatud absolutismi vaimus reforme, kuid saadeti 1776. aastal erru, misjärel tema reformid tühistati. On avaldatud arvamust, et Turgot' ümberkorraldustega võinuks ära hoida Prantsuse revolutsiooni.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]