Andrei Karaulov

Allikas: Vikipeedia
Andrei Karaulov (1995)

Andrei Viktorovitš Karaulov (vene keeles Андрей Викторович Караулов; sündinud 10. septembril 1958 Kaliningradis Moskva oblastis Vene NFSV-s) on vene ajakirjanik, dokumentalist, teatrikriitik ja publitsist, teleauhinna TEFI laureaat (1995), kunstiteaduste kandidaat.

Ta lõpetas 1981. aastal Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi teatriteaduse teaduskonna. Aastatel 1991–1992 oli ta ajalehe Nezavissimaja Gazeta kirjandus- ja kunstiosakonna juhataja. 1991. aasta augustis augustiputši ajal viibis ta Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee pressikonverentsil[1].

Eelkõige on Karaulov tuntud televisiooni publitsistikasaadete "Tõehetk" (1992–2016) ja "Russki vek" (1998–2006) stsenaristi ja saatejuhina. "Tõehetke" viimases saates näidati filmi president Vladimir Putinist, täpsemalt Putinile tehtud atentaatidest (neid oli Karaulovi teatel kokku kuus). Karaulov on oma saadetes Venemaa valitsuse suhtes alati olnud lojaalne, kuid aeg-ajalt on läbi lipsanud teemad, millega Kreml rahule pole jäänud. Oletatakse, et 2017. aastal telekanal ei pikendanud Karauloviga lepingut poliitilistel põhjustel.[1]

Karaulov on rohkem kui kümne dokumentaalfilmi autor, sealhulgas on ta teinud kaheosalise filmi Mihhail Hodorkovskist (2011) ja neljaosalise filmi Vladimir Putinist (2011). Ta on avaldanud kümmekond raamatut, neist mitu teatri teemal.

Raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1992 – Андрей Караулов. "Олег Борисов". Искусство, ISBN 5-210-02513-6 (tiraaž 12 000 eks, 318 lk)
  • 1993 – Андрей Караулов. "Вокруг Кремля". СЛОВО/SLOVO, ISBN 5-85050-352-X (kaks köidet, tiraaž 5000 eks, 912 lk)
  • 2011 – Андрей Караулов. "Русский ад. На пути к преисподней". Эксмо, ISBN 978-5-9265-0626-3 (tiraaž 20 000 eks, 352 lk)
  • 2011 – Андрей Караулов. "Русский ад-2. Встреча с дьяволом". Алгоритм, ISBN 978-5-4320-0014-9 (tiraaž 8000 eks, 336 lk)
  • 2017 – Андрей Караулов. "Геноцид русских на Украине. О чем молчит Запад". Алгоритм, ISBN 978-5-4438-0993-9 (tiraaž 2500 eks, 240 lk)

Dokumentaalfilme[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2011 – "Ходорковский. Тру(б)пы" (2-osaline)
  • 2011 – "Неизвестный Путин: жизнь и работа этого человека за последние 10 лет" (4-osaline)
  • 2014 – "Как погиб "Боинг""
  • 2018 – "Путин как superstar"

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Биография Андрея Караулова. stories-of-success.ru, 26. mai 2017

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]