Üldtuntud kaubamärk
Üldtuntud kaubamärk (ingl well-known mark) on kaubamärk, mis omandab õiguskaitse laialdase tuntuse tõttu.[1]
17. oktoobri 2022. aasta seisuga lähtuvad Eesti ja veel 178 riiki,[2] kes on ühinenud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, lähtuvad üldtuntud kaubamärgi tähenduse määratlemisel konventsiooni artiklist 6 bis. Nimetatud artikkel kohustab konventsiooniga ühinenud riike keelama selliste kaubamärkide kasutamist, mis kujutavad endast teise, riigis üldtuntud kaubamärgi taasesitust või jäljendit, mida kasutatakse sarnaste toodete jaoks.[1] Eestis reguleerib üldtuntud kaubamärkide õiguskaitset kaubamärgiseadus.[3]
Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Eestis tunnistavad kaubamärkide üldtuntust kohus, patendiamet ja teatud juhtudel tööstusomandi apellatsioonikomisjon. Kohus tunnistab kaubamärgi üldtuntust, kui kaubamärgi omanik seda seoses hagi või kaebuse menetlusega nõuab. Patendiamet tunnistab üldtuntust kaubamärgi registreerimise korral. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon loeb kaubamärgi üldtuntuks erandjuhtudel vaidlustusavalduste, tühistamisavalduste ja patendiameti otsuste peale esitatud kaebuste korral.[4]
Kaubamärgi üldtuntuse tunnistamisel arvestatakse kaubamärgi:
1) tuntust Eestis teiste kaubamärgiga tähistatud sarnaste kaupade ja teenuste tarbijate sektoris ja nende kaupade ja teenustega tegelevas ärisektoris;
2) kasutamise kestust ja ulatust ning geograafilist levikut;
3) registreerimist, kasutamist ja üldtuntust teistes riikides;
4) hinnangulist väärtust.[4]
Siiski kehtivad ka üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse suhtes piirangud ehk absoluutsed ja suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud, mis on loetletud kaubamärgiseaduses.[5] Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on märkinud, et üldtuntud kaubamärk on üldjuhul kinnistunud tarbijate alateadvuses kui kvaliteetse kauba tähis.[6]
Üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse ulatus[muuda | muuda lähteteksti]
Üldtuntud kaubamärk on õiguslikult kaitstud sellisel kujul, nagu see oli üldtuntuse omandamisel. Õiguskaitse ulatub nendele kaupadele ja teenustele, mille tähistamisega kaubamärk üldtuntuse omandas.[7]
Üldtuntud kaubamärk riigikohtu praktikas[muuda | muuda lähteteksti]
Riigikohus on üldtuntud kaubamärkidega seotud lahendites võtnud järgmisi seisukohti.
Olukorras, kus vaidlusalune kaubamärk on ansambli nimi, on kohus rõhutanud, et kaubamärgil võib olla mitu omanikku. Need on isikud, näiteks kõik ansambli liikmed, kes ühiselt tegutsedes panustavad kaubamärgi üldtuntuse saavutamisesse. Sellisel juhul võib kaubamärk olla käsitletav seltsinguvarana võlaõigusseaduse § 589 lg 1 tähenduses.[8]
Riigikohtu tsiviilkolleegium on ka ümber lükanud väite, nagu ei annaks Eesti õigus tulenevalt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonist üldtuntud kaubamärgile võrdset kaitset registreeritud kaubamärgiga. Riigikohus rõhutas, et konventsioon ei anna ette üldtuntud kaubamärgi definitsiooni, kriteeriume kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks ega otsusta, millisel liikmesriigi institutsioonil on selle otsustamiseks pädevus. Need asjaolud on sätestatud Eesti Vabariigi kaubamärgiseaduses, mille alusel saab õiguskaitse nii registreeritud kaubamärk kui ka kaubamärk, mis on Eestis üldtuntud konventsiooni artikli 6 bis tähenduses.[9]
Üldtuntud kaubamärk Euroopa Liidu õiguses[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopa Kohus on käsitlenud küsimust, kas kaubamärk võib olla üldtuntud ka ainult osal liikmesriigi territooriumist või teatud autonoomses piirkonnas, kus kaubamärki kasutatakse mõnevõrra eraldiseisval turul. Kohus vastas, et kaubamärgile võib kohaldada registreerimise keelu ja kaubamärgi võib kehtetuks tunnistada alusel, et varem liikmesriigis kasutatud kaubamärk on üldtuntud riigi väiksemal alal või selle märkimisväärses osas, mitte kogu territooriumil.[10]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon artikkel 6 bis. – RT II 1994, 4, 19.
- ↑ "Contracting Parties > Paris Convention (Total Contracting Parties : 179)". World Intellectual Property Organization (WIPO). (Vaadatud 17.10.2022).
- ↑ Kaubamärgiseadus. – RT I, 19.03.2019, 48.
- ↑ 4,0 4,1 Kaubamärgiseadus § 7. – RT I, 19.03.2019, 48.
- ↑ Kaubamärgiseadus § 9, § 10. – RT I, 19.03.2019, 48.
- ↑ Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni 7. detsembri 2005 otsus nr 748-o. Kättesaadav veebis: https://www.epa.ee/sites/default/files/d7/toak/a/748-o.pdf (Vaadatud 17.10.2022).
- ↑ Kaubamärgiseadus § 12. – RT I, 19.03.2019, 48.
- ↑ 2-19-9828/43 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. märtsi 2022. a kohtuotsus, p 14.
- ↑ 3-2-1-168-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. veebruari 2005. a kohtuotsus, p 9.
- ↑ EKo C‑328/06, Alfredo Nieto Nuño versus Leonci Monlleó Franquet, ECLI:EU:C:2007:704.