Voldemar Lepperk
Voldemar Lepperk (8. jaanuar 1913 Tallinn – 24. jaanuar 1986 Tallinn), oli eesti kergejõustiklane, sõudja ja spordikohtunik.
Õppis Jakob Westholmi Gümnaasiumis, lõpetas Tallinna kolledži. Käis koolivendade Ruudi Toomsalu ja Aksel Kuuse mõjutusel 1929 Kadriorus A. Rooseste-Rosenbergi kergejõustikukursustel ning osales Tallinna poistekoondises Helsingi, Pärnu ja Tartuga peetud linnavõistlustel. Võimlas püramiidide õppimisel kukkus ja vigastas end, mistõttu sportimine katkes.
Mobiliseeriti 1941 Punaarmeesse, osales radistina Velikije Luki lahinguis. Repressiooniohvrina sattus Eesti laskurkorpusest vangilaagrisse.
Sõudmine
[muuda | muuda lähteteksti]Naasnud 1948 Tallinna, said tema meelisaladeks aerutamine ja sõudmine,
- saavutas süstal I spordijärgu
- võitis sõudmises 1951 Eesti mv-tel kaheksapaadil (merepaatidel) hõbeda.
Kohtunikuna
[muuda | muuda lähteteksti]- Oli 1951–55 Tallinna sõudespordisektsiooni esimees.
- Aastast 1951 tegutses kergejõustikukohtunikuna (1963 ülel kat), valiti 1957 Tallinna kohtunikekogu esimeheks ja 1958 vab kohtunikekogu juhatusse
- 1965–78 oli juhatuse esimees.
- Pani 1958 aluse kergejõustikukohtunike tegutsemisaktiivsuse konkursile, mis tõi talle ülel tunnustuse.
- Tegutses 1958–86 kohtunikuna 2526 võistlusel.
- Kalevi auliige (1973).
- Töötas üle 25 aasta ehitusorganisatsioonides elektrikuna, aastast 1975 Kalevi kilehallis meistrina.[1]Väidetavalt oli tal omal ajal Eesti kõvem hääl.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Spordikohtunikud on olnud ka tema pereliikmed: abikaasa Alice Lepperk (1913 – 1995), 1965 vabariiklik kategooria, 2229 võistlust. poeg Aarne Lepperk (1937–2000), 1965 vabariiklik kategooria. tütar Ene Lepperk, hiljem Järvsalu (sündinud 1949), 1969 vabariiklik kategooria[1]