Üldlaiend
Üldlaienditeks nimetatakse selliseid sõnu või fraase, mis kuuluvad kas ühe lauseliikme või kogu lause juurde ning annavad lausele mingi lisatähenduse. Üldlaiend on mittelauseliikmeline lauseelement.
Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]
Üldlaiendid võivad väljendada
- kõneleja suhtumist, nt
- Võib-olla ei teadnud ta sellest midagi. Kahjuks pandi pood varem kinni. Äkki on ta tõesti haigeks jäänud.
- küsimust, nt
- Kas ta üldse mäletab, millest me rääkisime?
- eitust, nt
- Ega ma tahagi temaga kokku saada.
- millegi ootuspärase kinnitust, nt
- Just seda ma temalt ootasingi.
Üldlaiendi funktsionaalsed rühmad[muuda | muuda lähteteksti]
Grammatilised üldlaiendid (kas, või, ega, no, küll, kus jne) võtavad osa oma mõjualale kindla grammatilise tähenduse andmisest, näiteks
- Küll on alles tuuline!
- Või kõik noormehed jooksid sulle järele?
- Ega sul polegi vaja talle midagi öelda.
Modaallaiendid (võib-olla, küllap, vist, niikuinii, vaevalt, õnneks, kahjuks, paraku jne) annavad lausele nominatiivmodaalse tähenduse, näiteks
- Võib-olla nii ongi parem.
- Küll ma temaga toime tulen.
- Vaevalt ta sellega nõus on.
- Õnneks on tal kõik eksamid tehtud.
Infostruktuurilaienditega viidatakse sellele, et lausega tähistatu on kas teadaolev (nt ju, eks), teadaolevast järelduv (nt siis) või sellest lähtudes ootuspärane (nt ikka; -gi/-ki verbi finiitsele vormile liidetuna, näiteks
- Ma ju ei ole selline.
- Just seda oligi tarvis tõestada.
- Ta ikka otsustas tulla.
Konnektiivlaiendid (ka, -gi/-ki, samuti, lisaks, näiteks, ühtlasi, hoopis, siiski, esiteks, kas või jne) viitavad rinnastussuhtele, näiteks
- Ka meie otsustasime koju jääda. Meiegi otsustasime koju jääda. Isegi meie otsustasime koju jääda.
- Lisaks kassidele meeldisid talle oravad.
- Tema tahtis hoopis palli mängida.
- Tulgu kas või veeuputus.
- Me nägime palju vaeva, kuid ei saanud ikkagi esimest kohta.
Intensiivistavad üldlaiendid tugevdavad kommunikatiivset modaalsust (ometi, no, õige, nüüd, aga), väite jaatamist või eitamist (muidugi, jah, küll, just, mitte, vaat, näe) jm kogu lausele toimivaid tähendusi, näiteks
- No hakkame nüüd ometi minema!
- Kui läheks õige koju tagasi? Läheme jah!
- Vaat nii on hea elada.
- Ma läksin muidugi kohe pärast kooli koju.