Virtuaalraamatukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Virtuaalraamatukogu on süsteem, mille kaudu kasutaja saab ühendust võtta eemal asuvate raamatukogude ja andmebaasidega, kasutades selleks vahendajana näiteks kohaliku raamatukogu kataloogi ja võrguarvutit; kvaliteetne infoteenus, mis vahendab raamatukogu andmebaasi valitud ja teatud valiku- ja kvaliteedikriteeriumidest lähtuvalt kirjeldatud infomaterjale.

Olemus[muuda | muuda lähteteksti]

Virtuaalraamatukogu eesmärgiks on elektrooniliselt paikneva informatsiooni kättesaadavaks tegemine, arvestamata ressursside asukohta ja kättesaamiseks kuluvat aega. Tegemist on akadeemilistes ringkondades algatatud infoteenustega Internetis, et pakkuda alternatiivi üldtuntud otsivahenditele ning hõlbustada kasutamist haridus- ja teadustööd tegevatele ringkondadele. Põhivaldkonnad: uurimis- ja arendustegevus, säilitamine ja arhiivindus, haridus, teaduskommunikatsioon. Esimeseks virtuaalraamatukoguks peetakse WWW Virtual Libraryt, vanimat internetikataloogi, millele pani aluse Tim Berners-Lee, HTML-i ja veebi looja, 1991. aastal Genfis CERN-is.

Virtuaalraamatukogu saab vaadelda kui kogumit elektroonilisi ressursse ja ühendatud tehnilist suutlikkust, oskusi ja võimalusi info loomiseks, otsimiseks ja kasutamiseks. Selles tähenduses on nad info säilitamise ja otsisüsteemid, mis opereerivad digitaalsete andmetega ükskõik millist tüüpi infovahendaja või meediumi kaudu ning eksisteerivad võrgus. Sisu koosneb andmetest ja metaandmetest, viimased omakorda kirjeldavad loojat, omanikku või õigusi. Sisu koosneb samal ajal ka sidemetest muude andmete või metaandmetega, mis loodud digitaalraamatukogus või väljaspool seda, looduna (kogutuna, organiseerituna) kasutajate kogukonna poolt ning nende funktsionaalsed võimed toetavad selle kogukonna infovahetust. Virtuaalraamatukogu mitte lihtsalt ei kogu kasutajaskonnast sõltuvalt mingit sisu, vaid ka loob ja pakub paljude infoinstitutsioonide tegevusi. Võimaldab läbi võrgu juurdepääsu mitmetele inforessurssidele.

Iseloomulik[muuda | muuda lähteteksti]

  • Sisaldavad eri tüüpe, erineva tasemega, erineval hulgal ressursse erinevate meediumite kujul;
  • vähendavad järsult füüsilise ruumi vajadust, mida füüsilise raamatukogu puhul arenguks vaja;
  • võivad paikneda ükskõik kus ja võivad vahel olla üles ehitatud nõnda, et saaksid teenindada nii kohalikku kasutajat kui ka maailmakasutajat. Erinevalt traditsioonilisest raamatukogust võivad virtuaalraamatukogu kasutajad koostada oma isiklikke kogusid ja oma isikliku raamatukogu ruumi võrgus ja luua oma töökeskkonna, pakuvad erinevaid ressursse, mis võivad paikneda eri serverites üle maailma, erinevat infrastruktuuri;
  • palju kasutajaid saab sama andmebaasi või teost kasutada samal ajal;
  • virtuaalraamatukogu ei oma suurt osa pakutavast (kuigi võib ka midagi omada);
  • traditsioonilise raamatukogu komplekteerimispoliitika virtuaalraamatukogu puhul ei kehti, sest digitaalses keskkonnas on tavaliselt tegu info üleküllusega. Virtuaalraamatukogud tegelevad filtreerimisega, parimate väljaselgitamisega;
  • virtuaalraamatukogud eeldavad, et puudub inimene, kes vahendaks informatsiooni, seda on võimalik kätte saada automatiseeritud kujul, eeldab informatsiooni otsimise ja leidmise oskusi;
  • virtuaalraamatukogud lõhuvad ruumi-, aja- ja keelebarjääre – raamatukogu kasutaja võib hankida informatsiooni ükskõik kust ja mis ajal ja mis keeles.

Probleemid[muuda | muuda lähteteksti]

  • autorikaitsega seotu – digiteerimine rikub autorikaitseseadusi, kuna ühe autori idee sisu on teise poolt vabalt loata ülevõetav. Seega on üks virtuaalraamatukogude probleeme info jagamine: kuidas jagada informatsiooni, omamata selleks kindlaid lepinguid ja püüdes samal ajal kaitsta autori õigusi;
  • juurdepääsu kiirus – kuna üha rohkem arvuteid on Internetiga ühendatud, väheneb ressurssidele juurdepääsu kiirus. Selle probleemi lahendamisel lähemas tulevikus loodetakse uusimale tehnoloogiale;
  • algne maksumus on suur – virtuaalraamatukogu infrastruktuuri, st riistvara, tarkvara jne maksumus on üldiselt väga suur;
  • riba laius – virtuaalraamatukogu vajab multimeediaressursside edastamiseks suurt ribalaiust;
  • efektiivsus – digiteeritud materjali suure hulga tõttu muutub spetsiaalseks otstarbeks vajaliku leidmine järjest raskemaks;
  • keskkond – virtuaalraamatukogud ei suuda jäljendada traditsioonilise raamatukogu keskkonda. Paljud inimesed eelistavad lugeda trükitud materjale selle asemel, et lugeda arvutiekraanilt;
  • säilitamine – tulenevalt pidevalt toimuvatest tehnoloogilistest arengutest, võib virtuaalraamatukogu ruttu ajast maha jääda ning selle andmed võivad muutuda ligipääsematuks.

Seotud mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

Sageli kasutatakse sünonüümidena termineid "virtuaalraamatukogu", "elektrooniline raamatukogu", "digitaalraamatukogu" ja "e-raamatukogu", kuid igaühele neist omistatakse siiski ka oma definitsioon. Elektrooniline raamatukogu saab hõlmata digitaalraamatukogu, kuna ta on laiem mõiste. Nii digitaalraamatukogu kui ka elektrooniline raamatukogu võivad olla virtuaalraamatukogud, kui nad eksisteerivad ainult virtuaalselt, kuna virtuaalraamatukogu kaasab erinevad infomaterjalid ja -teenused, mis on arvutite ja arvutivõrkude kaudu organiseeritud virtuaalruumi.

  • Digitaalraamatukogud – elektrooniliste ressursside kogud ja nendega seotud tehnilised lahendused, mis võimaldavad luua, otsida ja kasutada informatsiooni. Selles tähenduses on digitaalraamatukogud informatsiooni säilitavad ja infootsisüsteemid, mis manipuleerivad mistahes kujul digitaalsete andmetega (tekst, heli, staatilised või dünaamilised kujutised) ning on kättesaadavad arvutivõrgu kaudu. Digitaalraamatukogud sisaldavad andmeid, metaandmeid, mis kirjeldavad andmete erinevaid aspekte (esitus, autor, omanik, reprodutseerimisõigused) ja metaandmeid, mis sisaldavad viiteid või seoseid nii digitaalraamatukogus kui ka sellest väljaspool olevate teiste andmete või metaandmetega."
  • e-raamatukogu – elektrooniliste kogude ja teenuste seotud terviksüsteem.
  • e-kogu – elektrooniliste teavikute kogu.
  • e-teenus – elektroonilise raamatukogu teenus, mida osutatakse kohaliku serveri baasil või mis on kättesaadav võrgu kaudu.
  • e-teavik – üksusena käsitletav salvestis või materiaalne objekt, millele on talletatud elektroonne informatsioon.
  • elektrooniline raamatukogu – arvutivõrgu vahendusel otsitavatest ja kasutatavatest elektrondokumentidest koosnev raamatukogu.
  • hübriidraamatukogu – raamatukogu, mis töötab nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas.

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Borgman, Christine L., 1951 – From Gutenberg to the global information infrastructure : access to information in the networked world / Christine L. Borgman. Ilmunud Cambridge, Mass. ; London : MIT Press, 2000
  • The virtual library : an SLA information kit / Special Libraries Associatio Washington, 1994
  • Raamatukogude struktuursetest mudelitest tänapäeva humanitaarteadusteni / Gusseva, L. N. : 2005