Helisagedus

Allikas: Vikipeedia

Helisagedus on elastse keskkonna mehaanilise võnkumise sagedus, mille puhul võnkumist tajutakse keskmise täiskasvanud inimese poolt helina.[1] Täiskasvanud inimene tajub (kuuleb) sagedusi piirkonnas keskmiselt 16–20 000 Hz. Kõrgemate helide sageduste kuuldavus võib olla väikelastel kuni kaks korda kõrgem ja vanuritel umbes kaks korda madalam. [2]

Muusikalise heli korral kõneldakse seoses helisagedusega helikõrgusest.

Sagedused ja nende kirjeldused[muuda | muuda lähteteksti]

MIDI noot Sagedus (Hz) Kirjeldus Põhiheli helifail
0 8.17578125 Madalaima orelivile noodi põhisagedus n/a (põhiheli ei ole kuuldav)
12 16.3515625 Tuuba madalaim noot n/a (põhiheli ei ole tavalistes tingimustes kuuldav)
24 32.703125 Madalaim C tavalisel 88 klahviga klaveril
36 65.40625 Tšello madalaim noot
48 130.8125 Vioola, mandoola madalaimad noodid
60 261.625 C4
72 523.25 viiulivõtme keskel olev C
84 1,046.5 Ligikaudu kõrgeim noot, mida suudab tekitada tavaline naine
96 2,093 Flöödi kõrgeim noot
108 4,186 Kõrgeim noot tavalisel 88 klahviga klaveril
120 8,372
132 16,744 Ligikaudne kineskoopteleri edastatav heli

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Helisagedus
  2. Helisagedus – ENE, 3. kd, 1988, lk 354.