Ülem-Saksi

Allikas: Vikipeedia
Saksimaa kuningriik umbes aastal 1900

Ülem-Saksi (Obersachsen) oli nimi, mis anti enamusele Saksa maadest, mida haldasid Wettinid, ja mida nüüd kutsutakse Mitteldeutschland.

Nimi tuleb sellest, kui pärast hertsog Heinrich Lõvi langemist aastal 1180 lammutati keskaegne Saksimaa hertsogiriik ja Saksi-Wittenbergi maad läksid Askania dünastiale ning hiljem Meißeni markkrahvkonna Wettinitele. Need dünastiad hõivasid vendidega asustatud alad Saale jõest idas ja tõid Elbet pidi ülesvoolu endiga kaasa hõimunime Sachsen (saksid).

See oli eelkõige äsjavallutatud maade eristamiseks 'Alam-Saksist', mõistest, mis kerkis hiljem populaarseks (kuigi keegi seda ei sundinud) kui esialgsete Saksi maade mõiste Põhja- ja Lääne-Saksamaal (kus oli levinud alamsaksa keel), mis nüüd on Alam-Saksi liidumaa, samuti piirnevad Vestfaal, Holstein ja Saksi-Anhalti lääneosa põhja pool Harzi (Ostfaal).

Wettinite maad Elbe ülemjooksul moodustasid kuurvürstkonna, mis hiljem juhtis Ülem-Saksi ringkonda, omandas Ülem-Lausitzi piirkonna ja lõpuks ülendati kuningriigiks. Seega Kesk-Saksamaa elanikud Saksimaa liidumaalt on täna tuntud kui saksid.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]