Zbraslavi kroonika

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Chronicon Aulae Regiae incipit-lehekülg (fo 1v) kuningas Václav II kujutava initsiaaliga "Reverendo in Christo patri..."
Luksemburgide dünastia valitsejaid kujutav illustratsioon kroonika lehel

Zbraslavi kroonika, ladina keeles Chronicon Aulae Regiae (tšehhi keeles Zbraslavská kronika, saksa keeles Königsaaler Chronik või Zbraslaver Chronik) on hiliskeskaegne ladinakeelne kroonika, mis on üks olulisemaid allikaid Böömimaa ajaloo kohta 13. ja 14. sajandil (kirjeldab aastaid 1253–1338). Kroonika kirjutasid Zbraslavi kloostri abtid Otto Tüüringist ja Peter Zittaust (viimatinimetatu on põhiautor).[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüringi Otto alustas kroonikat ja Peter Zittaust jätkas seda. Kroonika on pühendatud Waldsasseni kloostri abtile Johannes III Elbogenile ja koosneb kolmest raamatust:

  • esimene raamat hõlmab aastaid 1253–1316. See koosneb 130 peatükist ja Böömimaa kuninga Václav II elulookirjeldusest. 1.–51. peatükk on Tüüringi Otto kirjutatud, kes oli abt 1312–1314.
  • teine raamat hõlmab aastaid 1317–1333 ja koosneb 30 peatükist,
  • kolmas raamat hõlmab aastaid 1333–1338 ja koosneb 15 peatükist.

Kroonika ei kirjelda mitte ainult kloostri ajalugu, vaid Böömimaa ajalugu laiemalt ja ka mujal toimunud sündmusi ja isikuid. Václav II kõrval kujutatakse ka Saksa-Rooma keisrit Heinrich VII, kuningas Johann I Luksemburgi ja tema abikaasat Elisabethi, kelle pihiisa Peter oli ja kes Zbraslavi kloostrit eriliselt toetas. Přemysliidide valitsejasoost on kõneldud positiivselt ja Böömimaa pärandumist Luksemburgidele on üksikasjalikult käsitletud. Kroonika on ka seetõttu väärtuslik, et kirjutaja oli ise paljude sündmuste pealtnägija.

Keskladina keeles, osaliselt leoninuse heksameetris kirja pandud kroonika on suure kirjandusliku väärtusega. Heksameetriridu on kokku 2651.[2]

Kasutamine teistes kroonikates[muuda | muuda lähteteksti]

Böömimaa kroonik Franciscus Prahast kasutas kroonikat allikmaterjalina oma Praha kroonika jaoks. See omakorda oli Beneš Krabicele Weitmühlist abiks Praha Cosmase Chronica Boemorumi jätkamisel. Zbraslavi kroonika on esimene allikas, kus on mainitud pärimuse kohaselt Šveitsile aluse pannud Morgarteni lahingut[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]