Õnnelik petmine
"Õnnelik petmine" (originaalis Il fortunato inganno) on Gaetano Donizetti koomiline ooper (opera buffa) kahes vaatuses Andrea Leone Tottola libretole.
Esmaettekanne toimus 3. septembril 1823 Napoli Teatro Novos. Rollide esmaesitajad olid Carlo Casaccia (Lattanzio), Teresina Melas (Aurelia), Francesca Checcherini (Fulgenzia), Clementina Grossi (Fiordelisa), Giuseppe Fioravanti (Ortensio), Marco Venier (Edoardo), Carlo Moncada (Bequadro), Raphael Casaccia (Vulcano), Giuseppe Papi (Biscaglio) ja Raffaele Sarti (Ascanio).
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]1823. aasta märtsis alustas Donizetti Napolis tööd korraga kahe ooperiga Tottola libretole. "Alfredo il Grande", mis läks Teatro San Carlole, oli alles proovides, kui Donizetti lõpetas Teatro Nuovo jaoks "Il fortunato inganno". Ooperi muusikanumbreid eraldab kõnedialoog, mida on võrreldes muusikanumbritega liiga palju. Kaks tegelast (Lattanzio ja Vulcano) räägivad ja laulavad napoli keeles vastavalt tol ajal kasutusel olnud tavadele. Teos ei olnud edukas ja kadus mängukavast pärast kolme etendust. Seda polnud üheski teatris näha kuni esitati 1998. aastal Martina Francas Valle d'Itria festivalil.
Tegelased
[muuda | muuda lähteteksti]- Lattanzio Lattrughelli (buffo bass), koomik, lauljate trupi juht
- Aurelia (sopran), Lattanzio naine, peaosa
- Fulgenzia del Folletto (sopran), teine solist
- Eugenia (sopran), Lattanzio õpilane, Aurelia lapselaps
- Fiordelisa (metsosopran), näitleja
- Ortensio Franceschetti (bass), kolonel
- Edoardo (tenor), ratsaväe leitnant, Ortensio vennapoeg
- Signor Bequadro (bass), Lattrughelli trupi maestro di cappella
- Vulcano (tenor), Lattrughelli trupi stsenarist ja luuletaja
- Biscaglino (bass), Lattrughelli trupi bass
Süžee
[muuda | muuda lähteteksti]Väga lihtsakoelise faabulaga lugu leiab aset Roomas. Koomik Lattanzio Lattrughelli trupi seltskond harjutab uut ooperit, millega kaasnevad tavalised tülid, arusaamatused ja õnnetused. Noor Eugenia on armunud nooresse ratsaväe leitnanti Edoardosse. Edoardo kolonelist onu Franceschetti keeldub nõustumast oma vennapoja abiellumisega näitlejannaga. Kuid Aurelia, Lattanzio naine ja Eugenia vanaema, esinedes krahvinnana, paneb koloneli endasse armuma. Ta soostub koloneliga kurameerima, kui too vastutasuks aktsepteerib kahe noore abielu. Kui kolonel saab aru, et teda on üle kavaldatud, nõustub pärast esialgset vihapurset üldise õnneliku lõpuga.
Muusikanumbrid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ansambel kooriga „Bella Dea! Se pegno ognora”
- Lattanzio kavatiin „Addò sta chi me dicette”
- Koloneli, Aurelia ja Lattanzio tertsett „Quanto, gentil contessa”
- Edoardo kavatiin „Ah! se rinasce in seno”
- Aurelia ja Lattanzio duett „Della moglie il marito è un servitore”
- Bequadro aaria „In quel soave occhietto”
- Ansambel kooriga „ Ah! miei cari! Io sono amante”
- Koloneli aaria „Scaccia dal cor colei”
- Aurelia, Fulgenzia ja Bequadro tertsett „Io tel dissi, l'assicuro”
- Vulcano ja Lattanzio duett „Statte 'nguardia don Lattà!”
- Aurelia aaria kooriga „La tenzon io non ricuso”
- Finaali ansambel kooriga „Mortal più beato”
Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- William Ashbrook. Donizetti and His operas, Cambridge University Press, 1982
- Charles Osborne. The bel canto operas of Rossini, Donizetti, and Bellini. Portland, Amadeus Press, 1994
- DYNAMIC. Gaetano Donizetti Il fortunato inganno CD, Viin, 1999