Üliõpilasseltside Liit
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2013) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Üliõpilasseltside Liit (lühend ÜL) on akadeemilisi üliõpilasseltse ühendav katusorganisatsioon.
Üliõpilaskonna omavalitsuse algusaeg ulatub 1920. aastatesse kui seoses edustuse valimistega tekkis vajadus tegutseda ka väljaspool akadeemilisi organisatsioone.
17. detsembril 1924 loodud kõiki üliõpilasseltse ühendav Eesti Üliõpilasseltside Liit lagunes juba 1925. aastal seltsidevaheliste vastuolude ja konflikti tõttu ülikooli valitsusega.
12. märtsil 1926 asutati Üliõpilasseltside Liit, kuhu kuulusid ÜS Raimla, ÜS Liivika, EÜS Põhjala, ÜS Concordia, Eesti Naisüliõpilaste Selts (ENÜS), ENÜS Ahava, EYS Veljesto ja EÜS Ühendus. Põhikiri võeti vastu 26. aprillil 1926. Selle järgi oli ÜL akadeemilistes küsimustes ühiselt tegutsev nn väikseid seltse ühendav katusorganisatsioon.
Mõnda aega pärast väikeseltside taasasutamist ja üksinda arenemist hakati otsima kontakte ja koostöövõimalusi teiste seltsidega. Nii tekkiski idee taasasutada 1926. aastal loodud Üliõpilasseltside Liit.
5. veebruaril 1996 toimunud taasasutamise arutelust võtsid osa EÜS Põhjala, ENÜSi, EYS Veljesto ja ÜS Raimla esindajad. 1997. aasta kevadel liitus ka ÜS Liivika. Tegevuse aluseks võeti vana põhikiri, mida hakati oludele vastavaks kohandama. Kõrvale jäi korporatiivse sisestruktuuriga Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS).
Üliõpilasseltside Liidu tegevust juhib Esindajate Kogu, kus igal seltsil on kaks esindajat ning igal esindajal on üks hääl. Igal semestril vahetub eesistuja selts vanuselise rotatsiooni järgi (EÜS Põhjala, ÜS Liivika, ENÜS, ÜS Raimla). EYS Veljesto ei osale praegu ÜLi tegevuses.
ÜLi eesmärgiks on ühendada ja lähendada seltside liikmeid, edendada omavahelist suhtlust ja koostööd ning toetada üliõpilaste süvenemist kultuuri ja ühiskonna probleemidesse. ÜLi tegevus on suunatud eelkõige sissepoole, seltside liikmete omavahelisele suhtlusele ja tegevusele. Lisaks aastapäeva tähistamisele on kujunenud traditsioonilisteks üritusteks suvepäevad, jõulude ja emakeelepäeva tähistamine, volbriüritustejärgne 1. mai piknik ja vastlaliu laskmine. Toredaks traditsiooniks on ka ettekandeõhtud, kus iga liikmesseltsi esindaja teeb ettekande varem kindlaksmääratud teemal.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandust
[muuda | muuda lähteteksti]- Saks, Rainer, Salumets, Signe. Üliõpilasseltside Liit. Väljaandes: Piirimäe, H. (Toim.). Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis, lk. 457-470. Tartu: Eesti Üliõpilaste Seltsi Kirjastus, 2007.