Vulcan Centaur
 | |
_(cropped).jpg) Vulcan Centaur enne esmalendu | |
| Tootja | United Launch Alliance |
|---|---|
| Päritolumaa | Ameerika Ühendriigid |
| Suurus | |
| Pikkus | 61,6 m |
| Läbimõõt | 5,4 m |
| Mass | 546 700 kg |
| Astmeid | 2 |
| Kasulik last | |
| Sihtkoht | Maa-lähedane orbiit |
| Kandevõime | 27 200 kg |
| Sihtkoht | Geostatsionaarne orbiit |
| Kandevõime | 7000 kg |
| Sihtkoht | Kuu |
| Kandevõime | 12 100 kg |
| Stardiajalugu | |
| Hetkeseis | kasutuses |
| Stardikohad |
Cape Canaverali stardikompleks 41 Vandenbergi stardikompleks 3 |
| Raketistarte | 1 |
| Edukaid starte | 1 |
| Esimene aste | |
| Läbimõõt | 5,4 m |
| Mootor(id) | 2 × BE-4 |
| Tõukejõud | 212 kN |
| Kogutõukejõud | 4900 kN |
| Kütus | metaan / hapnik |
| Teine aste – Centaur V | |
| Läbimõõt | 5,4 m |
| Mootor(id) | 2 × RL-10 |
| Eriimpulss | 453,8 s |
| Kütus | vesinik / hapnik |
Vulcan Centaur on United Launch Alliance'i (ULA) välja töötatud kaheastmeline suure kandevõimega kanderakett.[1]
See on projekteeritud täitma Ameerika Ühendriikide valitsuse National Security Space Launch (NSSL) programmi nõudeid. Antud programmi raames kasutavad kanderakette USA kosmosevägi ja luureagentuurid riikliku julgeolekuga seotud satelliitide kosmosesse saatmiseks. Vulcan Centaur asendab mõlemad ULA olemasolevad suure kandevõimega raketid Atlas V ja Delta IV Heavy.
Vulcani raketi väljatöötamist alustati 2014. aastal, vastuseks kasvavale konkurentsile SpaceX-iga ja soovile järk-järgult loobuda Atlas V-s kasutatavatest Vene rakettmootoritest RD-180. Algselt plaaniti esmalend sooritada 2020. aastal, kuid start hilines BE-4 mootori ja uue Centauri ülemise astme väljatöötamisel tekkinud probleemide tõttu. Vulcan Centaur startis esimest korda 8. jaanuaril 2024, viies edukalt kosmosesse Astrobotic Technology Kuu maanduri Peregrine.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "After its impressive first flight, here's what's next for the Vulcan rocket". Ars Technica. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.
- ↑ "ULA's Vulcan rocket launches private US moon lander, 1st since Apollo, and human remains in debut flight". Space.com. Vaadatud 14. jaanuaril 2024.