‘Abd ar-Raḩmān III

Allikas: Vikipeedia

‘Abd ar-Raḩmān III (araabia keeles عبد الرحمن لثالث ) ehk ‘Abd ar-Raḩmān ibn Muḩammad ibn ‘Abd Allāh (889 või 891 – 15. oktoober 961 Córdoba) oli Omaijaadide dünastiast kaheksas Córdoba emiir 912–929 ja esimene Córdoba kaliif 929–961.

‘Abd ar-Raḩmān III oli emiir al-Mundhīri venna pojapoeg ning sai oma vanaisa ‘Abd Allāh ibn Muḩammadi järglasena Córdoba emiraadi valitsejaks (vanaisa oli lasknud tema isa hukata). Tal õnnestus kõigepealt mitu mässu maha suruda ning 913 alistada Sevilla. Võitlust mässulistega kergendasid ‘Umar ibn Ḩafşūni surm (918) ning järgnev võimuvõitlus Ḩafşūni suguvõsa sees. Ka kodusõja puhkemine Leóni kuningriigis 925 nõrgendas markkrahvkondade muslimitest mässulisi, keda toetas León. Aastal 928 oli Ḩafşūni suguvõsa Bobastros sunnitud kapituleeruma. Samal aastal alistati Mérida markkrahvkond. Toledo vallutamisega jõudis mässude mahasurumine riigis lõpule.

16. jaanuaril 929 võttis ‘Abd ar-Raḩmān III endale kaliifi tiitli. Peamine põhjus oli oht Magribi šiiitidest Fatimiidide poolt, kes samuti nõudlesid Kalifaati. Hiljem oli Fatimiididega kokkupõrkeid ülevõimu pärast Marokos. Juba alates 914. aastast oli rajatud sõjalaevastikku, ning 931 hõivati mereäärsed linnad Ceuta ja Tanger (Melilla oli vallutatud juba 927) ning need muudeti kindlusteks. Liidud berberi hõimudega (sealhulgas Banū Īfrān) ja Salihhiididega takistasid Fatimiidide ekspansiooni jätkumist Marokos.

Ka Kastiilia ning Leóni kuningriigi vastu kaitses ‘Abd ar-Raḩmān III end pikaajalises võitluses hästi, näiteks võideti 920 Leóni ja Navarra kuningriiki. Ent augustis 939 sai ‘Abd ar-Raḩmān III Simancase lahingus Leónilt rängalt lüüa; kaliif ise sai haavata ja pääses napilt vangivõtmisest. Siiski õnnestus 951 kehtestada Córdoba kalifaadi ülevõim Leóni, Kastiilia ja Barcelona üle, millega kaasnesid kristlastelt suured andamid. Córdoba kalifaadi tähtsust näitab ka tõik, et Bütsants sõlmis selle riigiga liidu Fatimiidide vastu ning Otto Suur saatis Córdobasse Saksa saatkonna.

Pärast mässude mahasurumist puhkes riigi majandus õitsele. Sellele aitasid kaasa muu hulgas Idamaade niisutustehnikate kasutuselevõtt põllumajanduses ning siidiussikasvatuse alustamine. Ka Vahemere kaugkaubandusel oli suur tähtsus.

Tänu kunsti, kultuuri ja teaduse edendamisele ning intensiivsele ehitamisele tõusis Córdoba Konstantinoopoli ja Bagdadi kõrvale üheks Vahemeremaade tähtsamaks kultuuri- ja majanduskeskuseks. Muu hulgas rajati pärast 936. aastat Madīnat az-Zahrā'.

Pärast ‘Abd ar-Raḩmān III surma sai Córdoba kaliifiks tema poeg al-Ḩakam II.