Xerox Alto

Xerox Alto oli üks esimesi personaalarvuteid. See loodi Xerox PARC-i uurimiskeskuses 1973. aastal ning oli esimesi arvuteid, kus kasutati töölauda ja arvutihiirega juhitavat graafilist kasutajaliidest. Arvuti, mis maksis tollal 32 000 dollarit, ei olnud kommertstoode, seda toodeti vaid paar tuhat. Altot kasutati aastaid PARC-is, Xeroxi hoonetes, mõnes riigiasutuses ja ülikoolis.

Ajalugu

1972. aastal otsustas Xerox välja töötada personaalarvuti uuringute tegemiseks. Tulemuseks oli arvuti Alto, mille nimi tuleb selle arendamise kohast Xerox Palo Alto Research Center (PARC). Loojateks olid Ed McCreight, Chuck Thacker, Butler Lampson, Bob Sproull ja Dave Boggs, kelle eesmärgiks oli luua võimalikult väike seade, mis mahuks mugavalt kontorisse, ning piisavalt võimas, millega saaks kasutada töökindlat, kõrge kvaliteediga operatsioonisüsteemi ja graafikat kuvaril. Vastav toode pidi tagama igale kasutajale personaalse arvutusvahendi, mis pidi võimaldama käsitleda kõiki kasutaja soove. Xerox Alto arvutit hakati kutsuma esimeseks PC-tüüpi arvutiks, mida võetakse eeskujuks järgmistele, kuna seda sai kasutada ilusasti üks kasutaja ning kõik arvuti põhiosad olid olemas.[1]

Tarkvara

Alto arvutis oli süsteem ja paljud rakendusprogrammid algselt kirjutatud BCPL-keeles, mis sarnaneb C-keelega. Hilisem programmeerimine tehti Mesa keeles, kuid mida väljas pool PARC-d eriti ei kasutatud. Altos olid spetsiaalselt kirjutatud programmid:

Smalltalk – Xerox PARC’I arendajate rühma poolt loodud programmeerimiskeel, mis on sarnane SIMULA keelega, pandi arvutisse programmeerimiskeskkonnana.
Bravo – WYSIWYG (what you see is what you get) teksti redaktor. Teksti näidatakse nii, nagu oleks see prinditud
Bravo X – Bravo programm Mesa keeles, oli eelkäijaks Microsoft Wordle
Laurel – e-kirja programm
Press – dokumendi printimise programm
Sil – vektorgraafika redaktor, kasutati peamiselt loogikaskeemide, vooluringide ja teiste graafikute tegemiseks
Markup – rasterredaktor, varajane värvimise programm

Lisaks oli Altole tehtud ka mitmeid mänge nagu "Astro-roids", "Chess", "Mazewar", "Rinky Dink (pinball)", "Missile Command".[2]

Riistvara

Alto oli mikrokooditud disainiga, kuid võrreldes teiste arvutitega, ei olnud mikrokoodi mootor programmeerijale peidus kihidisainiga. Programmid nagu pinball kasutab seda ära, et kiirendada jõudlust. Alto aritmeetika loogika moodul tugines Texas Instruments 74181 kiibile. ROM-iI oli 128 kB (suurendatav kuni 512 kB). Andmekandjateks olid 2,5 MB suurused üksik-vinüülkassetid, sarnased IBM 2310 omadega. Kogu riistvara oli mahutatud väikse külmiku suurusesse arvutikasti. Võrreldes teiste miniarvutitega oli peale internetiühenduse Altos vaid üks väljund must-valge CRT-kuvar, mis on vertikaal-, mitte tavalise horisontaalpaigutusega. Sisendseadmeteks olid eemaldatav klaviatuur, kolme klahviga arvutihiir ja lisavalikuna viieklahviline klahvistik, kus viimane ei saavutanud Alto kasutajate seas populaarsust.

Varajastel arvutihiirtel oli nupud paigutatud küljel ülevalt alla mitte kõrvuti. Hiire liikumist tajusid kaks risti paigutatud ketast, kuid nende asemele tulid kohe kuuli-tüüpi arvutihiired, mille autor oli Bill English.[3]

Levik ja areng

1978. aastal annetas Xerox 50 Alto arvuti sellistele ülikoolidele nagu Stanford, Carnegie-Mellon, MIT ja Rochester. 1979. aasta detsembris külastas Apple'i üks asutajaid Steve Jobs Xerox PARC-d, kus talle tutvustati Smalltalk-80 objektorienteeritud programmeerimise keskkonda, võrgundust ning kõige tähtsamat WYSIWYG- ja arvutihiirega juhitavat graafika kasutajaliidest. Ta väidetavalt kasutas neid ideid oma projektis Lisa ja hiljem Macintoshis. 1980. aastal hakati Alto arvutitega välja töötama uut Xeroxi arvutit Star.[4]

Viited

Magazine volume 6: Xerox Alto, vaadatud 07.12.2013
The Xerox Alto Computer, vaadatud 07.12.2013
hardware manual, vaadatud 07.12.2013
Triumph of the Nerds Television Program Transcripts: Part III, vaadatud 07.12.2013