Vladimir Tšurov

Allikas: Vikipeedia
Vladimir Tšurov (2019)

Vladimir Jevgenjevitš Tšurov (vene keeles Владимир Евгеньевич Чуров; 27. märts 1953 Leningrad (praegune Peterburi) – 22. märts 2023 Moskva) oli Venemaa kõrgem riigiametnik, Venemaa Keskvalimiskomisjoni esimees aastatel 20062017, president Vladimir Putini lähikondne.

Elukäik ja tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta sündis Leningradis mereväeohvitseri ja õpetlase Jevgeni Tšurovi ning filoloogi ja toimetaja Irina Tšurova (Brežneva) perekonnas. Emapoolsed esivanemad olid tsaariarmee kindralid.

1973. aastal lõpetas ta Leningradi Riikliku Ülikooli kaheaastase ajakirjanduskursuse ja 1977. aastal sama ülikooli füüsikateaduskonna. Aastatel 1977–1991 töötas ta erinevatel ametikohtadel Leningradi Riikliku Ülikooli lennundus- ja kosmoseseadmete disainibüroos Integraal. Aastatel 1982–1991 kuulus NLKP-sse.

1991. aastal asus ta tööle Peterburi linnavalitsuse välissuhete komiteesse, mille eesotsas oli Vladimir Putin, töötas viis aastat viimase alluvuses. Aastatel 1995–2003 oli ta nimetatud komitee esimehe asetäitja – Peterburi linnavalitsuse rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja.

2003. aastal valiti ta parteituna Liberaaldemokraatliku Partei nimekirjas Riigiduuma liikmeks. Duumas kuulus ta liberaaldemokraatide fraktsiooni, jäädes samal ajal parteituks. 2004. aastal määrati ta Riigiduuma Sõltumatute Riikide Ühenduse ja kaasmaalastega suhtlemise komisjoni aseesimeheks.

27. märtsil 2007 valiti ta Venemaa Keskvalimiskomisjoni esimeheks, sellele ametikohale jäi ta kaheks ametiajaks kuni märtsini 2016.

Juunis 2016 nimetati ta Venemaa välisministeeriumi eriülesannetega suursaadikuks ülesandega jälgida valimisi välisriikides.[1] 1. oktoobril 2019 nimetas Venemaa president ta erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks.[2]

Kriitika[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli poliitilistelt vaadetelt monarhist. Ta lõi endast algusest peale imidži kui president Putinile lõpuni lojaalsest isikust. Oma ametiajal tegi ta mitmeid vastuolulisi avaldusi, mida tõlgendati kui tema valmisolekut kinnitada Putinile soodsaid valimistulemusi isegi siis, kui teatati laialdastest rikkumistest. 2011. aasta Venemaa Riigiduuma valimistel väitis Tšurov, et valimistel ei olnud võltsinguid, kuigi meedia teatas mitmest juhtumist, kui Venemaa Keskvalimiskomisjoni andmed erinesid valimisringkondade protokollidest. Üks aastatel 2011–2013 toimunud Venemaa meeleavalduste nõudmisi oli Tšurovi tagasiastumine.[3][4][5][6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://tass.ru/politika/3390026
  2. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2021. Vaadatud 19. augustil 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. https://www.forbes.ru/mneniya-column/vertikal/314193-verkhushka-aisberga-chto-izmenitsya-v-tsik-posle-churova
  4. https://www.forbes.ru/sobytiya/vlast/77204-vybory-2011-kollektsiya-narushenii
  5. https://www.theguardian.com/global/2011/dec/10/russia-elections-putin-protest
  6. https://www.kommersant.ru/doc/757109