Õnnelik petmine

"Õnnelik petmine" (originaalis Il fortunato inganno)  on  Gaetano Donizetti  koomiline ooper (opera buffa) kahes  vaatuses  Andrea Leone Tottola libretole. Esmaettekanne toimus 3. septembril 1823 Napoli Teatro Novos. Rollide esmaesitajad olid Carlo Casaccia (Lattanzio), Teresina Melas  (Aurelia), Francesca Checcherini (Fulgenzia),  Clementina Grossi  (Fiordelisa),  Giuseppe Fioravanti  (Ortensio),  Marco Venier  (Edoardo), Carlo Moncada  (Bequadro), Raphael Casaccia (Vulcano), Giuseppe Papi (Biscaglio) ja Raffaele Sarti (Ascanio).

Ajalugu

1823. aasta  märtsis alustas Donizetti Napolis tööd korraga kahe ooperiga Tottola libretole. Alfredo il Grande, mis  läks Teatro San Carlole, oli alles proovides, kui Donizetti lõpetas Teatri Nuovo jaoks  Il fortunato inganno. Ooperi muusikalisi numbreid eraldab kõnedialoog, mida on võrreldes muusikanumbritega liiga palju. Kaks tegelast (Lattanzio ja Vulcano) räägivad ja laulavad napoli keeles vastavalt tol ajal kasutusel olnud tavadele. Teos ei olnud edukas ja kadus mängukavast pärast kolme etendust. Seda polnud üheski teatris näha kuni esitati 1998. aastal Martina Francas Valle d'Itria  festivalil.

Tegelased

- Lattanzio Lattrughelli (buffo bass), koomik, lauljate trupi juht

- Aurelia (sopran), Lattanzio naine,  peaosatäitja

- Fulgenzia del Folletto (sopran), teine ​​solist

- Eugenia (sopran), Lattanzio õpilane, Aurelia lapselaps

- Fiordelisa (metsosopran), näitleja

- Ortensio Franceschetti (bass), kolonel

- Edoardo (tenor), ratsaväe leitnant, Ortensio vennapoeg

- Signor Bequadro (bass), Lattrughelli trupi maestro di cappella

- Vulcano (tenor), Lattrughelli trupi  stsenarist ja luuletaja

- Biscaglino (bass), Lattrughelli trupi bass

Süžee

Väga elementaarse faabulaga  lugu  leiab  aset Roomas. Koomik  Lattanzio Lattrughelli trupi seltskond  harjutab uut  ooperit, millega kaasnevad tavalised tülid, arusaamatused ja õnnetused. Noor Eugenia on armunud nooresse ratsaväe leitnanti Edoardosse. Edoardo kolonelist onu Franceschetti keeldub nõustumast oma vennapoja abiellumisega näitlejannaga. Kuid Aurelia, Lattanzio naine ja Eugenia vanaema, esinedes krahvinnana, paneb koloneli endasse armuma. Ta soostub koloneliga kurameerima, kui too vastutasuks aktsepteerib kahe noore abielu. Kui kolonel saab aru, et teda on üle kavaldatud, nõustub  pärast esialgset vihapurset üldise õnneliku lõpuga.

Muusikalood

- Ansambel kooriga „Bella Dea! Se pegno ognora”

- Lattanzio  kavatiin „Addò sta chi me dicette”

- Koloneli, Aurelia ja Lattanzio tertsett „Quanto, gentil contessa”

- Edoardo  kavatiin „Ah! se rinasce in seno”

-  Aurelia ja Lattanzio  duett „Della moglie il marito è un servitore”

-  Bequadro aaria „In quel soave occhietto”

- Ansambel kooriga „ Ah! miei cari! Io sono amante”

-  Koloneli aaria „Scaccia dal cor colei”

-  Aurelia, Fulgenzia ja Bequadro  tertsett „Io tel dissi, l'assicuro”

-  Vulcano ja Lattanzio  duett „Statte 'nguardia don Lattà!”

-  Aurelia  aaria kooriga „La tenzon io non ricuso”

- Finaali ansambel kooriga „Mortal più beato”

Allikad

• William Ashbrook. Donizetti and His operas, Cambridge University Press, 1982
• Charles Osborne. The bel canto operas of Rossini, Donizetti, and Bellini. Portland, Amadeus Press, 1994
• DYNAMIC. Gaetano Donizetti  Il fortunato inganno CD, Viin, 1999