Ada (Vojvodina)

Allikas: Vikipeedia
Katoliku kirik

Ada on linn Serbias Vojvodinas Bácska idaosas Põhja-Banati ringkonnas Tisza jõe paremkaldal, Ada valla keskus. Geograafilised koordinaadid on 45°48' N, 20°8' E.

2002. aasta rahvaloenduse järgi on linna elanike arv 10 546. Ungarlased on enamuses.

Linna nimi pärineb türgi sõnast ada ('(jõe-)saar').

Adas on sündinud Mátyás Rákosi.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirkonnas elati juba kiviajal. Seal leidub roomlaste, hunnide ja avaaride jälgi. Viimased tõid kaasa ka slaavlased.

Ungarlased jõudsid piirkonda 895. Keskaja lõpus hõivas kogu piirkonna Türgi. Serblased rajasid Petrina küla arvatavasti 1694. Aastal 1702 sai ta nimeks Ostrova ('saar', 1723 Ada-Hatta (Timiși maakonnas). Alates 18. sajandist kuulus piirkond Habsburgide keisririigile. Serblased asutasid oma õigeusu kooli 1703, ungarlased katoliku kooli 1760. Ada sai linnaks 1836, serbia põllutöökool (üks vanemaid tänapäeva Serbias) asutati 1885, raudtee jõudis linna 1889. Linn kuulus Bács-Bodrogi komitaati.

Aastal 1918 hõivasid piirkonna Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi väed. Koos Pécsi ja teiste okupeeritud aladega kuulutati välja vabariik. Alates 1920. aastast kuuluti Serbia-Horvaatia-Sloveeniasse (1929. aastast Jugoslaaviasse). Aastal 1921 oli elanike arv 13 100 ning enamuses olid ungarlased. Aastatel 1941–1944 oli Ada Ungari okupatsiooni all.

45.7969444420.13305556