Mine sisu juurde

Wesergebirge

Allikas: Vikipeedia
Vaade Keiser Wilhelmi monumendilt (Wittekindsberg, Wieheni mäed) üle Porta Westfalica Jakobsbergile (Wesergebirge)
Wesergebirge nähtuna läänest. Vasakul esiplaanil Bad Eilsen ja selle taga Bückeberg; paremal esiplaanil Rinteln koos mõne Weseri jõe lookega (parem serv). Taustal on veel mõned Weserberglandi metsaga kaetud tõusud

Wesergebirge ('Weseri küngastik'), ka Weserkette ('Weseri ahelik')), moodustab madala seljandiku, kuni 326,1 m üle merepinna, Weserberglandis Saksamaa Nordrhein-Westfaleni ja Alam-Saksi liidumaal.

Paksult metsaga kaetud Weseri seljandik on üks Saksamaa Mittelgebirge põhjapoolsetest ääremaadest Põhja-Saksa madaliku lõunaserval ning moodustab osa TERRA.vita looduspargist läänes ja Weserberglandi Schaumburg-Hamelni looduspargist idas.

Wesergebirge on laialt tuntud Schaumburgi lossi tõttu, mis seisab Nesselbergil (u 225 m üle merepinna) Schaumburgi kreisis Rintelni linnas ja on Schaumburger Landi embleem.

Wesergebirge ristub Minden-Lübbecke, Schaumburgi ja Hameln-Pyrmonti kreisiga laias laastus ida-läänesuunaliselt, Porta Westfalica linnast ja Vestfaali lõhest läänes Rintelnist mööda kuni Hessisch Oldendorfini idas, kus see läheb sujuvalt üle Sünteliks, loodest kagusse kulgevaks sarnase kõrgusega küngastikuks. See moodustab osa Weserberglandi ja seega ka Saksamaa Mittelgebirge perimeetrist, mis asuvad Põhja-Saksa madalikust lõuna pool.

Wesergebirgest põhjas on vaid mõned Calenbergi kõrgustiku künkad, nagu Harrl ja Bückeberg. Läänes, teisel pool Porta Westfalicat, jätkub ahelik kui Wiehen, geoloogiliselt sarnane moodustis, jõudes Bramschesse (Osnabrückist loodes).

Wesergebirgest lõunas ja umbes sellega paralleelselt voolab Weseri jõgi, Hessisch-Oldendorfist idas, läbi Rintelni, Vlotho suunas läänes, enne kui pöördub kirdesse Porta Westfalicasse. Põhjapoolsed alad ümber Ülem-Weseri oru küngastikust lõunas on vana asustusala, mida kaitses Schaumburgi loss Nesselbergi künkal. Porta Westfalica veelahkmelt – Vestfaali lõhe – liigub jõgi põhja, et jõuda Põhja-Saksa madaliku lõunaossa. Küngastikust põhjas on Aue (ka Bückeburger Aue) ülemjooks, mis voolab umbkaudu idast läände.

Wesergebirge on umbes kahest tosinast künkast koosnev ahelik, mis on üksteise järel paigutatud seljandikule ja mis ulatub idas Mönchebergil kõrguseni 326,1 m üle merepinna. Keskosas, kiirteest A2 läänes, ulatub see Wülpker Eggel maksimumkõrguseni 278 m ja Weseri aheliku läänepoolseim küngas Jakobsberg, mis asub Porta Westfalicast idas ja millel seisab Jakobsbergi ülekandetorn, ulatub kõrguseni 235,2 m.

Wesergebirge künkad ja kõrgused, läänest itta, on toodud allpool koos nende kõrgustega meetrites üle merepinna:

  • Jakobsberg (235,2 m); Porta Westfalicast põhjakirdes Porta Westfalica kuristiku juures
  • Königsberg (u 225 m); Porta Westfalicast kirdes
  • Roter Brink (u 225 m); Nammenist lõunaedelas
  • Lohfelder Berg (215,2 m); Lohfeldist kirdes
  • Nammer Klippe (248,8 m); looduskaitseala; Nammenist lõunas
  • Nammer Kopf (266,3 m), looduskaitseala Nammer Klippe; Nammenist lõunakagus
  • Wülpker Egge (u 278 m), karjääriga; Wülpkest lõunas
  • Rote Klippe (u 220 m), karjääriga; Kleinenbremenist lõunas
  • Papenbrink (303 m), ülekandemasti ja karjääriga; Todenmannist põhjaloodes
  • Lange Wand (320,1 m); Hainholzi riigimetsas Todenmannist kirdes
  • Frankenburg-Berg (u 235 m), ja Frankenburgi varemed; Langen Wandi tugipost Rinteln-Todenmannist põhjas
  • Luhdener Klippe (u 300 m), ja 19,8 m kõrge Klippe torn; Rintelnist põhjakirdes
  • Hirschkuppe (250,1 m); Rintelnist kirdes
  • Messingsberg (270,1 m), karjääriga; Rinteln-Steinbergenist põhjakirdes
  • Westendorfer Egge (u 295 m), karjääriga; Rinteln-Westendorfist põhjakirdes
  • Oberberg (325,2 m), ja Springsteinen; Rinteln-Schaumburgist põhjas
  • Heutzeberg (225,5 m); Oberbergi tugipost Schaumburgist põhjas
  • Nesselberg (u 225 m), ja Schaumburgi loss Mönchebergi tugipostil Schaumburgist idas
  • Möncheberg (326,1 m), ja Paschenburgi külalistemaja Schaumburgi ja Hessisch Oldendorf-Rohdentali vahel
Suurenda

Linnad ja külad

[muuda | muuda lähteteksti]