Šošoniit
Šošoniit on vulkaaniline kivim. Šošoniidiks nimetatakse suure oliviinisisaldusega, basaldiga sarnanevat trahhüütset andesiiti; kivim paistab silma suure värviliste mineraalide sisalduse poolest. Kivim sisaldab ortoklassiga kaetud labradori kristalle.[1] Varem on kivimit peetud ka basaldiks, diabaasiks ja dioriidiks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Šošoniit defineeriti esimest korda aastal 1895 ja see sai nimetuse Shoshone jõe järgi Yellowstone'i rahvuspargis. Kivimi nimetas Joseph Paxson Iddings. Ta pidas oluliseks kivimi porfüürilist struktuuri, kus põhimassi mineraalikristalle pole võimalik eristada, suurt ortoklasside sisaldust (ortoklass oli sageli asendanud magnetiiti ja augiiti), mainides ka sagedasi augiidi, labradori ja andesiini fenokristalle.[2]
Koostis ja struktuur
[muuda | muuda lähteteksti]Šošoniidi vormid erinevad üksteisest plagioklassi koguselt ja sanidiini sisalduselt. Šošoniit läheb plagioklassi fenokristallide kadudes sujuvalt üle absarokiidiks ja sanidiinisisalduse kasvades bannakiidiks.[3] Nende kolme kivimi uurimine on näidanud, et sealsed fenokristallid polegi enamasti tegelikult fenokristallid, vaid pigem magma poolt gabrost kaasa haaratud ksenoliidid.[4]
Teke
[muuda | muuda lähteteksti]
Šošoniidi levikut seostatakse saarkaarte vulkanismiga, kuigi see tekib üldiselt subdutseeruva laamaga seostuvast Wadati–Benioffi vööndist kõrgemal. Kivimi sagedaseks kaaslaseks on leutsiiti sisaldavad kivimid; neid esineb koos šošoniidiga nii Yellowstone'i pargis, Itaalias, Indoneesias kui ka Ida-Aafrikas. [5]
Šošoniidi levik
[muuda | muuda lähteteksti]Mõnel pool kaasneb šošoniidi tekkega ka kulla- ja vasemaardlate teke. Sellistes kohtades kaevandatakse kulda Ladolami kaevanduses Lihiri saarel Paapua Uus-Guineas, vaske ja kulda aga Binghami kanjoni kaevanduses Utah' osariigis, Grasbergi kaevanduses Indoneesias ja Oyu Tolgoi kaevanduses Mongoolias.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "The nomenclature of petrology, with references to selected literature"
- ↑ Igneous Rocks: Composition, Texture and Classification, Description and Occurrance. J.P Iddings 1913. lk. 192
- ↑ Gest, D. E. and A. R. McBirney, Genetic relations of shoshonitic and absarokitic magmas, Absaroka Mountains, Wyoming, Journal of Volcanology and Geothermal Research, Vol 6; nr 1-2, Sept 1979. lk. 85-104
- ↑ Prostka, Harold J., Hybrid Origin of the Absarokite-Shoshonite-Banakite Series, Absaroka Volcanic Field, Wyoming, 1973 GSA Bulletin February, 1973 v. 84 nr. 2 lk. 697-702
- ↑ Joplin, Germaine A., The shoshonite association: A review, Journal of the Geological Society of Australia, kd. 15, #2, 1968, lk 275-294
- ↑ Muller D., Groves D.I. (2015) Potassic igneous rocks and associated gold-copper mineralization (4. väljaanne.). Mineral Resource Reviews. Springer-Verlag Heidelberg, 311 lk.