Etaanhape

Allikas: Vikipeedia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist.

Etaanhape

Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH₃COOH) on soojas toas värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Külmub temperatuuril 16,6 C, seetõttu nimetatakse puhast (kontsentreeritud) etaanhapet jää-äädikaks (99,5 %). Etaanhappe vesilahus on äädikas. Äädikhape on esimene hape, mida inimene tundma õppis. Etaanhape on nõrk hape ning ta on igapäevaelus kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Ta seguneb veega igas vahekorras. Äädikhappe sooli nimetatakse atsetaatideks, mis tuleneb ladinakeelsest nimest acidum aceticum.

    H
    |
H – C – C = O
    |   |
    H   OH

[redigeeri] Keemilised omadused

· Etaanhappe reageerimine metallidega:

       2CH3COOH + Mg = (CH3COO)2Mg + H2

· Reageerimine metallioksiididega (näiteks on saadusteks raudetanaat ja vesi):

       CH3COOH + FeO = (CH3COO)2Fe + H2O

· Reageerimine hüdroksiididega (näites on saadusteks naatriummetanaat ja vesi):

       HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O

· Reageerimine endast vähem püsiva happe sooladega:

       2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3

H2CO3 (süsihape) laguneb kergesti (süsinikdioksiidiks) CO2 ja H2O (veeks).

       NaHCO3(s) + CH3COOH = CH3COONa + CO2 + H2O

· Reageerimine alkoholidega, tekivad estrid:

       CH3COOH + CH3CH2OH = CH3COOCH2CH3 + H2O

[redigeeri] Vaata ka

• Karboksüülhape