451⁰ Fahrenheiti

Allikas: Vikipeedia

"451⁰ Fahrenheiti" (inglise keeles "Fahrenheit 451") on Ameerika Ühendriikide ulmekirjaniku Ray Bradbury 1953. aastal ilmunud düstoopiline romaan. Romaan peegeldab Ameerika tulevikku, kus ühiskond on hakanud raamatuid põlgama.[1]

Romaani on tõlgendatud erinevalt, eelkõige keskendutakse raamatupõletamise ajaloolisele rollile ideede leviku piiramises. Bradbury ise on väitnud, et romaani põhiteema ei ole tsensuur, vaid ta kirjutas loo sellest, kuidas televisioon hävitab huvi kirjanduse vastu - ning seetõttu hakatakse teadmist tajuma kontekstivabade üksikfaktide summana.[2]

1966. aastal kirjutas ning lavastas François Truffaut "451⁰ Fahrenheiti" põhjal filmi. Briti raadiokanal BBC Radio 4 on teinud romaanist ka vähemalt kaks raadiolavastust, mõlemad olid väga raamatutruud.

Raamatu nimi tuleneb paberi põlemistemperatuurist Fahrenheiti skaalal.

Raamatute kirjutamine ja avaldamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

1947. aastal kirjutas Bradbury lühijutu "Bright Phoenix" (1963. aastal avaldati see ajakirjas The Magazine of Fantasy & Science Fiction).[3] Bradbury laiendas "Bright Phoenixi" põhieeldusega novelli "The Fireman" (ilmus 1951. aastal ajakirjas "Galaxy Science Fiction"). 1953. aastal avaldas selle esimesena Ballantine Books, "Fahrenheit 451" on "The Firemanist" kaks korda pikema süžeega. Bradbury kirjutas kogu romaani California ülikooli Powelli raamatukogus renditud kirjutusmasina abiga. Kirjutusmasina rent läks talle maksma 10 senti pooltunni kohta.[4]

Lühikokkuvõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Süda ja salamander[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ühel vihmasel õhtul, peale tööd, kohtab Guy Montag 17-aastast naabritüdrukut nimega Clarisse McClellan, kelle vabameelsed ideed ja liberaalne entusiasm paneb Guyd mõtisklema oma elu, ideaalide ja õnne peale. Montag naaseb enda koju ning leiab sealt oma naise Mildredi, kes on üledoosi saanud unerohtude võtmisest. Guy helistab kiirabisse, et saada meditsiinilist abi. Viimasel ajal on narkootiliste ainete üledoos saanud tavaliseks nähtuseks ning ükskõiksed arstid saabuvad, et tühjendada Mildredi kõhtu mürgist. Mildred elab üledoosi üle, kuid ei mäleta midagi juhtunust -- teda ei veena isegi Guy kinnitus unerohu võtmise kohta. Paari päeva pärast kohtab Montag naabritüdrukut Clarisse'i enne, kui Clarisse jõuab ära kaduda. Clarisse räägib Montagile, et tema enda huvi vaimsete tegevuste kohta on teinud temast selles maailmas, mida suunab pinnapealne meelelahutus, ühiskonna heidiku. Clarisse saab löögi võidusõiduautolt ning pärast tema surma lahkub ka tema perekond linnast.

Järgnevate päevade jooksul sattus Guy tööl olles ühe vana naise majja, mis põles ning oli täis raamatuid. Kogemata sattus Guy pilk ühe raamatus olevale reale ning see hakkas teda huvitama ja Guy otsustas selle endaga kaasa võtta enne, kui tuli hävitas maja täielikult. Naine keeldub majast väljumast ning ei taha oma raamatuid maha jätta, ta eelistab vaadata tulede mängu ja surra põledes. Naise enesetapust šoki saanud Montag haigestub füüsiliselt ning helistab, et teda töölt vabastataks.

Montagi tuletõrjeülem kapten Beatty külastab teda isiklikult ning räägib, kuidas raamatud kaotavad oma väärtust ja millega tuletõrjuja nõustub: mitmete sajandite jooksul on inimesed omaks võtnud uudset laadi meediat, sporti ja kiiret eluviisi. Lühikese tähelepanu kestvuse saavitamiseks on hakatud Raamatuid kohutavalt palju lühendama ning põletama. Selle käitumise taha pole valitsus vaid vähemusrühmad, kes protestid, et vastuolu kaoks. Avaliku surve tõttu palgati tuletõrjujaid, et nad põletaks raamatuid. Beatty möönab, et kõik tuletõrjujad varastavad ühe raamatu enda tarbeks, kuid kui nad tagastavad need 24 tunni jooksul, siis ei juhtu tuletõrjuja ja tema perekonnaga midagi. Pärast Beatty lahkumist näitab Montag oma naisele raamatuid, mida ta peitis ventilaatoris. Mildred üritab neid raamatuid põletada, kuid Guy on kategooriliselt vastu ja otsustab, et tema naine ja Guy loevad need raamatud läbi, analüüsides, kas nendel raamatutel on mingi väärtus. Mees lubab, et kui raamatutel väärtust pole, siis need põletatakse.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Blackwelli mõtted kirjandusest ja kultuurist, 34. Malden, MA: Blackwelli pubi. Lehekülg 491 – 498.
  2. Bradbury, Ray Vabadusest, raybradbury.com, Kuupäev teadmata; Boyle Johnston, Amy E.
  3. Info raamatu kohta:Fahrenheit 451, The Big Read
  4. Ruhlmann, Ellyn,Ray Bradbury, Waukegani avalik raamatukogu.