Albarello

Allikas: Vikipeedia
Sitsiilias tehtud albarello ladinakeelse kirjaga, mis tõlkes on "Mesue' Prantsuse muskusepastillid aaloepuust". Ravimit tehti kotkapuust (Aquilaria malaccensis) ja kahest loomsest saadusest, ambrast ja muskusest, mis mõlemad on haruldased. Pastillideks pressituna pidi segu tugevdama aju ja südant. Kõik komponendid olid väga lõhnavad ja toimisid ka deodorandina ja hingeõhu värskendajana. "Prantsuse" viitab sellele, et retsept pärines Prantsusmaalt. Jean Mesue oli Euroopa-pärane kirjapilt Yuhanna ibn Masawayh' (777–857 CE) nimest. See oli kristlasest arst, kes kirjutas araabia keeles, töötas Bagdadis ja oli mitme kaliifi ihuarst.
Sangadega albarellod. Itaalia majoolika, 1450–1480

Albarello (itaalia keelest, rõhutus albar´ello) on madala jala ja lühikese kaelaga, tavaliselt ilma käepideme või sangadeta fajanssanum, mille silindriline keha on keskel aheneva kujuga[1]. Albarello oli kasutusel apteeginõuna salvide ja pulbrite säilitamiseks 15.–18. sajandini[2].

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Nõutüüp on pärit Lähis-Idast, alates 15.–16. sajandist oli kasutusel apteeginõuna Euroopas. Albarellosid tehti Itaalias alates 15. sajandist kuni 18. sajandini, tavaliselt majoolikas või tinaglasuuriga savikeraamikana. Silindriline keskelt ahenev kuju on mugav käes hoidmiseks, lai suuava hõlbustas nõu sisu kättesaamist. Kõik albarellod on umbes 18 cm kõrged. Üksikutel on kitsas sang, kuid et nõu polnud tehtud vedelike hoidmiseks, puudus neil tila, nokk või igasugune väljapoole kumerduv vorm. Purk kaeti paberi- või pärgamenditükiga, mis seoti suuava peale.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ravimipurgid Pärsiast, Süüriast ja Egiptusest muutusid Itaalias tavaliseks mõnevõrra enne 15. sajandit ning lüsterglasuuriga keraamika mauride Hispaaniast jõudis Itaaliasse arvatavasti Sitsiilia kaudu. Hispaania ja Lähis-Ida keraamika mõju avaldub 15. sajandi algul toodetud keraamika kaunistustes ja värvides, tihti olid need sinistes ja valgetes toonides. Tavaline oli tammelehti ja erinevaid taimi kujutav kujundus, millele lisati rullisornamendiga ümbritsetud heraldilised kilbid ja tekst nendel, mis tavaliselt oli lühend purgi sisu nimetusest. Tavalised olid ka geomeetrilised ornamendid. 16. sajandist pärinevad keerukad albarellode kujundused, renessansimeistrid lõid polükroomseid detailirohkeid albarellosid, milles varasem lihtsus dekooris asendus klassikaliste groteskidega ja figuraalstseenidega, nagu portreed, ajalooteemalised kompositsioonid, allegooriad, loomad ja muud. 18. sajandi lõpul kadusid albarellod tasapisi käibelt ja nende asemele tulid kasutusele teised apteeginõud.[4]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]