Zealandia
Zealandia (maoori keeles Te Riu-a-Māui) või Tasmantis on laamade triivi käigus peaaegu täielikult sukeldatud kontinentaalse maakooriku mass, mille veepealne osa on Uus-Meremaa ja Uus-Kaledoonia saarestik, Norfolki ja Lord Howe saar ning Elizabethi ja Middletoni riff.
Sukelmanner lõikus Austraaliast lahti ligikaudu 60–85 miljoni aasta eest, olles varem, 85–130 miljonit aastat tagasi, eraldunud Antarktikast. Seda on mitmeti kirjeldatud kui kontinentaalset fragmenti, mikrokontinentatsiooni, sukeldunud kontinenti ning isegi kui eraldiseisvat kontinenti.
Bruce Luyendyk tegi 1995. aastal ettepaneku Zealandia nime ja kontseptsiooni kohta. Ajavahemikus 2017–2018 jõudsid 11 Uus-Meremaa, Uus-Kaledoonia ja Austraalia geoloogi järeldusele, et Zealandia täidab kõiki nõudeid, et seda pidada uppunud mandriks, mitte mikrokontinendiks või kontinentaalseks fragmendiks.
Zealandia pindala on 4,9 miljonit km². See on rohkem kui pool Austraalia mandri pindalast. Zealandia on 6 korda suurem kui maailma suurim kontinendifragment Madagaskar, üle 2 korra suurem kui suurim suur magmaprovints Ontong Jaava platoo (1,9 miljonit km²) ja üle 2 korra suurem kui suurim saar Gröönimaa (2,2 miljonit km²). Ta on suurem isegi suurimatest poolsaartest Araabia poolsaarest (3,2 miljonit km²) ja Hindustami poolsaarest (4,3 miljonit km²).
Inimasustus[muuda | muuda lähteteksti]
Kogu Zealandia rahvaarv küündib 5 miljoni inimeseni.
- Uus-Meremaa – 4 823 193 inimest
- Uus-Kaledoonia – 268 767 inimest
- Norfolki saar – 2210 inimest
- Lord Howe saarterühmitis – 382 inimest
- Elizabethi riff ja Middletoni riff – 0
Viited[muuda | muuda lähteteksti]