Angelica Bengtsson

Allikas: Vikipeedia
Angelica Bengtsson
Angelica Bengtsson (2010)
Isikuandmed
Riik Rootsi
Sünniaeg 8. juuli 1993 (30-aastane)
Sünnikoht Väckelsång
Pikkus 163 cm[1]
Kaal 51 kg[1]
Sportlaskarjäär
Spordiklubi Hässelby SK[1]
Medalid
Euroopa meistrivõistlused
Pronks 2016 Amsterdam Teivashüpe
Euroopa sisemeistrivõistlused
Pronks 2015 Praha Teivashüpe
Pronks 2017 Belgrad Teivashüpe
Euroopa U23 meistrivõistlused
Kuld 2015 Tallinn Teivashüpe
Pronks 2013 Tampere Teivashüpe
Juunioride maailmameistrivõistlused
Kuld 2010 Moncton Teivashüpe
Kuld 2012 Barcelona Teivashüpe
Euroopa juunioride meistrivõistlused
Kuld 2011 Tallinn Teivashüpe
Noorte maailmameistrivõistlused
Kuld 2009 Brixen Teivashüpe

Angelica Therese Bengtsson (sündinud 8. juulil 1993 Väckelsångis) on Rootsi kergejõustiklane, teivashüppaja.

Ta on olnud edukas nii noorte kui ka juunioride vanuseklassides, võitnud noorte tiitlivõistlustelt ühe kuldmedali ja juunioride tiitlivõistlustelt kolm kuldmedalit. 2010. aastal püstitas ta noorte maailmarekordi 4.47 ning 2011. aastal juunioride maailmarekordi tulemusega 4.63.

2012. aastal valiti ta Euroopa kergejõustiku tõusvaks täheks.

Ta on võitnud pronksmedali 2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel Amsterdamis ning 2015. ja 2017. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel.

2015. aasta meistrivõistlustel Pekingis jäi ta rahvusrekordiga 4.70 jagama neljandat kohta, kuid ei pääsenud 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros 4.45-ga finaali.

2017. aasta maailmameistrivõistlustel Londonis saavutas ta 4.55-ga kümnenda koha.

Ta on tulnud teivashüppes neljal korral Rootsi meistriks ja viiel korral sisemeistriks.

Tema isiklik rekord välitingimustes on 4.76, mis on püstitatud 6. juunil 2019 Rooma. Sisetingimustes on tema isiklik rekord samuti 4.81, mis on püstitatud 24. veebruaril 2019 Clermont-Ferrandis.[2] Tema nimel on Rootsi rekord nii sise- kui ka välitingimustes.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Angelica Bengtsson. european-athletics.org. Vaadatud 7.8.2017
  2. Angelica Bengtsson. iaaf.org. Vaadatud 7.6.2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]