Öökuninganna
| Öökuninganna | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed "Plantea" |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed "Magnoliophyta" |
| Klass |
Kaheidulehelised "Magnoliopsida" |
| Selts |
Nelgilaadsed "Caryophyllales" |
| Sugukond |
Kaktuselised "Cactaceae" |
| Perekond |
Kuukaktus "Selenicereus" |
| Liik |
Suureõieline kuukaktus "Selenicereus grandiflorus (L.) Britton et Rose" |
Suureõieline kuukaktus ehk öökuninganna (Selenicereus grandiflorus (L.) Britton et Rose, ka Cereus grandiflorus (L.) Mill) on kaktuseliste sugukonda kuukaktuse perekonda kuuluv magusa- või vaniljelõhnaline suurte õite ja ronivate vartega põõsas. [1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Öökuningannat kui liiki kirjeldas esimesena Rootsi botaanik ja zooloog Carl Linné 1753. aastal, kuid seda taime tunti ammu enne seda.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Maapealsete ronivate vartega põõsas on maapealsete juurtega. Varred on rohekad või sinakasrohelised.[1] Kroonlehed on valged, tupplehed on nõelakujulised ja kollased. Iseloomulik on tupplehtedest erituv tugev ja magus vanilje lõhn.[2] Õite minimaalne pikkus on 20 cm ja võivad ulatuda kuni 30 cm.[3] Õied teevad öökuningannast maailma kõige suuremate õitega taimeks.[1]
Öökuninganna muudab teistest kuukaktuse liikidest eriliseks see, et õied avanevad aasta jooksul üheks ööks ja närbuvad koidiku saabudes.[3] Pärast õitseaega moodustuvad kas punased, roosad, kollased või oranžid sfäärilised viljad. Viljad võivad kasvada kuni 9 cm pikkuseks ja on pealt kaetud peenete karvataoliste okastega.[1] [2]
Öise õitsejana on öökuninganna kiiskavvalgetes toonides ja lõhnav selleks, et tolmeldajad, näiteks nahkhiired, taime lihtsalt ja kiiresti üles leiaks. Sobivates tingimustes võib see liik erinevalt mõnest teisest öisest õitsejast ka tubastes tingimustes õide puhkeda, kuid tihti seda siiski ei juhtu.[4]
Levik ja kasvukoht
[muuda | muuda lähteteksti]Öökuninganna on looduslikult levinud Kesk-Ameerika Mehhiko ja Lõuna-Ameerika troopilistes metsades, Jamaical ja Lääne-India saarestikus.[3] [2]
Levilas kasvab viljakamatel, hästi õhustatud ja hea veerežiimiga muldadel.[2] Kuna tegemist on väga sooja- ja valgusnõudliku liigiga, siis ei talu madalaid temperatuure ja varjulisi kasvukohti.[1]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Öökuninganna tinktuuritud noori värskeid varsi ja õisi kasutatakse laialdaselt alternatiivmeditsiinis. Meditsiinis kasutati taime esmakordselt Saksamaal südamehaiguste ravimiseks. Ameerika põlisrahvaste hulgas on taime kasutatud palaviku leevendamiseks ja hingamise kergendamiseks. [5]
Taime õied sisaldavad olulisi ühendeid nagu beetatsüaniine ja flavonolglükosiide. Lisaks hoiab öökuninganna endas vaha, lima ja vaiguseid glükosiide ehk eetri tüüpi ühendeid, mistõttu on taim leidnud kasutust ka klassikalises fütoteraapias.[6] Ekstrakte kasutatakse ka seedimisprobleemide vähendamiseks ja merehaiguse leevendamiseks. Liigne kasutamine võib aga kaasa tuua selliseid kõrvaltoimeid nagu hallutsinatsioonid ja psüühikahäired, mistõttu peab enne selle ekstrakti kasutamist konsulteerima arstiga. [7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Encyclopedia of Life. "Queen Of The Night"
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Rubrik Times. "Päris “öökuninganna” - selenicereuse - õige kasvatamine: kuidas mitte taime hävitada? Liikide kirjeldus ja fotod", Kodutaimed,2020.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Cactus Grandiflorus", 1908.
- ↑ Poom, H. “Kaktused: Kääbustest hiiglasteni”, Tallinn: Kirjastus Varrak. 36 lk, 2012
- ↑ Haque S. E, Verma R. K, Khan V, Sharma S."CACTUS GRANDIFLORUS: A HOMEOPATHIC REMEDY FOR CARDIAC AILMENT", Jamia Hamdard Instituut: farmaatsia osakond. New Delhi,2015
- ↑ EMEA.”Committee for veterinary medicinal products. Selenicereus grandiflorus”, 1999.
- ↑ The Herbal Resource. “Night Blooming Cereus - Side effects and Health Benefits”.