Abar
See artikkel räägib kalavõrgust, perekonnanime kohta vaata artiklist Abar (perekonnanimi) |
Abar (vene sõnast обор) ehk abaravõrk (Tartu murdes kimm või kemm, Pärnumaal kimudega mutt), samuti kimu, kimudega võrk, liigsilmadega võrk on eesti rahvakultuuris kalavõrk, mille võrgulinad on kolmekordsed (vahel ka kahekordsed).
Välised võrgulinad on keskmisest kitsamad ja palju suuremate silmadega. Suuruse järgi jagunesid abarad särjeabaraks ja latikaabaraks. Abarvõrk oli tavaliselt 30 m pikk ja kuni 1,5 m kõrge[1].
Kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Abarat kasutati põhiliselt Lõuna-Eesti veekogudel roostikes suurte kalade püüdmisel, kusjuures kalu hirmutati mütaga. Süvavee- ehk latikaabar oli püügivahendiks ka talvel.
Abar on kasutusel olnud kogu Euroopas.
Varasemas "kalapüügieeskirjas" oli abar määratletud kui "nakkevõrk, millele on ühele või mõlemale küljele juurde rakendatud suuresilmne võrgulina". Alates 2016. a ei kuulu abar enam Eestis lubatud püügivahendite hulka.
Vikisõnastiku artikkel: Abar |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 3